$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2018-12/13 (3683/3684)

Üks roll

„Annuška ostis juba päevalilleõli, ostis ja jõudis maha pillata. Nii et koosolek jääb ära,“ on kirjas Mihhail Bulgakovi „Meistris ja Margaritas“. Edasine on juba ajalugu: just täpselt nii, nagu salapärane võõras professor W oli ennustanud, libiseb Berlioz Annuška pillatud õlil, kukub ning kaotab trammi all pea.
Mis on aga sellel pistmist…
Ott Karulin
3 minutit
Vikat südamest läbi, naljaga pooleks
Moonika Siimets: „Oluline on lavastajana olla avatud imele, mis filmijumal sulle saadab. “
Piia Ruber

Vikat südamest läbi, naljaga pooleks

„Seltsimees lapse“ lavastaja Moonika Siimets, operaator Rein Kotov ja näitleja Tambet Tuisk räägivad värskest linateosest ja Eesti filmielust. Kas Eestil on vaja veel üht ajastufilmi? Aga režissööripalka?

Tristan Priimägi
12 minutit
Ülemlaul ellujäämisele ehk Kuidas seltsimees lapsest kasvas kinnise käega luuletaja
Leelo Tungla raamatutriloogia „Seltsimees laps“ vihjelised ja pieteedi­tundelised illustratsioonid on teinud Urmas Viik.
Repro raamatust

Ülemlaul ellujäämisele ehk Kuidas seltsimees lapsest kasvas kinnise käega luuletaja

„Oh jah, kui ma ükskord hakkaksin välja rääkima kõiki neid asju, mida ma rääkida ei tohi – kes siis jõuaks mu jutte ära kuulata!“ õhkab koolieelikust peategelane raamatutriloogia viimases osas „Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa“ (lk 189).
Leelo Tungal laskis oma lapsepõlvemälestustel ja eeskätt emaga juhtunul settida aastakümneid, enne kui vormistas…
Mari Niitra
5 minutit
Lapse silmadega
Moonika Siimets ja tema abilised on teinud tervikliku ja väljapeetud filmi, mis ületab intelligentsuse ja tundlikkuse poolest kõik senised eesti XX sajandi vägivaldsest ajaloost rääkivad filmid.
Kaader filmist

Lapse silmadega

Kuigi eesti filmides on viimastel aastatel tehtud mitmeid katseid kujutada sõjajärgset stalinistlike repressioonide maailma, ei ole see jätkuvalt kerge ülesanne. Eriti siis, kui teha seda lapse vaatepunktist, ja ekraniseerida kirjandusteos, kus on kujutatud omaeluloolises võtmes emast lahutatud lapse läbielamisi. Kuidas tõlkida kirjanduslik sisekõne filmikeelde? Kuidas vältida vägivalla kujutamisega kaasnevaid karisid…
Eneken Laanes
5 minutit
Paberid, kontserdid ja patriotism – kuidas elab PhD Venemaal?
Ülikooli pääseb ainult lubadega. Kõikidesse neist. Ainus autorile teadaolev erand on Peterburi Euroopa ülikool.
Erakogu

Paberid, kontserdid ja patriotism – kuidas elab PhD Venemaal?

Venemaal teid ei oodata ja teie üle ei rõõmustata. Keskmine ülikool ei ole valmis võtma tööle doktoreid välismaalt ega tahagi neid võtta.

Irina Rudik
7 minutit
Karu nuttu jätkub kauemaks
Pole võimalik veendunult kinnitada, et arengu ja saavutuste taga on just riigiaparaadi töö ja juhtimistarkus. Võib-olla on tippsaavutuste puhul tegu hoopis n-ö süsteemiväliste juhtumitega, nagu ikka ja jälle ilmneb spordis, olgu tegu Kelly Sildaru või Saskia Alusaluga? Pildil Tartu kõrgema kunstikooli tudengite grafiti Nõo spordihoone seinal, millel on kujutatud Kelly Sildaru.
Margus Ansu / Postimees / Scanpix
,

Karu nuttu jätkub kauemaks

Kus on päästik, millele toimiva ja tõhusa, põhiseaduslikku eesmärki täitva kultuuripoliitika soovijad saaksid vajutada?

Kaarel Tarand
8 minutit
Kaduma läinud enne tõlget
Esimest korda kõlas mõiste komberuum eelmisel aastal presidendi vabariigi aastapäevakõnes. Pildil hümni laulmine selleaastasel vastuvõtul.
Margus Ansu / Postimees / Scanpix

Kaduma läinud enne tõlget

Erineva sissetuleku, hariduse ning kainusastmega inimestel võivad olla väga lahknevad komberuumid.

Andrei Hvostov
5 minutit

Millist kaitset vajab rehielamu?

Taluarhitektuuri tuleks kaitsta koos omanikuga, mitte omaniku eest, ja toetada elu jätkumist maal täna ja ka homme.

Kultuuripärandi aasta valguses on arhitekt ja muinsuskaitsja, muinsuskaitse nõukogu esimees Lilian Hansar nentinud,1 et teiste pärandiliikidega võrreldes on taluarhitektuur jäänud vaeslapse ossa ning vajab rohkem kaitset. Kõneka näitena toob ta välja…
Rasmus Kask
6 minutit
Tähestik algab Armastusest
Emma (Vicky Kreps) ja Woodcock (Daniel Day-Lewis) esimese kohtingu õhtul. „Nähtamatu niit“ sai teenitult parimate kostüümide Oscari, aga ei midagi enamat.
Kaader filmist

Tähestik algab Armastusest

Mängufilm „Nähtamatu niit“ (USA 2017, 130 min), režissöör-stsenarist Paul Thomas Anderson, monteerija Dylan Tichenor, helilooja Jonny Greenwood, operaator Paul Thomas Anderson, kunstnik Mark Bridges. Osades Vicky Krieps, Lesley Manville, Daniel Day-Lewis jt.
Kui P. T. Anderson kümmekond aastat tagasi oma veretööga1 hakkama sai, ei teadnud vist enam keegi, mida järgmiseks oodata.…
Silver Õun
5 minutit
Täielik Albats
Avatud Eesti Fond korraldas 18. augustil 2017 Käsmus juba IV aastat traditsiooniks kujunenud aruteluõhtu „Venemaa hääled“. Alapealkirja „Vaba sõna võimalikkusest“ all astusid publiku ette Jevgenia Albats ning krimmitatarlasest ajakirjanik ja kodanikuaktivist, krimmitatarlaste telekanali ATR asejuhataja Aider Muždabajev. Jevgenia Albats: „Autoritaarne režiim laguneb mitte välisjõudude mõjul, vaid eliidi lõhenemise tagajärjel.“
Tõnu Hellam

Täielik Albats

Poliitikapublitsist ja ühiskonnategelane Jevgenia Albats: „Propaganda peaülesanne ei ole mitte petta vaatajat või lugejat, vaid ära hoida kollektiivne tegutsemine.“

Mihhail Trunin
12 minutit

Dovlatov – vene kirjanduse Presley

Aleksei German jr: „Usun, et autor muutub pärast igat filmi. Mida raskem ja keerukam film, seda parem lavastajale.“

Vene režissöör Aleksei German jr võitis filmiga „Elektriliste pilvede all“1 2015. aastal Berlinale Hõbekaru „väljapaistva kunstilise saavutuse eest“ ja tänavu oli ta Berliinis tagasi „Dovlatoviga“ (2018). „Dovlatov“, mille peaosas on Serbia…
Marta Balaga
4 minutit
Stephen Hawkingi fenomen: mis teeb teadlasest suure teadlase
Stephen Hawking 8. I 1942 – 14. III 2018
SWNS.com / Scanpix

Stephen Hawkingi fenomen: mis teeb teadlasest suure teadlase

Inimesed on õppinud mõõtma väga paljusid asju ja see tegevus meeldib neile. Nii väga, et tahetakse mõõta ka seda, mida päris hästi mõõta ei saa. Näiteks: kes on kõige suurem teadlane ja kas teadlane A on parem kui teadlane B. Sobivamate alternatiivide puudusel tehakse seda teadustöödele viitamiste arvu alusel. Raamatus…
Jaan Kalda
4 minutit

Pildilt maas – Pildile jäämise vaev

Kui minu isa eelmisel aastatuhandel kodust lahkus, lõikas ema enda välja kõikidelt fotodelt, kus ta oli koos isaga. Mõne foto peal on ema koha peal auk, aga mina näen pilti vaadates teda ikkagi – auku kinni kleepida pole millegagi. Ei ole lihtne pildi pealt maha saada, kui oled juba sinna…
Vahur Laiapea
4 minutit
,

Ajalooaines kirjanduses

Kaheksandat korda välja antava Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis sel aastal Arvo Valton teosega „Märjamaa legend“ (2017). See on lugu autori kodukihelkonnast Liivi sõja aastail 1560–1574, mille raamesse jääb ka Lääne-Eesti talupoegade 1560. aasta vastuhakk, mis suruti maha Koluvere linnuse piiramisel. Sündmus oli mäletatavasti keskse tähendusega Jaan Krossi suurromaani „Kolme katku…
Arvo Valton
6 minutit

Pealelend – Raul Järg, Eesti arhitektuurikeskuse juhataja

2019. aastal toimub viies Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB) ja praegu kestab kuraatorikonkurss järgmiste korraldajate leidmiseks. Eesti arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg, millised ülesanded ja võimalused on kuraatoril?
Kuraator on TABi korralduses võtmetähtsusega, kõik biennaalid on olnud kuraatori nägu ja tema valitud rõhuasetusega. Kuraatori ülesandeks on biennaali peateema väljapakkumine ning kontseptsiooni loomine kuraatorinäitusele, visioonivõistlusele…
1 minut

Hawkingi saavutused universumi mõtestamisel on nagu mälestuskivid

Stephen Hawking õppis matemaatikat ja füüsikat Oxfordi ülikoolis 1959–1962 ning kosmoloogiat doktorantuuris Cambridge’i ülikoolis. Hawkingi meelest oli just kosmoloogia see, kus Einsteini gravitatsiooniteooria täpne matemaatika tõotas anda kõige selgema vaate kogu universumile. Doktoritöö „Paisuva universumi omadused“ kaitses ta 1965. aastal.
Gravitatsiooniteooriasse kuuluvad ka tema edasised teedrajavad tööd, kus teooriavõrranditest lähtudes on…
Piret Kuusk
3 minutit

Suitsupääsukesed arhiivikastide küljes

Suurim dramaturgiline küsitavus näib autori püüd luua kaks läbivat tegelaskuju nende elukutsete kaudu, kleepides mõlemale sildina külge ametinimetuse: naine on ajakirjanik, mees poliitik.

Rakvere teatri „La h us“, autor Liisi Rohumäe, lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Marion Undusk, valguskujundaja Märt Sell. Mängivad Tiina Mälberg, Toomas…
Pille-Riin Purje
4 minutit

Vaataja kui tegutseja. Mängud postdemokraatiaga

Rimini Protokolli superprojektis „Riik 1–4“ käsitletakse üleilmastumist, digiteerimist, jälgimisühiskonda ning suurkorporatsioonide ja majanduse toimimist.

Rimini Protokolli „Riik 1–4“ („Staat 1–4“), autorid ja lavastajad Helgard Haug, Stefan Kaegi ja Daniel Wetzel, dramaturg Imanuel Schipper, kunstnik Dominic Huber. Produtsendid Rimini Protokoll, Münchner Kammerspiele, Schauspielhaus Düsseldorf, Staatsschauspiel Dresden, Schauspielhaus Zürich, Goethe…
Madli Pesti
8 minutit

Lõbusus, semantika, (nüüdis)muusika

Tänapäeva killustatud kultuuriruumis kipub muusikaline kogemusväli olema liialt mitmekesine ja ootuse tekkimiseks avaravõitu.

Tallinna Uue Muusika Ansambli kontsert „Star Me Kitten“ 11. III Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Kavas Alexander Schuberti, Mark Applebaumi, Liisa Hirschi, Mansoor Hosseini (esiettekanne, Jarkko Räsäneni video, Mansoor Hosseini lugu) ja Yair Klartagi (Rainer…
Saale Konsap
3 minutit

Brexit kui peaminister Cameroni läbikukkunud gambiit

Naiivne on arvata, nagu oleksid Brexiti üleöö esile kutsunud Euroopa Liidu vastu mässama hakanud „tagurlikud massid“, kes surusid oma tahte ühiskonnale peale.

Brexit on eelkõige valitseva Briti konservatiivse partei ladviku lõhenemise ja võimuvõitluse ilming. Selline on peamine järeldus, mille saab teha Tim Shipmani raamatu „Kõik sõjas. Kogu tõde Brexiti…
Ero Liivik
5 minutit

Galeriikäik – Koduteemaliste näituste buum

Tegevuskunsti maraton „Made in Estonia“ Kanuti Gildi saalis 19. III, Laivi performatiivne moeinstallatsioon „Long Live Trashed Bodies“ Arsi projektiruumis 18. III, korterinäitus „Kohatu“ Kadriorus 10. – 11. III, grupinäitus „Metafoorid kodule“ Tartu Kunstimuuseumis kuni 15. IV, Ulla Juske ja Ella Bertilssoni näitus „11,9 kilomeetrit kesklinnast loodes“ Hobusepea galeriis 1. –…
Marika Agu
3 minutit
Rahvuseepose koht on rahva lähedal
„Kalevipoja“ lavastamise ja dramatiseerimise kõrval mängib Karl Laumets ka nimitegelast.
Gabriela Liivamägi

Rahvuseepose koht on rahva lähedal

Vanemuise „Kalevipoeg“ on terviklik, kaunis ja jälgitav lugu meheks saamisest, tarkusest ja vastutusest. Tõelise muinasjutuna peegeldab see kauge aja tagant tulevikku.

Auri Jürna
4 minutit
Varras roosa suhkruvati sees

Varras roosa suhkruvati sees

Millest küll kirjanikud kirjutaksid, kui poleks koolikiusamist? Tõlke-lastekirjanduses on kolaka andmine asendunud üles riputamisega.

Krista Kumberg
9 minutit

Kontekstisisene kummitus

Maarit Murka väljendub valehäbita, põhilisi instinkte moondamata. Küllap just selle tõttu on tema tööd usutavad.

Maarit Murka näitus „Kontekstiväline“ ArtDepoos 5. – 13. III.
„Maarit Murka haub välja järgmist näitust ArtDepoos, mis kummitab siiamaani Jahu tänaval,“ kirjutas Andri Ksenofontov paar kuud tagasi galeriituuri kokku võttes.…
Triinu Soikmets
4 minutit
Millest tapeedid meile räägivad?
Puurmani mõisa söögisaali kulunud tapeedilaik, kus muster on hägustunud arvukate näpujälgede tõttu. Tegemist on korstnajala seinaga, mis oli ruumi kõige soojem koht ning ilmselgelt lemmikkoht enese soojendamiseks. Hoolimata ebaesteetilisest väljanägemisest on see väga kõnekas viide varasemale eluolule.
Kadri Kallaste

Millest tapeedid meile räägivad?

Sellele, kes vaadelda oskab, võivad tapeedid rääkida huvitavaid lugusid möödunud aegadest ja inimestest. Ajaloo tundmine paneb seda materjali teisiti vaatama.

Kadri Kallaste
6 minutit

Ära tee halba

„Prohvet“ ei paku otseselt lahendusi ega osuta õige tee poole, nende sketšide ja monoloogide läbiv sõnum ongi „ära tee halba“.

Musta Kasti „Prohvet“, autor ja lavastaja Kaija M. Kalvet, kunstnik Illimar Vihmar, valguskujundaja Karl Marken, liikumisjuht Jaanika Tammaru. Mängivad Liisu Krass, Mihkel Kallaste, Karl Edgar Tammi, Kaarel…
Mario Pulver
5 minutit
Varajase muusika gurmeevalik
Andrew Lawrence-Kingile kuulub üks suuremaid ajalooliste harfide kogusid ning enda sõnul kaotas ta järje oma pillide kokkulugemisel pealt kahekümnenda juures. Tallinna kontserdil esines ta itaalia stiilis harfil.
Mati Hiis

Varajase muusika gurmeevalik

Taas leidis kinnitust fakt, et kergem on omandada keeruline tehnika kui anda teose aeglastele osadele ja pikkadele nootidele sisu.

Äli-Ann Klooren
4 minutit

Kommentaar – Kas Pallase ühing oli meesteklubi?

Pallase ühingu asutamisel soolisi piiranguid polnud ja algkoosseisu kuulusid ka naised, ent piirangud tekkisid peagi. See oli väga kummaline, et paarikümnel aastal, kuigi Pallase kunstikooli lõpetas nii mees- kui ka naistudengeid, kutsuti lõpetamise järel kunstiühingusse Pallas vaid mehi – ja see ei olnud 1930. aastate lõpuni Eestis mingi küsimus. Isegi mitte naiskunstnike…
Juta Kivimäe, Ulrika Jõemägi
2 minutit
Madli Pesti
Madli Pesti.

Madli Pesti

MADLI PESTI
on teatriuurija, -kriitik ja õppejõud. 2016. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis doktoritöö „Poliitiline teater ja selle strateegiad Eesti ja lääne kultuuris“. Ta on raamatute „Kuressaare teatrielu“ (2014) ja „Eesti teatri 100 aastat“ (2018) autor.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Toon esile kaks teemat, mis on mulle olulised. Esiteks…
2 minutit

Ilusa maailma katsumused

Andreas Vierziger: „Mul ei ole vaja, et kõik oleksid suutelised seda muusikat analüüsima, aga ma tahaksin, et võimalikult paljudel oleks sellele ligipääs.“

Veebruari algul külastas Eestit rahvus­vaheliselt tunnustatud ja suurte kogemustega muusikavaldkonna kunstiline ja strateegiline konsultant Andreas Vierziger. Vierzigeri klientide hulka kuulub festivale, kontserdikorraldajaid, artiste ja…
Riin Eensalu
10 minutit

Cambridge, Stephen Hawking ja aheldamata mõtted

Möödunud nädalal 14. märtsil 2018 tuli teade, et surnud on üks meie aja suurimaid mõtlejaid Stephen Hawking. Tema hämmastav elutee ja võitlus raske haigusega on näide, kuidas inimvaim on suuteline tegutsema hoolimata füüsilisest piiratusest.
Ma ei hakka analüüsima singulaarsusteoreeme ja mustade aukude kiirgusmehhanismide omapära, millega Stephen Hawking teadusmaailmas kuulsaks sai.…
Jüri Engelbrecht
3 minutit

Aafrika unelm

Mängufilm „Must Panter“ („Black Panther“, USA 2018, 134 min), režissöör Ryan Coogler, stsenaristid, Ryan Coogler ja Joe Robert Cole, operaator Rachel Morrison, helilooja Ludwig Göransson. Osades Chadwick Boseman, Michael B. Jordan, Lupita Nyong’o, Martin Freeman, Daniel Kaluuya, Angela Bassett, Andy Serkis, Isaach de Bankolé jt.
Marveli filmiuniversumi (Marvel Cinematic Universe, ehk…
Laurence Boyce
4 minutit

Pimeda keskaja müüt elab edasi

XIV sajandil nimetas Petrarca klassikalise antiigi järgset perioodi pimedaks. Sellesse Petrarcast alguse saanud, nn valgustusajastul ja Prantsuse revolutsiooniga propaganda mõõtme omandanud ning marksismi ideoloogiaga tipnenud pimeda keskaja müüdi lõksu langes Tõnis Saarts 9. III Sirbis, kirjutades:
Kui saaks ajas tagasi rännata ja külastada 1018. aastal Lääne-Euroopat, tekiks meil samasugune mulje, nagu…
Mikael Laidre
5 minutit
Pallase algus
Kunstiühingu Pallas asutajate hulka kulus ka Tartu Naisühingu asutajaliige Klara (Claire) Holst. Konrad Mägi. Klara (Claire) Holsti portree. Õli, lõuend, 1916. EKM

Pallase algus

Kunstiühingu juubelit oleks võinud tähistada ka ainult selle algusajale keskendudes, kaasata asutamisjärgseist aastaist teistegi liikmete panuse.

Mai Levin
5 minutit
Vabadus ja vastutus
Leelo Tungal pälvis emakeelepäeval raamatuga „Hallooo!“ lastekirjanduse kategoorias Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.
Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

Vabadus ja vastutus

Eesti lastekirjandus aastal 2017: pildiraamatute vallas on peale kasvanud arvestatavaid uusi loojaid, kuid noorteraamatu kriis on vaid süvenenud.

Jaanika Palm
8 minutit

Intervjuu Vene režissööri Aleksei German juunioriga
Mihhail Trunin, „Täielik Albats“
Kaarel Tarand, „Karu nuttu jätkub kauemaks“
Madli Pesti „Vaataja kui tegutseja. Mängud postdemokraatiaga“
Jaanika Palmi mulluse lastekirjanduse ülevaade
Krista Kumbergi mulluse tõlke-lastekirjanduse ülevaade
Kadri Kallaste „Millest tapeedid meile räägivad?“
Laurence Boyce Aafrika unelm – mängufilm „Must Panter“
Pallase algus
Tim Shipmani „All Out War: The Full Story of Brexit“
Tallinna Uue Muusika Ansambli kontsert „Star Me Kitten“
Keele-elu: Vahur Laiapea, „Pildile jäämise vaev“

Järgmine Sirp ilmub 6. aprillil.

Sirp