Rahvusidentiteedi ja perekonna küsimused on enamikule inimestest endiselt tähtsad, kuid ei leia suurt tähelepanu progressiivses diskursuses.
Ehkki sageli kiputakse loomevabadust pidama üksnes üldise väljendusvabaduse osaks, on loomevabaduse esiletõstmine põhiseaduses olnud teadlik samm.
Johann Wilhelm Krause XIX sajandi algul loodud Tartu ülikooli ansambel on Euroopas kõige terviklikumalt säilinud valgustusaja ülikooliansambel.
Laureaadid kuulutatakse välja 27. märtsil teatripäeva peol Nukuteatris.
Estonia teatri Eesti peo järelmõju lahtus juba järgmisel päeval, ent NO99 teekond ERMis kütab kirgi veel pikka aega. Ka juubeli kunstiprogramm annab hulganisti ainet, et mõelda kunsti, riigi ja kunstniku vabaduse üle.
Mart Kangur on riikliku kultuuri aastapreemia pälvinud luulekogus „liivini lahti“ kriitiline kultuurisõja pidajate suhtes.
„Ohvrikivi“ luuletused annavad inimesele lootust.
Muusikud soovisid esitada ulatuslikke läbikomponeeritud sonaate viiulile ja klaverile, kuid neid oli olnud raske XX sajandi muusikast leida.
Tarrvi Laamann: „Halbadest asjadest või poliitikast rääkimine ei vii kuhugi, heade asjade kultiveerimine, kas või reggae-pidude kaudu, muudab maailma paremaks, inimesed avatumaks, vabamaks.“
Kui Pärdi muusika kõlab kontserdikavades paaris mõne teise helilooja loominguga, joonistub hästi välja tema loomingu universaalsus.
Stseenid, mida võib pidada „Richard III“ puhul keskseks, on Vene teatri lavastuses tasalülitatud, nende tähenduslikkus on täidetud teistsuguse sisuga.
Reimo Võsa-Tangsoo astus väljendi „üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna“ kontrollimise kõrval dialoogi tehisintelligentsi võimega tõlkida vastastikku pildilist ja verbaalset.
Jaanus Tepomehe lavastuses „Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd“ on ühendatud eesti koorilaul, nüüdisaegne etenduskunst, elulooteater ja koreograafia.
Maailmas, kus inimese eeldatav eluiga pikeneb iga kümne aastaga paari-kolme aasta võrra, on vananemine ja vanana elamine üha elulisema tähtsusega küsimus.
Poliitilist otsust vajab põhimõtteline küsimus: kuidas tagada, et hooldusvajadusega inimesed ja nende pereliikmed ei jääks hätta ning kõigile pereliikmetele jääks alles eneseväärikus?
Reformatsiooni mõju nüanssidesse süüvimine muudab ühtlasi käsitust reformatsioonist endast.
Ajaloolise tagasivaatena täitis „Virmalised“ oma ülesande küllap paremini kui ükski teine muusikaline ettevõtmine, sest kokku said õige formaat ja põhjalik uurimuslik eeltöö.
Novellikogu „Naistepäev“ iseloomustab näiliselt üsna ühetaoline jutuvoog, hoo pealt kirjutamine ja jooksu pealt suudlemine.
Kargemalt ja nukrameelsemalt kõlavad palad kalduvad kammermuusika ja põhjamaisuse poole ning võiksid pärineda kas või mõnelt Norra kollektiivilt.