Üks roll
Kui valimised kätte jõudsid, olid rollid juba jagatud
Reformierakond tõmbas selga spordisärgid ja teatas, et on „Tugev meeskond“. Mismoodi see valijatele peaks märku andma, kuidas kohalikud küsimused kavatsetakse lahendada, jääb selgusetuks, kuna siiani pole asju ju staadionidel peetavate matšide käigus otsustatud. Ja üleüldse, millist spordiala see 8-liikmeline meeskond harrastab?
IRLi „Isamaaline jõud kogu Eestis“ eelmisest väga ei erine, piltidel poseeriv erakonna…
Reformierakond tõmbas selga spordisärgid ja teatas, et on „Tugev meeskond“. Mismoodi see valijatele peaks märku andma, kuidas kohalikud küsimused kavatsetakse lahendada, jääb selgusetuks, kuna siiani pole asju ju staadionidel peetavate matšide käigus otsustatud. Ja üleüldse, millist spordiala see 8-liikmeline meeskond harrastab?
IRLi „Isamaaline jõud kogu Eestis“ eelmisest väga ei erine, piltidel poseeriv erakonna…
3 minutit
Võib küsida, miks peaks e-raamatuna avaldama lasteraamatuid, kus illustratsioonidel on väga tähtis osa, kuid palju reisivad lapsevanemad saavad tõenäoliselt põhjusest aru: alati on hea igaks juhuks õhtujutud käepärast hoida.
Pille-Riin Larm
Raamat on raamat, või kuidas?
Kirjastajad kurdavad, et e-raamatute turg on Eestis väike, aga ega see saagi kasvada, kui lugejail tuleb valikus kogu aeg pettuda.
5 minutit
Kirjastajatega sõlmitud lepingute osas tavaõigus ei loe ja tuginetakse sõlmitud lepingutele. Fotol muusikal „Pipi Pikksukk“. Sealt pärit Ülo Vinteri „Laulu põhjamaast“ õigused on helilooja loovutanud lepinguga kirjastusele Muusika.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Muusika autoriõigustest enne kapitalismi
1990. aastate alguses võeti seisukoht, et nõukogude aja muusikateoste ja esituste autoriõigused kuuluvad autoritele ja esitajatele, kes on teosed ja esitused loonud.
3 minutit
Kas keegi teab kindlalt, kes on ühe eesti muusika märgilise teose, Heino Elleri „Kodumaise viisi“ õiguste omanik?
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Kui muusika on lukus
Eesti muusika käsikirjad on laiali pillutud ja valdavalt kirjeldamata, avalik ülevaade puudub, süvamuusikapärand on akadeemiliselt läbi töötamata ning mõtestamata.
8 minutit
Kirjanik Alexander Genis ja kirjastaja Jelena Šubina Tallinnas Dovlatovi päevadel.
Yury Safronov
Kirjastajal on kõrv kikkis ja silmad pärani
Vene nüüdisproosa väljaandja Jelena Šubina: „Sellepärast mulle kirjastamine meeldibki, et tuleb ette ka ekstreemolukordi.“
9 minutit
Näib, et strateegiliselt polnud Eestis mingit vasakpööret enam vaja, sest see olnuks lahtisest uksest sissemurdmine.
Kuzma Petrov-Vodkini maal „Punast hobust ujutamas“, 1912.
Wikimedia Commons
Kas Eesti on pööranud vasakule?
Eesti erakondade maailmavaateline enesekirjeldus ei vasta nii mõnelgi juhul partei nimetusele ega valimisplatvormile.
5 minutit
Tallinna Kirjandustänava festival 9. septembril 2017.
Pille-Riin Larm
Isekirjastaja happy end
Eesti kirjandusauhindade kandidaatide ja võitjate nimekirju vaadates jääb silma, et ise või väikeses kirjastuses välja antud teoste hulk on neis väga suur.
14 minutit
Eesti algupärand meelitab lugejaid
Tallinna keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU 2017. aasta edetabeli esikümnes on kuus eesti autori teost ja neli tõlketeost. Enim laenatud eesti autorite teosed on Katrin Pautsi „Tulekandja“ ja „Politseiniku tütar“, Jaak Roosaare „Rikkaks saamise õpik“ ja „Aktsiatega rikkaks saamise õpik“, Mihkel Raua „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ ning Urmas Vadi…
1 minut
Uusvana „Draama“
Kadunud on kunagisele võistlusprogrammile omane konkurentsipinge ning isegi veel kuraatorifestivalide ajal tunda andnud õigustuse otsimise paine.
Eesti teatri festival „Draama“ 5.–9. IX Tartus.
Tartus septembri algul korraldatud „Draama“ oli ilma selgepiiriliselt sõnastatud kunstilise kontseptsioonita festival, kuhu lavastused valis selle kunstiline juht Ivar Põllu ning nende lõplik nimistu kujunes lavastuste transpordi praktilisi võimalusi arvestades. Ometi moodustus selle…
Tartus septembri algul korraldatud „Draama“ oli ilma selgepiiriliselt sõnastatud kunstilise kontseptsioonita festival, kuhu lavastused valis selle kunstiline juht Ivar Põllu ning nende lõplik nimistu kujunes lavastuste transpordi praktilisi võimalusi arvestades. Ometi moodustus selle…
4 minutit
Mare Tralla tegi inimeste piirideta liikumise päeval väikese happening’i: ülisuuri rakettidest kudumisvardaid kasutades õpetas ta protestijatele kudumisvõtteid. Koos kudusid nad viie meetri pikkuse võrgu, mida sai kasutada riigipiiri markeerijana tänava blokeerimiseks.
David Mirzoeff / Global Justice Now
Ei sõjale!
Aktivistidel ei õnnestunud küll Londoni relvamessi ära jätta, aga neil läks korda tekitada lisakulusid ja tuua Briti valitsuse kahepalgelisus avalikkuse ette.
3 minutit
Jalutuskäik galeriides – Inspireeriv kolmik
Graafikute grupinäitus „Teispool reaalsust“ Tartu Kunstimaja suures saalis ja väikeses galeriis 24. VIII – 17. IX, Leonhard Lapini näitus „Eesti mets“ monumentaalgaleriis 24. VIII – 16. IX ja Huupi ruumiinstallatsioon „Endspiel“ katusekorteris kuni 30. IX kolmapäevast laupäevani kella 17 – 19.
Tartu Kunstimajas oli vaadata uhke nüüdiskunsti komplekt: vanameister Leonhard Lapini „Eesti…
Tartu Kunstimajas oli vaadata uhke nüüdiskunsti komplekt: vanameister Leonhard Lapini „Eesti…
3 minutit
Aatominaised ja poliitklounid
Emmy teleauhinnad peegeldasid taas televisiooni suurt osakaalu Ameerika audiovisuaalväljal.
Kuigi teleauhinda Emmy filmiauhinna Oscariga võrreldes jääb ehk silma see, et hierarhiat on justkui soolisusega rõhutatud – Oscar on tõsisema ja usaldusväärsema filmikunsti patroon, Emmy aga kodukanade meelelahutusallika teleka kaitseingel –, on esmamulje ekslik. Emmy nimi oli alguses Immy image orthicon tube’i ehk televisioonikaamera toru…
4 minutit
Isa Raivos (Roman Baskin) võib näha Hugo (Rain Tolk) psüühe teadvustamata osa ilmutust, ta peidetud valu ja komplekside projektsiooni.
Kaader filmist
Üks väga kurb film
Mängufilm „Minu näoga onu“ (Kuukulgur Film, Eesti 2017, 110 min), režissöörid-stsenaristid Andres Maimik ja Katrin Maimik, operaator Mihkel Soe, helilooja Sten Šeripov. Osades Rain Tolk, Roman Baskin, Evelin Võigemast, Maarja Mitt, Eve…
10 minutit
Kevad-kaelusöölase Eestist pärit valmikut ei ole üheski kollektsioonis, kuid kuna tema röövikut pole võimalik ühegi teise liigiga sassi ajada, on taoline foto Eesti liblikate nimestikku võtmiseks piisav tõendusmaterjal.
Erki Õunap
Kirju liblikamaailma radadel
Erki Õunap: „Päevaliblikate üldine arvukus püsib meil suhteliselt stabiilsena. Euroopa konteksti panduna on see päris kõva sõna.“
13 minutit
Kas digitaalne kunstiraamat on ikka hea mõte?
Veel paar aastakümmet tagasi oli Kunst ainus kirjastus, kus kunstiraamatuid välja anti. Ka ainuke perioodiline kunstiväljaanne, almanahh Kunst ilmus just selle kirjastuse alt. Nüüd annavad kunstiraamatuid välja kas kunstiinstitutsioonid või kunstnikud ise, kui ainult kultuurkapitalilt toetust saab. Eesti kunstimuuseumil ja kunstiakadeemial on aga lausa oma kirjastus. Kümme aastat tagasi alustas kunstiraamatute…
3 minutit
Aeg on poliitilised parteid keelustada
Hoolimata väidetavatest programmilistest erinevustest on erakondade poolt elluviidav poliitika enamasti üsna ühetaoline.
„Nii demokraatia kui sotsialismi tõeline sisu seisneb ühiskonna allutamises indiviidile.”
Simone Weil, „Väljavaated”
Ero Liivik kirjutas Sirbi (21.07) artiklis „Skepsis demokraatia suhtes” paarist hiljuti välja antud süsteemikriitilisest üllitisest: Ameerika libertaari Jason Brennani raamatust „Demokraatia vastu” ja Belgia arheoloogi David van Reybroucki teosest…
Simone Weil, „Väljavaated”
Ero Liivik kirjutas Sirbi (21.07) artiklis „Skepsis demokraatia suhtes” paarist hiljuti välja antud süsteemikriitilisest üllitisest: Ameerika libertaari Jason Brennani raamatust „Demokraatia vastu” ja Belgia arheoloogi David van Reybroucki teosest…
6 minutit
Sihitult elu teatrilaval
Mängufilm „Ruut“ („The Square“, Rootsi 2017, 142 min). Režissöör-stsenarist Ruben Östlund, operaator Fredrik Wenzel. Osades Claes Bang, Elisabeth Moss, Dominic West, Terry Notary jt.
„Sellele filmile oleks võimalik kirjutada viis erinevat arvustust, mis ei sarnaneks teineteisega üheski sõnas, aga oleksid kõik võrdselt õiged,“ kirjutas filmikriitik Tristan Priimägi oma esmamuljetest Ruben Östlundile Cannes’is peapreemia toonud „Ruudust“. Tõepoolest, paljude…
„Sellele filmile oleks võimalik kirjutada viis erinevat arvustust, mis ei sarnaneks teineteisega üheski sõnas, aga oleksid kõik võrdselt õiged,“ kirjutas filmikriitik Tristan Priimägi oma esmamuljetest Ruben Östlundile Cannes’is peapreemia toonud „Ruudust“. Tõepoolest, paljude…
4 minutit
On see, mis on
Ajal, mil püüd üksteist üle trumbata on tavaline, on värskendav leida loomingut, mis konkurentsimeelsusest eemaldub.
„Vihmapiisk nina peal“ on Juhan Aru teine luulekogu. Autor debüteeris ülemöödunud aasta lõpul valimikuga „Rahutu rõõm“, lisaks on tema sõnadele kirjutatud Eeva Talsi laulualbum „Vähemalt täna“ (2016). Sel plaadil ma siinkohal pikemalt ei peatuks, mitte rohkem kui ütlemaks, kuidas seesugune sümbioos…
3 minutit
Isolatsioonist välja
Rex Osa: „Me oleme siin, sest teie olete hävitanud me kodumaa. Loomulikult tuleb seda hüüdlauset alati selgitada, et eurooplased sellest aru saaksid.“
2015. aasta augustis korraldati Lõuna-Saksamaal Bodeni järve piirkonnas aktsioonipäevad, mille moto oli „Võitlemaks põgenemise põhjustega tuleb peatada relvaeksport“. Nelja päeva jooksul osalesid aktsioonides mitmed rahuorganisatsioonid ja sõjavastased võrgustikud, aga ka organiseerunud põgenike…
6 minutit
Meie igapäevast teatrielu anna meile …
Viimaste aastate „Teatrielude“ toimetajad näivad olevat pisut tüdinenud väljakujunenud formaadist ning on püüdnud seda igaüks omal moel ja eri tasemel elustada.
Teater on mõnele inimesele nagu leib, mis ei tohi laualt puududa. Leiba ja tsirkust (laiemas mõttes meelelahutust, sh teatrit) pidas ju ka Vana-Rooma luuletaja Juvenalis inimese…
4 minutit
Sofia Blücher 7. XI 1927 – 10. IX 2017
Sofia Blücher lõpetas 1950. aastal Harkivi teatriinstituudi, töötas aastani 1955 Tšerkassõ draamateatris ja 1955–1984 Tallinna Vene Draamateatris. Noor näitlejanna Sofia Blücher tuli Vene teatrisse tööle oma loometee alguses. Juba 1954. aastal mängis ta Zoja rolli suurt vastukaja leidnud lavastuses „Rännakute aastad“, sellele järgnesid tööd lavastustes „Pani Dulska moraal“, „Tabamata ime“, „Suur võlur“,…
1 minut
Sotsialismiaja taristu arendamisel põrkutakse sageli nüüdsete individualismi ja uusliberalismi ilmingutega. Kas taristu arendamine on ikka seotud progressiga?
Piia Ruber
Sotsialismiaegne taristu sotsialismijärgsel ajal
Nõukogude Liidus olid kaugküte, ühistransport ja pargid linnakeskkonna loomulik osa, mille ajakohastamise strateegias tuleb arvestada paljude ühiskonnagruppidega.
7 minutit
Zaha Hadid Architects kavandab uuendusmeelsele Tallinnale uuendusliku mereääre
Gianluca Racana: „Tallinnal pole tarvis vaid struktuurplaani, vaid plaani, mis tooks linna mere äärde.“
Tallinna Vanasadama struktuurplaani võistluse võitjad kuulutati suure meediatähelepanu all välja augusti lõpupäevil. Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm kommenteeris võistluse tulemust järgmiselt: „Zaha Hadid Architects on oskuslikult loonud linnaruumi ja…
6 minutit
Jutusta mulle üks lugu
See on aus jutustamiskunst, millesse ei mahu näitleja ego, lavastaja ja lavakunstniku abstraktsed sõnumid, kirjaniku kalambuurid ega publiku enesenäitamise rituaalid.
Forced Entertainmenti „Complete Works: Table Top Shakespeare“ („Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare“) 5.–10. IX Kanuti gildi Püha Vaimu saalis.
Samal ajal kui sportlikud inimesed Tallinna tänavatel võidu jooksid, korraldati Kanutis teistmoodi maraton – briti teatritrupp…
Samal ajal kui sportlikud inimesed Tallinna tänavatel võidu jooksid, korraldati Kanutis teistmoodi maraton – briti teatritrupp…
5 minutit
Teadlaste koostöö ettevõtetega – kellele seda vaja on?
Praegused teaduse rahastussüsteemid ei soodusta piisavalt kahesuunalist mobiilsust teadussektori ja ettevõtlussektori vahel.
Teadlaste koostöö tööstusega ja ettevõtete innovatsiooni toetamine on keeruline ja nüansirohke teema. Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia on oma kohtumistel seda teemat käsitlenud ning otsustasime mõned mõttepunktid arutelu julgustamiseks kirja panna.
Teadlaste koostööd tööstusega tuleb rohkem tunnustada
Erinevatest…
Teadlaste koostööd tööstusega tuleb rohkem tunnustada
Erinevatest…
4 minutit
Majandusekspertid sageli kuritarvitavad oma justkui spetsialisti ja asjatundja positsiooni, õigustamaks oma eelistusi, kuigi tegelikult kätkeb majandusmudeli või ka maksusüsteemi valik fundamentaalselt filosoofilisi küsimusi nagu õiglus. Pildil esiplaanil üks maailma mõjukaimaid ökonomiste Alan Greenspan.
Wikimedia Commons
Eksperdikultus ehk Kui Platon olnuks dendroloog
„Rahval on ekspertidest kõrini,“ teatas Brexiti kampaania ajal Ühendkuningriigi tollane justiitsminister Michael Gove. Pärast seda ja Donald Trumpi USA presidendiks valimist1 on kontroversiaalsuse tõttu keeruline ekspertidega…
3 minutit
Jalutuskäik galeriides – Postutoopiast postgraafika keeles
Näitus „Teispool reaalsust“ Tartu Kunstimajas 24. VIII – 17. IX. Kuraator Lilli-Krõõt Repnau, kunstnikud Britta Benno, Gudrun Heamägi, Kalli Kalde, Lauri Koppel, Ove Maidla, Ede Raadik, Lilli-Krõõt Repnau, Helen Tago ja Kadri Toom.
Olukorras, kus graafika kui kunstiliigi surmast enam ei räägita, kuid mure eriti rikkalike traditsioonide säilimise pärast…
Olukorras, kus graafika kui kunstiliigi surmast enam ei räägita, kuid mure eriti rikkalike traditsioonide säilimise pärast…
2 minutit
„Väljakute liikumine“ ja kallilt ostetud vaherahu
Oma teoses uurib Paolo Gerbaudo aastatel 2011–2016 laias maailmas tekkinud olulisemaid protestiliikumisi. Autor on valinud sündmustele võrdleva lähenemise. Vaatluse all on nii araabia kevade sündmused, New Yorgis aset leidnud OWS ehk Occupy Wall Street, Pariisi Nuit Debout, Kreeka aganaktismenoi kui Hispaania indignados-liikumine. Nende erinevates geograafilistes punktides ja sotsiaalsetes olustikes toimunud…
3 minutit
Läti kirjastustegevus
Läti rahvusraamatukogu andmetel tegutses Lätis mullu 497 raamatute ja brošüüride kirjastajat, neist 312 kirjastajat ehk 63% üllitas ainult ühe raamatu. Stabiilne liider on kirjastus Zvaigzne ABC (20% ilmunud raamatute ja brošüüride koguarvust), talle järgnevad kirjastus Jumava, Lauku Avīze, Egmont Latvija, Jānis Roze kirjastus ning kirjastus Kontinents. Suurim tiraaž on olnud 40 000 eksemplari, väikseim – 10 eksemplari.*
Omakirjastamise…
Omakirjastamise…
2 minutit
Pealelend – Kaja Pae, Eesti arhitektuuri ajakirja Maja peatoimetaja
Sel nädalal ilmus Maja uus number uue peatoimetaja käe all. Kas ja millised muutused peatoimetaja vahetumisel ajakirja ees ootavad?
Tundub, et ühiskonnale läheb ruumikvaliteedi küsimus korda. Vaadake näiteks, kui palju vastukaja on saanud Tallinnasse planeeritav Reidi tee. Positiivsema poole pealt: Tartu kesklinna üldplaneeringu debatti rikastas üle 100…
Tundub, et ühiskonnale läheb ruumikvaliteedi küsimus korda. Vaadake näiteks, kui palju vastukaja on saanud Tallinnasse planeeritav Reidi tee. Positiivsema poole pealt: Tartu kesklinna üldplaneeringu debatti rikastas üle 100…
3 minutit
Tšetšeenia Anne Frank ja õnnelikud Eesti lapsed
Kui sõja algul hoidsid Tšetšeenias kõik kokku, siis mida verisemaks läks Vene keskvõimu tegevus, seda hüljatumana tundsid end kohalikud venelased.
Polina Žerebtsova päevikut lugedes oli mu esimene mõte, kui õnnelikud on meie Eesti lapsed. Nüüdseks juba kahjuks unustatud Tšetšeenia sõdade koledused on sirguva…
5 minutit
Jalutuskäik galeriides – Raja ajaja on aja rajaja
Andres Koorti näitus „Rajaja“ Draakoni galeriis 28. VIII – kuni 16. IX.
Andres Koorti näitus oli hästi selge ülesehitusega: sellel oli kolm osa, mida võiks tinglikult nimetada „jälgedeks“, „piiskadeks“ ja „võreks“, igaühes kaks rühma.
„Jälgede“ rühmas oli vasakut kätt näituse neljaosaline nimiteos „Rajaja“ ja saali tagaosas samuti pealkirjastatud teos. Viimase rühma pealkirjast…
Andres Koorti näitus oli hästi selge ülesehitusega: sellel oli kolm osa, mida võiks tinglikult nimetada „jälgedeks“, „piiskadeks“ ja „võreks“, igaühes kaks rühma.
„Jälgede“ rühmas oli vasakut kätt näituse neljaosaline nimiteos „Rajaja“ ja saali tagaosas samuti pealkirjastatud teos. Viimase rühma pealkirjast…
3 minutit
Kommentaar – Jalavõrust tunned professionaali
Teatrikriitiku kõige hirmsamas õudusunenäos heliseb etenduse ajal tema mobiiltelefon, valjult ja vahetpidamata, sest ta on unustanud panna selle lennukirežiimile. (Ometi võiks õnnestunud lavastuse vaatamine pakkuda lendamisega võrreldava naudingu.) Selline töine hirm jälitab kriitikut kõikjal, unes ja ilmsi. Näitleja suurim kartus on seotud seevastu võimalusega, et ta unustab õhtuse etenduse lihtsalt…
2 minutit
