$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Anu Toots
-
Näib, et strateegiliselt polnud Eestis mingit vasakpööret enam vaja, sest see olnuks lahtisest uksest sissemurdmine. Kuzma Petrov-Vodkini maal „Punast hobust ujutamas“, 1912.Wikimedia CommonsKas Eesti on pööranud vasakule?
Eesti erakondade maailmavaateline enesekirjeldus ei vasta nii mõnelgi juhul partei nimetusele ega valimisplatvormile.
5 minutit -
Uus kaader?
Riigikogu koosseisu vahetumist võib kujundlikult võrrelda uue lehekülje keeramisega raamatus või uue kaadriga ekraanil. See võib tähendada nii vana jutu jätku kui järgmist peatükki või ka sootuks uut novelli. Esmapilgul võib näida, et seekord läheb kõik vanaviisi edasi – ei tulnud ju parlamenti ühtki uut jõudu, suure tõenäosusega jääb ka valitsuskoalitsioon samaks. Uusi saadikuid on pea pool koosseisust (44), ent enamik neist on tuntud riigikogu varasematest koosseisudest või täitevvõimu ametikohtadelt.…4 minutit -
Millist eliiti on vaja tänases Eestis?
Mõnevõrra üllatavalt lehvitavad üht proletaarlaste hüüdsõna just need eliidi liikmed, kes nimetavad end liberaalideks. Poliitikast kõneldakse tihti metafooride keeles. Ühiskonna kriisiaegadel see soodumus tavaliselt tugevneb. Ühest küljest tundub kriisiaegadel autoritaarsuse oht reaalsem, mistõttu on õhus alati rohkem hirmu nii füüsilise kui vaimse terrori ees. Metafoorid võivad varjata ja pehmendada sõnumi karmust, ent ka vastupidi, teenida sotsiaalset vastandamist.5 minutit -
Vastutuulemaa
„Klapid eest!” võiks kõlada uusaastasoov ametlikule Eestile.
Vastutuult kõndijaid peetakse tavaliselt vaprateks, tunnustust väärivateks inimesteks. Ilmselt meenub paljudele Tõnu Kaljustest tehtud film „Vastutuulesaar”, kus peakangelane trotslikult oma tahtmist taga ajab. Mida arvata aga riigist, kes kõnnib vastutuult; kes ei püüagi liikuda samas suunas kui enamik talle lähedase kultuuri ja arengutasemega riike; kus ei räägita sellest, mis maailmameedias kõneks ja kus pole kombekski end teistega kõrvutada? Kui „oma õuelt” üldse kaugemale vaadata…5 minutit -
Sotsiaalne ebavõrdsus kui tabu, rutiin ja mootor
Eestis on sissetulekud jaotunud ebavõrdsemalt kui ükskõik millises pika demokraatiakogemusega Euroopa riigis.
Sotsiaalne ebavõrdsus pole Eestis teema, mis avalikkust või meediat märkimisväärselt köidaks. Sisuliseks debatiks pole valmis ka parlament ja valitsus. Kiire Interneti-otsing näitab, et viie ametis oldud kuu vältel on sotsiaalminister Maripuu nimi Postimehes vilksatanud 56 korda, välisminister Paeti oma aga 153 korda. Kui statistikaamet esitles suve lõpul kogumikku “Sotsiaalne ebavõrdsus” (Statistikaamet, 2007, 124 lk) sotsiaalse ebavõrdsuse kohta Eestis, tekitasid…5 minutit
