Läti kirjastustegevus

HANNES KORJUS

Läti rahvusraamatukogu andmetel tegutses Lätis mullu 497 raamatute ja brošüüride kirjastajat, neist 312 kirjastajat ehk 63% üllitas ainult ühe raamatu. Stabiilne liider on kirjastus Zvaigzne ABC (20% ilmunud raamatute ja brošüüride koguarvust), talle järgnevad kirjastus Jumava, Lauku Avīze, Egmont Latvija, Jānis Roze kirjastus ning kirjastus Kontinents. Suurim tiraaž on olnud 40 000 eksemplari, väikseim – 10 eksemplari.^*

Omakirjastamise on Läti raamatu­kirjastuste assotsiatsiooni andmeil ette võtnud kirjanikud Andris Kolbergs, Uldis Auseklis, Leons Briedis, Jānis Liepiņš, üksikuid näiteid on ehk teisigi. Lätis tõusis omakirjastamine kuumaks teemaks 2016. aasta sügisel, pärast Läti Televisiooni saate „Keelatud võte“ eksperimenti, mille käigus otsustati internetist leitud toimetajate, kujundajate jt abil välja selgitada, kui palju ühe raamatu omal käel väljaandmine maksma läheks. Eksperimendi ajend oli raamatukauplustes müügil raamatute krõbe hind. Saatetegijate arvestuse kohaselt moodustanuks raamatu omahind kõigest 16% raamatu kauplusehinnast. Mõistagi tekitas selline väide nördimust kirjastustes, kes heitsid saatele ette kahtlase taustaga tegijate poole pöördumist ning nn samizdat’i-raamatuile säästu kvaliteedi arvel.

Säästu kvaliteedi arvelt ei saa aga ette heita näiteks juba mainitud luuletajale ja võõrluule lätindajale Leons Briedisele (sünd 1949). 2010. aastal pälvis ta oma luulekogu „Kiiktooli käekiri“ eest Ojārs Vācietise kirjanduspreemia. Briedise luulekogu on kirjastanud ta enda kirjastus Minerva, samas kirjastuses on ilmunud ka hulganisti Briedise tõlgitud teoseid. Praeguseks on kirjastus tegevuse lõpetanud.

Briedis andis Minervas aastail 1992–2010 välja ka Eesti ajakirja Akadeemia vastet, ajakirja Kentaurs XXI. Selle ilmumise lõpetamise peapõhjuseks peab Briedis 2007.–2008. aasta majanduskriisi ja kultuurkapitali toetuse katkemist. Võrreldes 2008. aastaga, oli Läti kultuurkapitali rahastamisvõimekus 2010. aastal vähenenud 74% võrra. Toona lõpetasid ilmumise ka iganädalane kultuurileht Kultūras Forums (Sirbi analoog), kirjanduskuukiri Karogs (Loomingu analoog), kunstiajakiri Māksla Plus. 2010. aastast kirjutatakse ajakirjanduses kui „kultuuriajakirjanduse hirmsast aastast“.

* https://lnb.lv/lv/apkopoti-dati-par-izdevejdarbibu-latvija-2016-gada