2017-17 (3637)

Üks roll

Kes ei teaks müüti Spartacusest, gladiaatorist, kelle eestvedamisel 73. aastal eKr ringivõitlejad oma roomlastest isandate vastu mässu tõstsid, eesmärgiks ei midagi vähemat kui orjapidamise kaotamine. Eks ole selleski müüdis üksjagu tõepõhja all – vähemalt piisavalt selleks, et Spartacusest on kujunenud mässaja võrdkuju, vastuhaku plakatipoiss.
Muidugi on see müüt inspireerinud ka ohtralt teleseriaale ja filme. Miskipärast meenus sel nädalal just telesari „Spartacus“…
Teaduse ja kunsti sümbioos
Juri Rešetnikov ja Juri Sobolevi polüekraaniline slaidifilm „ICSID“ (1975). Ülesvõte on tehtud VNIITE vaatelaboris 1976. aastal. Slaidifilmis on kasutatud Raul Meele graafikasarja „Taeva all“ (1973) teoste reproduktsioone.
Juri Sobolevi perekonna arhiiv

Teaduse ja kunsti sümbioos

Kuraatorid Anna Romanova ja Eha Komissarov ei ole loonud vaid Soosteri, Sobolevi, Vindi ja Meele kunsti sümbioosi, vaid on toonud esile Nõukogude Liidu 1960ndate teaduskunsti ja multimeediakunsti teema.

Per errationes ad astra?

Me oleme kõik siin maa peal selleks,
et aidata teisi;
mille pärast teised siin on,
ma ei tea.1
   W. H. Auden
Inimestele näib kahjuks meeldivat, kui neile valetatakse. Midagi tehes või luues ütleme ootavat ausat hinnangut ja tagasisidet, ent sisimas loodame kiitust ja tunnustust, mis omakorda annab tunde, et meid vajatakse. 2009. aastal sooritatud uuringu kohaselt eelistasid…
Aktiivse realismi ideoloog
Hasok Chang püüab pragmatistlikus vaimus välja töötada pluralistlikku tõe mõistet.
Erakogu

Aktiivse realismi ideoloog

Hasok Chang: „Realismist kõnelda on praegu olulisem kui eales varem, kuna inimesed ei austa enam fakte ja võidab see, kelle hääl on valjem.“

Mis on mõistuse mõte – ajuteadlase vaade

Põnevaid ja häid raamatuid pole kunagi liiga palju, eriti puudutab see kodumaiste autorite aimeraamatuid. Nüüd on neid ilmunud lausa mitu ning huvitaval kombel on nad kõik seotud aju, teadvuse ja inimese minaga. Ma pean silmas Aaro Toomela raamatut „Kultuur, kõne ja Minu Ise“ (2016), Andres Laane „Tehis­intellekt. Loomadest ja masinatest“ (2017) ja…

Kuidas tunda, et sõda on õige?

„Tullemineku“ muusika, sõna, inimeste ja ruumi süntees jäi painama pikalt pärast teatri tühjenemist.

Ooper „Tulleminek“ 28. IV Vanemuise teatris (esietendus 22. IV). Helilooja Märt-Matis Lill, libretist Jan Kaus, lavastaja Taago Tubin (Ugala), muusikajuht (ja dirigent) Paul Mägi, dirigent Taavi Kull, kunstnik Liisa Soolepp, valguskunstnik Margus Vaigur (Endla), elektroonika Tammo…

Tahaks jääda iseendaks, aga …

Mängufilm „Edaspidi“ („L’Avenir“, Prantsusmaa-Saksamaa 2016, 102 min) režissöör-stsenarist Mia Hansen-Løve, operaator Denis Lenoir. Osades Isabelle Huppert, Roman Kolinka, Edith Scob jt.
Mängufilm „Aquarius“ (Brasiilia-Prantsusmaa 2016, 146 min) režissöör-stsenarist Kleber Mendonça Filho, operaatorid Pedro Sotero ja Fabricio Tadeu. Osades Sonia Braga, Maeve Jinkings, Irandhir Santos jt.
Üks Hollywoodi käibetõdesid on, et naistele üle neljakümne häid rolle ei…
Krappi viimane vint
Johannes Krapp (Aleksander Eelmaa) saab etenduse käigus 90aastaseks ning kuulab raadiost sellekohaseid õnnitlusi.
Gabriela Liivamägi

Krappi viimane vint

Viisaka inimesena ei ütle Krapp, kes on süüdi ja mida teha, pigem laulab ta eleegiat ühe ajastu hääbumisele, õhtumaa loojumisele.

Uhkemalt ja uue pilguga
Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi uus püsiekspositsioon „Kogutud teosed“ laiub läbi teise korruse kahe saali ning jaotub valgeid ning musti vitriine kätkevaks ehitiseks.
Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum

Uhkemalt ja uue pilguga

Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi uus tarbekunsti püsiekspositsioon „Kogutud teosed“. Kuraatorid Helen Adamson (tekstiilikunst), Airi Ligi (keraamika ja portselan), Anne Tiivel (naha- ja köitekunst, klaasikunst), Merike Alber (ehte- ja metallikunst). Näituse kujundus…

Kaduva kunsti kadunud näitlejad

Loomingulise ühenduse nu.unioon videoportreelugude sari „Kadunud näitlejad“ ERRi kultuuriportaalis ning näitusel „Eesti Näitlejate Liit 100. Näitleja portree“ Eesti teatri- ja muusikamuuseumis kuni 3. IX. Idee autor Erni Kask, teostajad Erni Kask ja Peeter Rästas, salvestatud 2015. aastal.
Teadagi, teater on kaduv kunst, ta kaob kohe ära. Vahel on aga nii, et koos kunstiga (või sõltumata sellest)…

Eesti keskaegsed mõisahooned ja väikelinnused

Eestlaste ajalooteadvuses seostuvad suursugused kivist mõisahooned esmajoones uusajaga. Tänapäevase Eesti maapiirkondi kaunistavad mõisahooned on tõepoolest rajatud enamasti XVIII ja XIX sajandil. Üldlevinud arusaama järgi olid keskaegsed mõisad puidust, välja arvatud üksikud vasallilinnused.1 Seesuguse arvamuse kujunemisel on määrav olnud tõsiasi, et erinevalt linnustest ei ole keskaegsed mõisahooned ajaloolaste põhjalikumat tähelepanu seni pälvinud.…

(Kontsertidest) lookas lauaga aprill

Just nooruslik energia on aprillikuu kontserdielu üks kandev märksõna – see miski, mis nii mitmelgi kontserdil haaras üleni.

Aprillikuu muusikaelu oli kui rikkaliku valikuga juubelilaud, kus head ja paremat jagub igale maitsele. Ühelegi lahkelt vastu võetud külalisele ei ole samal ajal võõras mao kiirest täitumisest tingitud valikuvõimaluste ahenemine. Kuuülevaatest on välja jäänud…

Vastulause – Kes politiseeris ERRi?

Leidsin eelmise nädala ajakirjandusest kummalised read: „Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon viis 2006. aastal kultuuriminister Raivo Palmaru käe läbi ellu uuenduse: ERRi nõukokku hakkavad kuuluma ka poliitikud – igast riigikogus esindatud erakonnast üks esindaja“ (Indrek Ibrus, „ERRi nõukogu lõpp“, Sirp 28. IV) Autor on teinud selles ühes õnnetus lauses koguni neli viga.
Esiteks on lihtne Riigi Teatajast…

Veiko Märka vanaema

Eesti keeles on vaimuhaiglate (rahvakeeles hullumajade) siseelu kohta mälestusi ilmunud vähe. Üks viimaseid ja huvitavaid, mida lugesin, oli Inge Ojala 2003. aastal välja antud „Hullud päevad“, kus autor räägib oma nõukaaegsetest kogemustest psüühiliselt haigete inimeste hooldekodu töötajana. Hoolealused tulevad kallale, kägistavad, teevad end täis, nad peab kinni siduma, nad seksivad üksteisega, neil on ebaloomulik jõud. Veiko…
Tipp ja sügavik üheskoos
Austria kirjanik ja muusik Hans Platzgumer on üks kirjandusfestivali „Prima vista“ külalisi. Platzgumer vestleb Piret Pääsukesega teisipäeval, 9. mail kell 17 Tartu linnaraamatukogu saalis. Ette kantakse ka kuuldemäng tema muusikaga.
Chris Nils Laine

Tipp ja sügavik üheskoos

„Prima vista“ eelmise ja selle aasta osavõtjate hulgas torkavad silma kaks keeleliselt päris vastandlikku – üks oma keele lopsakusega, teine lihtsusega – sõnameistrit Austriast: Valerie Fritsch ja Hans Platzgumer. Mõlema romaanid, Fritschi…

Pealelend – Lii Pihl, Kuressaare Raegalerii galerist

Eelmisel nädalal kuulutati välja uus kunstiautasu, Kuressaare linna­valitsuse asutatud ja rahastatud Eerik Haameri auhind. See koosneb mälestusesemest, aukirjast ja 2000eurosest stipendiumist. Kandidaate saab esitada Kuressaare linnavalitsusele 20. aprillist 10. detsembrini. Auhind antakse esmakordselt üle järgmise aasta veebruaris Eerik Haameri 110. sünniaastapäeval Kuressaares.
Eestis antakse välja üksjagu kunstiauhindu. Mitmedki neist on…

Õhtujutt – Homo automaton*

Kui on midagi siin ilmas, millest tasub hoiduda, siis on see inimmass. Hakates tundma ennast osana inimgrupist, juhtub inimesega midagi veidrat – ta kaotab mõtlemis- ja vastutusvõime ning muutub osaks suuremast ürgsest elusorganismist, mis on rumalam, kaootilisem ja impulsiivsem, kui üksikindiviid iial suudaks olla. Inimmassis haihtub mõistuse jumal Apollon ning veini- ja loomalike instinktide…

Pealelend – Kaja Kann, auhinna määraja

Rahvusvahelisel tantsupäeval autasustati etenduskunstide väljal tegutsejaid. Zoja Kosmodemjanskaja nimeline preemia pole küll päris tavaline ühe valdkonna autasu, aga et see antakse üle tantsupäeval ja sellega tõstetakse esile praegusaegse etenduskunsti lätteid Eestis (nii seisab pressitekstis), siis osutab see siiski tantsu- või vähemalt etenduskunstile. Tänavune laureaat on Sandra Jõgeva. Ega ei jõua küll üles…

(pealkirja pole)

Meil on institutsioonikriitikast palju räägitud, seda on puudutatud ka mõnes kunstiprojektis, kuid Tallinna Kunstihoone võttis selle veebruaris projektiga „Mõtleme kohe pealkirja ka välja, palun oodake“ tõsiselt käsile. Institutsiooni sõbrad (või ka vaenlased) arutlesid hoogtöö vormis kuidas- ja miks-küsimuste üle. Kuid kas uues institutsionaalsuses, kus väljastpoolt tulnud paljastuste asemel on institutsiooni enda esilekutsutud refleksioonid, tajutakse suuremat omavastutust väljal…

Jalutuskäik galeriides – Troonid on veel tühjad

Kesklinna steriilsetes galeriides on esteetilised, kuid laborlikult steriilsed näitused, brutaalne jõud ja elu iseloomustab uusi, keskusest välja jäävaid paiku.

Krist Gruijthuijseni kureeritud näitus „Lahustumine – Raivo Puusemp dialoogis“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 14. V; Marko Mäetamme isikunäitus „Ma ainult striimin“ Tallinna Linnagaleriis 31. III – 30.…

Hääled sinu südames

Vaimuhaigustega kokku puutunud inimesed tunnevad väljendit „hääled peas“. Aleksander Eelmaal on hääled südames.

Tartu Uue teatri „Sümfoonia ühele. Allegro con moto“, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, dramaturg Donald Tomberg, kunstnik Henry Griin. Mängib Aleksander Eelmaa. Esietendus 21. IV Tartu Uue teatri proovisaalis.
„Sümfoonia ühele“ keskmes on raadio kui väga erilise meediumi mõju…

Petetud ootused

Lavastuses „Unistajad“ on kogu süžeeline osa taandatud mälestuseks millestki, mis toimus kunagi ühes muust maailmast äralõigatud ruumis.

Teatri NO99 „Unistajad“, lavastaja Juhan Ulfsak, valgus- ja videokunstnik Petri Tuhkanen, kostüümikunstnik Kärt Hammer, dramaturg Eero Epner. Mängivad Jakob Juhkam, Jörgen Liik, Rea Lest ja Simeoni Sundja. Esietendus 8. IV teatri NO99 kammersaalis.
„Unistajad“ petab kõiki ootusi. Kohe…

Üks roll

„Lähme, lapsed, Lapimaale, kiirustame Kapimaale . . . .“ Kuidas see laul (muusika Aarne Saluveer, sõnad Kalju Kangur) veerand sajandit tagasi ometigi kummitas! Tänu ETV „Laulukarussellile“ muidugi, sest algas ju just selle looga selle võistluse esimese hooaja, 1992. aasta lõppkontsert Tallinna linnahallis. Oh, olid ajad! Ah, olid majad!
Eks ole meeles ka ansambli Karavan kuuma päikese (loe: stuudioprožektorite) eest suspedes (kujuteldavasse) merre sukelduvad noormehed,…
Sissekäidud teeraja alguses
Mirko Rajas: „Lavastajana on mind alati huvitanud nukuteatri ja klassikalise sõnateatri ühendamine.“
Rauno Volmar / ACE / Scanpix

Sissekäidud teeraja alguses

Nukuteatri uus kunstiline juht Mirko Rajas: „Lavastustesse, mis sünnivad masinlikult lavastaja märkusi ja ideid realiseerides, mul usku ei ole.“

Kommentaar – Kauaoodatud arutelu

Huvitav, kui palju on Eestis inimesi, kes juhtinud sama asutust juba 25 aastat ehk esimesest võimalusest alates vabariigi taastamisest. Sel aastal on veerandsajandi töötähtpäev neil, kes asusid ametisse 1992. aastal – sealhulgas äsja isatapu atentaadikatse üle elanud Tallinna Linnateatri kunstiline juht Elmo Nüganen ning peagi oma juhisaua üle andev Eesti muusika- ja teatriakadeemia…

Muusikut haritakse, kriitikuks kasvatakse

Marje Lohuaru: „Muusikakriitikut võiks võrrelda ilukirjanduse tõlkijaga: selleks saab anda teadmisi, kuid selleni meisterlikult jõudmine on isiklik ja katkematu töö oma erialase palge kujundamisel.“

Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektor valitakse 3. mail. Kandideerivad neli professorit: Ivari Ilja (kandidatuuri esitasid keelpilli-, dirigeerimis-, klaveri- ja lauluosakond, vokaalkammermuusika ning saateklassi keskus,…

Ideaalne muusikapidu

„Tallinn 2017“ sisaldas kõiki komponente, mis ühe festivali õnnestumiseks olemas peavad olema. Kaasa arvatud see, et peavõit läheb Lätti.

Aastast 1972 toimuv koorifestival on Eesti ainus rahvusvaheline mõõduvõtmine, 15. korda toimunud sündmus näitas väga tugevaid juuri ja elutahtelist võra. Koore oli kokku sõitnud seitsmest riigist, laval käis neid 31 ja peavõidu nimel laulis…
Kast on äge, aga kuhu lammas jäi?
Näitlejatöödest jääb enim meelde Andres Roosilehe mängitud lenduri melanhoolia ja südamevalu.
Jaana Süld

Kast on äge, aga kuhu lammas jäi?

„Väike prints“ uue suure saali avalavastusena sobib igati Nukuteatri taotlusega kõnetada igas eas lapsemeelseid.

Liivakivi (nagu ka betoon) on kultuuris ikkagi oluline
Vaade Vallettas asuva kindlusarhitektuuri vahenduskeskuse peafassaadile.
Wikimedia Commons

Liivakivi (nagu ka betoon) on kultuuris ikkagi oluline

Tundub, et Malta arhitektidel on rohkem pieteeditunnet ning mälestisel endast märgi mahajätmise mõttelaadi nagu Eestis, on siin vähem.

Depressiooni ja armastuse romaan

Andris Feldmanise romaani käsitlemisel pelga ulmena tehakse sellele karuteene, kuna autor on tabanud tänapäeva elutunnetusele midagi väga iseloomulikku.

Andris Feldmanise debüütromaanist „Viimased tuhat aastat“ on kirjutatud palju. Suure tähelepanu üks põhjusi on kindlasti Betti Alveri debüüdipreemia, kuid asi ei ole ehk ainult selles. Seda raamatut võib nimetada näiteks düstoopiaks, tänapäeva…

Kerogen OÜ hakkab põlevkivist õuna ja pirni järele lõhnavat vedelikku pigistama

Uus tehnoloogia keskendub põlevkivi väärindamisele, saaduse saab anda polümeeritööstuse kasutusse.

Kerogeen
Kerogeen on põlevkivis sisalduv orgaaniline aine, see on kõrgmolekulaarsete polüfunktsionaalsete orgaaniliste ainete segu, mis peale süsiniku ja vesiniku sisaldab ka hapnikku, väävlit ja lämmastikku. Pärineb see veekogudes elutsenud organismide…

Stiilne, täpne, igav

„Nähtamatus daamis“ on piltilusat ja läbimõeldud baroksust. See pidev kõikumine nähtava ja nähtamatu, peegelmaailmade ja tegelikkuse vahel on üdini calderónlik.

Viljandi Ugala „Nähtamatu daam“, autor Pedro Calderón de la Barca, tõlkija August Sang, lavastaja Lembit Peterson, kunstnikud Jara Martínez Valderas ja Caja Negra, muusikaline kujundaja ja helilooja Germán Díaz,…

Veendumuste kompott

Kas rätipäid sõimav Taimo on ka kursis, et Damaskuse teras on nimetatud selle riigi pealinna järgi, kust praegu inimesed massiliselt põgenevad?

Dokumentaalfilm „Damaskuse teras“ (Stuudio Navona, Eesti 2017, 76 min), stsenarist Jaanus Kulli, režissöörid Jaan Kolberg ja Jaanus Kulli.
Raplamaal elab sepp Taimo, oma asja tubli tegija, hüüdnimega Damaskus. Ta olevat Eestis ainus, kes…
Venemaa=Euroopamaa
Leopold Kessler, Deniss Strojev, Oleg Frolov, Tõnis Vint ja Juhan Soomets „Euroopamaa“ avamisel. Temnikova ja Kasela galerii

Venemaa=Euroopamaa

Oleg Frolov: „Näen Venemaa praeguses poliitilises kunstis sotsiaalselt eskapistlikku aktivismi.“

Julio Cortázar, seksism ja saladused

Vaimne enesepaljastus Ladina-Ameerika kirjanduse tähtteose „Keksumäng“ jõudmise puhul eesti keelde.

Teismelisena oli mul üks saladus, salajane harrastus, miski, mis oli mõeldud ainult iseendale. Mulle nimelt meeldis teha avastusi – muusikas ja hiljem, juba ülikoolis, ka kirjanduses. Muusikat soovitasid mulle tollal kuulamiseks enamasti klassivennad ja nende veidi vanemad boheemlastest sõbrad. Enamasti mulle…

Helvellyni nägemine vaimusilmas

Iggy Lond Malmborg uurib kirjeldamise kaudu mõtte, tegevuse, sõna ja selle kuulmisest sündinud kujutluse seoseid.

„Physics and Phantasma“ („Füüsika ja fantaasia“), idee autor, lavastaja ja esitaja Iggy Lond Malmborg, dramaturgid Erik Berg, Johan Jönson ja Maike Lond Malmborg, tehniliste lahenduste autorid Maike Lond Malmborg ja Kalle Tikas. Esietendus 25. III Kanuti…

Enne kui vabalt elama hakata, tuleb tööd teha

Jari Ehrnrooth: „Eesmärke ei saavutata sotsiaalteenustega, vaid inimese vastutustundlike valikutega.“

Jari Ehrnroothi „Hästi toimiv ühiskond. Heaolu ja heaelu“ koosneb kahest osast: heaeluühiskonna – nii nimetate te soome heaoluühiskonna versiooni – majanduse kriitikast ja teie eetilis-moraalsest kreedost.
Need kaks ei ole tingimata seotud, aga kuna need on koos ühes raamatus, siis – kumb on tähtsam?
Moraalne…

Roosa müts – Sünge aja sünged laulud

Ühismeedia on viimasel ajal toonud minuni Bertolt Brechti aastatel 1937 kuni 1942 kirjutatud muserdavate aegade luuletusi. Iga päev loetakse hommikustes uudistes ette, mitu inimest ühes või teises paigas eelmisel päeval surma on saanud, millised riigipead kohtuvad, et arutada järgmiste pommide üle. Kunstis ja kultuuris on neid teemasid püütud pikalt vältida: poliitikud tehku…

Ja valgus paistab pimeduses

Mängufilm „Stefan Zweig. Hüvasti, Euroopa“ („Vor der Morgenröte – Stefan Zweig in Amerika“, Saksamaa-Prantsusmaa-Austria 2016, 100 min), režissöör Maria Schrader, stsenaristid Maria Schrader ja Jan Schomburg, operaator Wolfgang Thaler. Osades Josef Hader, Lenn Kudrjawizki, Tómas Lemarquis, Aenne Schwarz, Barbara Sukowa jt.
Seitsekümmend viis aastat tagasi, veebruaris 1942 võttis toona üks maailma tuntumaid ja loetumaid kirjanikke Stefan…

Kommentaar – Tahan – kritiseerin, tahan – lahmin

Kunstiakadeemias, koolis, kus ka arhitekte ette valmistatakse, õpetati mulle, et kriitika on mõjus ainult siis, kui see on moraalne ja intellektuaalne. Margit Mutso kriitika muinsuskaitseameti suunas ei ole moraalne, sest ta tunnistab artikli alguses isiklikku solvumist ja majandusliku huvi luhtumist. Inimlikult on see ju mõistetav, kui võistluse võidutöö ei…

Turutõrksate kokkupõrge – põlevkivi vs. kliima

Energiasõltumatuse argument kehtib ühisturul ja energialiidu piires, mitte rahvusriigis, justkui elaksime jätkuvalt üksikul põlevkivienergia saarel.

Pöördelisel 1991. aastal üllitasin Virumaa Fondi toimetiste seerias raamatu pealkirja all „Põlevkivist ehitatud Eesti“. 14 esseed keskkonnakasutusest Eesti NSVs ja esimeses vabariigis, ja mitte ainult, süsteemimuutusest ja näiteks tervisemõjudest, aga ka poisipõlvest…

Aastaraamatu jagu

Kui kaitsepolitsei aastaraamat ei hakka avaldama uurimusi, muutub ta ühel kurval päeval tapvalt igavaks.

Kui aeg hakkab põgenema, siis on tema jälitamine tühi töö ja vaimunärimine ehk tsiteerides Shakespeare’i komöödia pealkirja: „Love’s Labor’s Lost“ (ee „Asjatu armuvaev“). Ses mõttes on igasugune aastaraamat tänuväärne väljaanne – üllitis, mille vajalikkusest ei saa Eestis aru kaugeltki mitte iga asutus…

Klähvib, ei pure – Muusikute muusika

„Muzika muzikantov“, jäi mulle silma väljend Facebooki uudisvoost. See ongi see, noogutasin sügavmõtteliselt. Elu on tõesti jõgi, voolab seal ikka igasuguseid teri. Muusikute muusika ehk muusika muusikutelt muusikutele – pole täpsemat väljendit muusika kohta, mille peamised väärtused on vorm ning teostus.
Briti huumorisarja „Mighty Boosh“ üks peategelane Howard Moon (Julian Barratti kehastuses) kuulas…
Sirp