Näituse kuraatorid on teinud põhjalikku kaevamis- ja sortimistööd, et tuua kogude kujunemisloo haralisus laiema publikuni, kuid näitusena jääb see tervik ehk liigagi viisakaks.
Võiks öelda, et „Päästik“ kasutab külastaja käivitajana nostalgiat ühe tõeliselt hea peo suhtes. See on põgenemine, aga mitte maailma hädade eest peitu pugemine, vaid enese laadimine.
Kati Ots: „Nooremad põlvkonnad on üles kasvanud visuaalipõhise ühismeediaga, see toetab visuaalset kirjaoskust. Sellega on kaasnenud suurem ühiskonnakriitilisus ja empaatia.“
Karin Laansoo: „Kai ei ole otseselt millegi järgi mudeldatud, see on uus institutsionaalne koostöövorm, mida kõik otsivad, aga mida keegi ei ole veel siin tegutsemas näinud.“
Kahtlemata on kunstimaailm olnud piinlikult seksistlik, kuid kas Siri Hustvedti romaani naissoost peategelase läbipõlemise eest lasub ikka vastutus teda ümbritsenud keskkonnal?
Asudes lugema USA kirjaniku Siri Hustvedti romaani „Lõõmav maailm“ (2014, ee 2018), saame üsna kiiresti teada, et
Harriet Burden on kunstnik,
ta on kohutavalt palju lugenud,
ta põleb tunnustamatuse leekides.
Siri Hustvedt on loonud tegelase, kes on „intellektuaalne omnivoor“, nagu iseloomustatakse peategelast New York Timesi arvustuses.1 Ta on aastakümneid neelanud meeletutes kogustes…
Greta Koppel: „Oli viimane aeg Michel Sittowi näituse korraldamiseks, viimase kümnendi jooksul on tema kui silmapaistva portretisti või rändava kunstniku vastu huvi kasvanud.“
Suure pildi puhul torkab silma, et väike ja alarahastatuna eksistentsiaalsete valikute ees seisev valdkond on killustunud, õhus on kõrbehaisu, mis on ilmselt nii läbipõlemise kui ka omavaheliste lahingute kirbe märk.
Lugedes alusdokumenti „Kultuur 2020“, mis peaks katma kõik kultuurivaldkonnad, torkab eelkõige silma selle fragmenteeritus – tekst koosneks justkui säutsudest. Kultuur oma mitmekesisuses ja paljususes on üks keerukamaid valdkondi, mida poliitikaks kirjutada, sest huvigruppe, organiseerumisvorme, tulevikuvaateid…
Võib öelda, et maraton on justkui vastupanuruum, kus tasakaalustatakse valitsevaid kultuuritöö mustreid, asetatakse rõhk vahevariantidele ja harjutatakse publikuna empaatiat ning solidaarsust.
XI lühivormide festival „Made in Estonia maraton“ Kanuti Gildi SAALis 10. III. Projektijuht Maarja Kalmre, tehniline meeskond koosseisus Henry Kasch, Madis Kirkmann ja Ken-Eerik Kannike.
Mu ema ütles alati, et elu on nagu šokolaadikarp: sa ei tea kunagi, mida saad.
Filmist „Forrest Gump“
Poleks kunagi arvanud, et tekib vajadus Forrest…
Kati Ilves: „Eestis tuleks koolitada ka vanema kunsti kuraatoreid ega tohiks keskenduda ainult praegusele ajale või rahvusvahelisele kunstiväljale – selleks on koolid juba olemas.“
Kati Ilves sooritas sel aastal kaks keerukat rahvusvahelist piruetti: ta kureeris Katja Novitskova näituse „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud“, mis esindab Eestit Veneetsia biennaalil, ning läbis Amsterdami De Appelis ka ühe tuntuma kuraatoriõppe programmi.
Miks oled fookusesse võtnud just kaasaegse kunsti?
Mul…
Meil on institutsioonikriitikast palju räägitud, seda on puudutatud ka mõnes kunstiprojektis, kuid Tallinna Kunstihoone võttis selle veebruaris projektiga „Mõtleme kohe pealkirja ka välja, palun oodake“ tõsiselt käsile. Institutsiooni sõbrad (või ka vaenlased) arutlesid hoogtöö vormis kuidas- ja miks-küsimuste üle. Kuid kas uues institutsionaalsuses, kus väljastpoolt…
Evelyn Raudsepp: „Professionaalsel väljal on Artishoki biennaal kvaliteedimärk, kuigi ei ole, nagu ka näiteks „NU Performance’i“ festival, laiema publikuni jõudnud.“
V Artishoki biennaal NO99 kammersaalis 6.−15. X.
Kuraator Evelyn Raudsepp, kunstnikud Eike Eplik, Flo Kasearu, Andres Lõo, Sven Parker, Kristel Saan, Elis Saareväli, Sten Saarits, Skatka, Taavi Suisalu ja Sigrid Viir ning kriitikud Liisi Aibel, Marika Agu, Eero Epner, Eik Hermann, Liisa Kaljula, Jan Kaus,…
Ülevaatenäitus „100 aastat MIMi projekti – Manfred MIMi elu ja looming 1920–2020” Tallinna Kunstihoones kuni 22. IX. MIMi projektis osalevad Taavet Jansen, Maike Lond, Hendrik Kaljujärv,Raul Keller, Andres Tenusaar, Henri Hütt, Andrus Laansalu, Kristiina Kütt, Andrus Aaslaid ja Kalle Tikas.
Mooste Kunsti- ja Sotsiaalpraktika Keskuse (MoKSi) eestvedajate Evelyn Müürsepa ja John Grzinichiga vestleb Maarin Mürk.
Mooste Kunsti- ja Sotsiaalpraktika Keskusel (MoKS il) saab tänavu 10 aastat tegutsemist. Selle aja jooksul on korraldatud lugematul hulgal üritusi, õpitubasid, sümpoosione, kohtumisõhtuid, näitusi. MoKS i on külastanud kunstnikke üle terve…
Maarin Mürgi ja Airi Triisbergi intervjuu Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu liikmetega 27. jaanuaril 2011. aastal.
Kohal olid Lylian Meister, Piret Lindpere, Eeva Käsper, Kristjan Jagomägi, Kadi Polli ja Hannes Starkopf, lisaks ka kulka tegevjuht Raul Altmäe, puudus sihtkapitali aseesinaine Reet Mark, kes…
Intervjuu kunstiteadlase James Elkinsiga
FOTO: Piia Ruber
Kui kaardistasite oma seminaris Kunstwissenschaft’i praegust seisu, siis juhtisite tähelepanu, et kunstiajaloo puhul, erinevalt teadusest, ei ole kuigipalju distsipliini enda käsitlusi.
On tõesti tohutu hulk teaduskirjandust, kus püütakse kirjeldada seda, mis teeb teadusest teaduse: on teadusfilosoofia ja teadusajalugu. Ka…
Novembri alguses toimus İstanbulis järjekordne X-OP võrgustiku kohtumine, sellesse kuulub Eestist ka Moks (Mooste kunsti ja sotsiaalpraktika keskus). Ametliku sõnastuse järgi on tegemist „pidevalt kasvava kunstnike, uurijate, koordinaatorite ja organisatsioonide võrgustikuga, mille eesmärk on luua üle-euroopaline platvorm, mis tugevdaks koostööd, interdistsiplinaarset lähenemist kunstile ja võimaldaks…
„Global Container” on ürituste sari, „mis ületab hea maitse piirid. Tegevuskunst + heli + tants + kino+ kaunid kunstid + kohtumispaik”1. Kõlab hästi ja paljutõotavalt. GC toimumise regulaarsus teeb kohalikus kunstielus sellest juba olulise sündmuse, mis juurutab üheõhtuürituse formaati (mis on meil kahjuks vähe kasutusel)…
Näitus „DOINGS OR NOT. Eesti versioon” Hobusepea galeriis 21. I – 2. II ; LIISA JOALA näitus „Hetk” Draakoni galeriis kuni 7. II .
Hobusepea galeriis sai vaadata pikemaajalise projekti Eesti versiooni, paika on jäänud üldteema (kunstniku kohustus ja vastutus) ning seda ohjavad kuraatorid Margit Säde…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Pikema haardega käsitlus oma kogude tõmbe- ja tõukejõududest kaasajani välja oleks muuseumil võimaldanud esitada eneseloomise kohta rohkem (kriitilisi) küsimusi.Stanislav Stepaško
Adrian Kissi teosed EKKM-i näitusel „Päästik“. Näitusevaade.Paul Kuimet
Kendal Henry: „Kunst avalikus ruumis on ka kodanikuuhkuse osa, abiks oma identiteedi sõnastamisel ja väljendamisel.“Erakogu
Maarin Mürk ja Kati Ots Telliskivi loomelinnakus Kopli Couture'is 16. VI.Bianka Soe
Kai kunstikeskuse programmijuht Karin Laansoo ja tegevjuht Kadri Laas-Lepasepp on kindlad, et tänu oma majale paistavad nad paremini silma.Piia Ruber
Michel Sittow. Ristikandmine. Õli, puit, 1518 – 1525, 37, 5 x 28, 3 cm. Puškini-nimeline Riiklik KunstimuuseumPressifoto
