Rebekka Lotman, Daniele Monticelli, Marek Tamm ja Rein Raud: „100 raamatuni jõudnud Tallinna Ülikooli Kirjastus on püüdnud Eestis juurutada teaduskirjastamise rahvusvahelisi standardeid.“
Optimaalne järglaste arv kujuneb siis, kui kaalutakse võimalikku kasu-kahju ja võetakse arvesse soodsaid olusid.
Ettekanne 22. detsembril 2015 Estonia kontserdisaalis enne Sten Heinoja klaverikontserti sarjast „Romantiline klaver“
Liberaalsuse-konservatiivsuse lõhe sunnib erakondi muutuma.
Talvel on alati hea teha mõni peenem reis, põgeneda romantiliselt ajalukku, unistusse ja kaugele maale.
Võib-olla oli noore kunstniku lahkumine veel üks lunastusohver, sest maailm näib vajavat üha uuesti lunastamist.
Klaperjaht olematute pagulaste välimuse vastu juhib tähelepanu kõrvale meie tõelistelt kitsaskohtadelt.
Kui Riia vene teater on positsioneerinud end direktoriteatrina, siis Vilniuse vene draamateater on selgelt lavastajateater.
Jaco van Dormael: „Oluline on naljatada endiselt kõige üle.“
Pärnu Endla „45 339 km² raba“ on katse portreteerida teatrikeeles uusväliseestlast.
Ryoji Ikeda on tõlkinud piirialade metafüüsilise potentsiaali mõjusateks ja kõikehõlmavateks meelesituatsioonideks.
Elis Saareväli: „Elu eluhammasrataste vahel muljuda saanud veidrikest huvitavad mind eelkõige elunähtused, mida oma tegelaste abil kujutan.“
Eks me kõik ripu nagu väikesed ahvid infoliaanide küljes ja ahvime arvamusi, et mitte saada põlatud või maha kukkuda.
Torii Rei kunst ühendab endas jaapani ja lääne traditsiooni.
Robert White: „Suured karbid mere ääres ei ole arhitektuur.“
Paavo Matsini essee „Talv kui tagasipöördumine“
Uuest väärtuskonfliktist Eesti parteipoliitikas
Viivi Luige essee „Kunstlikud paradiisid“
Tuul Sepa „Evolutsioonilised konfliktid perekonnas“
Torii Rei maalinäitus „Jumalate jälgedes“
Pierre Michoni „Pisikesed elud“
Eesti Draamateatri „Põhiküsimus“