2015-31 (3551)

Liidame ära

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm on teinud liitumisettepaneku Eesti Keele Instituudile (EKI), Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudile (KBFI), Eesti Biokeskusele ja Tõraveres asuvale Tartu Observatooriumile.
Kiire on. Rektori liitumiskirjas viidatakse võimalusele saada ASTRA programmi kaudu Euroopa regionaalarengu fondist liitujatele ette nähtud boonust, paariks aastaks miljon eurot ühinemisraha. Jah, kibekiire on, sest…

1995

Esimene täistööaasta akadeemia presidendina

Kolleegid valisid mind Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks 1994. aasta detsembris. Seega oli aasta 1995 mu esimene täistööaasta Kohtu tn 6 majas. Mäletatavasti oli 1990ndate esimene pool taasiseseisvumisjärgne korrastamise periood, mil kõikides riigi institutsioonides tuli paika panna iseseisvale riigile kohased struktuurid ja tegevussuunad. Nii ka…
Aasta 1995 – muinasjutt ja veelahe
Fragment Andrus Kõresaare installatsioonist „Purgatoorium“. 1995.
[mobil] galerii arhiiv

Aasta 1995 – muinasjutt ja veelahe

Ängistavate segaduste, teadmatuse ja absurditundelise muretuse ajast eristavad praegust Eestit stabiilsus ja suutlikkus pidada üleval muidumehi.

Ponnistuste aastakümne pöörised ja pööre

Eelmise sajandi viimase kümnendi pöördeliseks teatriaastaks kujunes 1995, mil inimesed leidsid pärast üleminekuaja pööriseid taas tee näitekunsti juurde.

1990ndaid on nimetatud ponnistuste aastakümneks.1 Teadagi, ponnistati selle nimel, et pöörata viie okupatsioonikümnendiga vussi keeratu tagasi normaalsele rajale. Kui heita pilk teatrivaldkonna ponnistustele, paistab, et rängad majanduslöögid, mis…
Linnaarhitekt üleminekuajal
1991. aastal ametisse määratud värske linnaarhitekti Martti Preemi esimene ülesanne oli ülikoolile Biomeedikumi projekteerimistingimuste koostamine. Hoone avati 1999. aastal (arhitekt Kalle Rõõmus) ja sellega pandi alus Maarjamõisa teaduslinnakule.
Merle Karro-Kalberg

Linnaarhitekt üleminekuajal

Uue Eesti aja alguse otsustusprotsessid erinesid kõvasti praegustest. Tolleaegsed ümberkorraldused on ilmselt igal asjaosalisel mõnevõrra erinevalt meeles, kuid on selge, et kui lähtuda vaid ametlikest dokumentidest, võib ajaloost…
1995
Mart Viljuse objekt „Must subjekt“ jälgis ja salvestas vaatajaid. 1994.

1995

Feminist, konservatiiv, kontseptualist ja tema kuraator

Kõik on korras Kreeka riigis

Pärnu Suveteatri „Minu pere ja muud loomad“. Mängivad Piret Laurimaa, Sepo Seeman, Olavi Kõrre, Tiit Palu, Enel Seeman, Johannes Seeman, Marta Seeman, Karolin Kõrre, Juuli Kõrre ja Nora…

Ülikooli viimaste aastakümnete suundumustest

Enamik muudatustest on seotud ühiskonna muutumisega. Kujundlikult öeldes: ülikool purjetab aegade tuules. Kui püüda arengut sõnastada, siis võib rääkida positsiooni muutumisest, reformimisest, mitmekesistumisest ja piiride kadumisest.
Ülikooli positsioon ühiskonnas…

Lulo Purre-Pessegov 25. III 1922 – 29. VII 2015

Meie hulgast on lahkunud pikaealine näitleja Lulo Purre.
1939. aastal lõpetas ta Tallinnas ärindusgümnaasiumi ja 1950. aastal Eesti Riikliku Teatriinstituudi II lennu koos Einari Koppeli, Linda Rummo, Leida Rammo…

Perfektsionisti üksindus ja raskemeelsuse ravi

Must klaver, vaikib mu ees sinule mõeldes ta enam häält ei tee. Must paber, käärid on käes, välja lõikama pean end sinu maailma seest.
Getter Jaani
Tõnis Saadoja näitus „Etüüdid…

Üleminek üleminekuteta

Ainuüksi idee koostada 1980ndaid ja 1990ndaid ühendava „kümnendi“ arhitektuuri näitus annab põhjuse hüüda „heureka!“, ent paneb ka kaasa mõtlema. Esmalt muidugi neilsamadel kaalutlustel, millest on lähtunud ja perioodi…
Magus mesi
Pommerist pärit kunstniku Caspar David Friedrichi maal „Elu faasid“. 1835.
Repro

Magus mesi

Northi huvitab aastakümnete ja -sadade vältel kujunenud ja muutunud mentaliteet ning eluviis.

Mõõdukalt sõge kõrvakiil

„Wertheris“ midagi tolmunut pole: lavastajal ja trupil on õnnestunud kanda kehalise eneseületuse intensiivsus orgaaniliselt üle loo jutustamise teenistusse.

Pärnu Endla „Werther“, autor Johann Wolfgang von Goethe, dramatiseerija Triinu Ojalo, lavastaja Laura Mets, kunstnik Maret Tamme, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Fatme Helge Leevald, Lauri Mäesepp, Sander Rebane ja Karl Edgar…

Corelli ja Rannap. Kõue(s) uues kuues

Corelli Musicu sarja „Eesti mõisad“ 17. suve avakontsert 23. VII Kõue mõisas: Corelli Consort koosseisus Mail Sildos ja Meelis Orgse (barokkviiul), Arvo Haasma (barokkvioola), Johannes Peeter Sarapuu (barokktšello) ja Imre Eenma (kontrabass),…

Energiast ja arengust

Süsteemide areng ja keerustumine on universaalne protsess, mis haarab nii füüsikalist, bioloogilist kui ka sotsiaalset maailma.

Inimene näeb ümbritsevas maailmas mitmesuguse keerukusega objekte ja nähtusi. See tundub ilmne, kuigi keerukuse enda määratlemine polegi teab mis lihtne ülesanne. Kuidas teha kindlaks, kas bakter on keerukam kui inimene? Lihtne vastus…
Võrratult keskpärane Itaalia ooper
Puccini „Madama Butterflyd“ pakuti välja kui festivali parimat pisarakiskujat. Cio-Cio Sani kehastanud Hiroko Morita mõjus täiusliku Liblikana. Tema ehe lavasarm, jäägitu sisseelamine ja oma spinto-hääle valdamine võimaldas soovi korral pisaraid poetada küll.
2 × Peeter Kukk

Võrratult keskpärane Itaalia ooper

Saaremaa ooperipäevad 20.–26. VII Kuressaare lossi ooperimajas ja Laurentiuse kirikus.
Attenzione! Esimest korda külastab Eestit ooperiteater Itaaliast! Vägeva eelreklaami toel müüdi etendused juba enne festivali algust välja. Lubati lausa lauljaid La Scalast –…
Pedagoogiks saamise kunst
Juhan Tralla
Ain Protsin / Postimees / EMF / Scanpix

Pedagoogiks saamise kunst

Juhan Tralla: „Muusikaakadeemia töö on mulle vajalik, et saaksin jälle kontakti tänase Eestiga“

Semjon Školnikov 14. I 1918 – 27. VII 2015

Semjon Školnikov lahkus väga auväärses eas: tänavu jaanuaris oli ta saanud 97aastaseks. Dokumentalistina jõudis ta teha üle saja filmi: kinokroonikat, dokumentaalfilme, ülevaatefilme, reisifilme, portreefilme, lavastuslikke dokumentaalfilme ja muud, proovida kätt ka mängufilmi…

Kütuseaktsiisi tõus on teretulnud

Kütuste aktsiisimäärade tõstmine kutsus Eestis esile tugeva ja laialdase pahameele. Ent kui süüvida autotranspordi maksustamise ja laiemalt riigi rahanduse printsiipidesse, siis on Eestis autonduse vähese maksustamise taustal tegu väga õige otsusega. Kui…

Ilu koledus ja vastupidi

Tundub, et üheksakümnendate vaim pole surnud ka uue põlvkonna hulgas. Noor filmitegija Triin Ruumet on teinud mitu lühifilmi, mille tegevus toimub 1990. aastate Eestis, sama ajastut käsitleb ta ka oma debüütmängufilmis „Päevad, mis…

Rohkem kui päris

Hooandja hool nägi hiljaaegu ilmavalgust „Yggdrasil“, üks ütlemata iselaadi raamat. Mis vilju see ilmapuu kanda võiks, sellest võis kaude aimu saada juba lugedes Marko Veinbergsi neli aastat tagasi ilmunud esikteost „Hingetallaja“. Uues…

Õnneliku mehe kurvad read

Peeter Sauteri uus raamat on kujunduselt ja laadilt sarnane eelmise koguga „Koer ostab kassitoitu“. Need tekstid võiksid vabalt olla ka samade kaante vahel, moodustades siis juba mahult väheldase „Kalevipoja“. Sauteri moodne argieepos…

Peateest eemal

Nii teatrisõprade kui ka tavaturisti peateest kõrval tähistasid tänavu ümmargusi tähtpäevi suveteatrid Kukruse polaarmõisas Ida-Virumaal ja Nava talus Lõuna-Mulgimaal.

Kukruse polaarmõis „Kui seda metsa ees ei oleks“, autor Urmas Lennuk, lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Irina Marjapuu. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu, Madis…

Poole päeva pikkune peatus Narvas

Narva linnuse arhitektuurivõistlus
I preemia – „Kaks sõpra“, Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Lidia Zarudnaja ja Martin Prommik (arhitektuuribüroo JVR)
II preemia – „Ulm“, Jaan Kuusemets,…

Jaak Kilmi ja 1995

Aasta 1995 tähistab Eesti filmimaastikul omamoodi sirgumise aega. See oli periood, mil Tallinna pedagoogikaülikooli juurde loodud filmikooli esimesest lennust hakkasid võrsuma uue põlvkonna…

Vello Mäeots 19. II 1940 – 25. VII 2015

Eesti muusikaelu on tabanud valus kaotus. Laupäeval, 25. juulil lahkus meie hulgast Eesti Rahvusmeeskoori kauaaegne laulja ja direktor ning ansambli RAM-3 liige Vello…

Tark mõistukõneline mässaja

Lynette Yiadom-Boakye näitus „Verses After Dusk“ ehk „Värsid pärast hämarust“ Londoni Serpentine’i galeriis kuni 13. IX.
Lynette Yiadom-Boakye näitus Serpentine’i galeriis on üks paljudest…

Vaade 1995. aastale ühiselamu aknast

Kui üldiselt möödus 1995. aasta Eestis ilma põrutavate sündmusteta, siis minu isiklikus elus oli aasta ülimalt pöördeline: algas tudengipõli, kolisin Tallinnast Tartusse, vanematekodust…

Endisaegse majandusmehe „püha sõda“ vasakpoolsete ideede vastu

Nikolai Köstneri näol on tegemist praeguseks üsna unustatud, kuid omal ajal tähtsat rolli mänginud praktilise majandusmehe ja kodumaise kapitalismi ideoloogiga. Köstner (eluaastad 1889–1959)…

Saare pärl

XXI Kuressaare kammermuusika päevad 28. VII – 1. VIII
Kuressaare kammermuusika päevi olen suure kaasaelamisega pikema aja jooksul jälginud ja külastanud. Saare paraku ju pisut…

Derrida „Positsioonid“ kui esimene isiklik Bowie plaat

1995. aastal hakkas Hando Runneli eestvedamisel ilmuma juba sünnihetkel monumentaalse alatooniga, nüüdseks kõneka hiigelmemoriaali mõõtu kasvanud raamatusari „Eesti mõttelugu“. Aasta varem olid ilmavalgust…

Väikelinna raamatupoed kui ette käiv peegel

Mitte ainult kultuur ei ole ette käiv peegel, mis ilmutab ühiskondlikke suundumusi enne nende juhtumist aktuaalses reaalsuses, samasugust omadust evivad ka kultuuriinstitutsioonid. Eriti…

Väe jäljed

Andres Koorti näitus „Minu T“ Tartu Kunstimaja suures saalis 30. VII – 23. VIII.
Hea kunst ühel või teisel moel võimendab elu. Platon ütleb „Pidusöögis“, et „kõik inimesed…

Lohakil jalgteest tsiviliseeritud jalutuskohaks

Narva kaldapromenaad

Autorid Tõnu Laanemäe, Paik Arhitektid. Ehitaja RTS Infraehitus. Promenaad avati 2014. a.
Lõviskulptuuride autorid Aivar Simson, Paul Mänd ja Andres Mänd. Lõvipraidiga Rootsi terrass avati 2015. a.
Narva promenaad on valmis. Üheksa aastat tagasi tekkinud idee korrastada Eesti uhkeima jõe vasakkallas on realiseerunud. Kilomeetripikkusele lõigule Narva sadama ja piirisilla vahel…
Sirp