Esimene täistööaasta akadeemia presidendina
Ängistavate segaduste, teadmatuse ja absurditundelise muretuse ajast eristavad praegust Eestit stabiilsus ja suutlikkus pidada üleval muidumehi.
Eelmise sajandi viimase kümnendi pöördeliseks teatriaastaks kujunes 1995, mil inimesed leidsid pärast üleminekuaja pööriseid taas tee näitekunsti juurde.
1995 a. D. ja Eesti film
Feminist, konservatiiv, kontseptualist ja tema kuraator
Northi huvitab aastakümnete ja -sadade vältel kujunenud ja muutunud mentaliteet ning eluviis.
Eesti animatsiooni muutuv roll rahvusvahelistel turgudel
„Wertheris“ midagi tolmunut pole: lavastajal ja trupil on õnnestunud kanda kehalise eneseületuse intensiivsus orgaaniliselt üle loo jutustamise teenistusse.
Süsteemide areng ja keerustumine on universaalne protsess, mis haarab nii füüsikalist, bioloogilist kui ka sotsiaalset maailma.
Juhan Tralla: „Muusikaakadeemia töö on mulle vajalik, et saaksin jälle kontakti tänase Eestiga“
Nii teatrisõprade kui ka tavaturisti peateest kõrval tähistasid tänavu ümmargusi tähtpäevi suveteatrid Kukruse polaarmõisas Ida-Virumaal ja Nava talus Lõuna-Mulgimaal.
Tohisoo puupõletuskeraamika sümpoosioni väärikas kokkuvõte Tallinna Kunstihoones
Narva kaldapromenaad
Anders Härmi ja Hanno Soansi „Feminist, konservatiiv, kontseptualist ja tema kuraator“
Peeter Sauteri „Aasta 1995 – muinasjutt ja veelahe“
Valle-Sten Maiste „Derrida „Positsioonid“ kui esimene isiklik Bowie plaat“
Tambet Kaugema „Ponnistuste aastakümne pöörised ja pööre“
Jüri Engelbrecht „Esimene täistööaasta akadeemia presidendina“