Madina Tlostanova: „Oleme maailmas ainuke grupp naisi, kes on omal nahal tunda saanud, mida tähendab sotsialistliku riigikorra hiilgus ja viletsus.“
Tapmist sissejuhatavas kõnes meenutas major Trapp, kuidas „juudid ässitasid Ameerikat kehtestama Saksamaad kahjustanud boikotti“.
Peter Trawny: „Martin Heideggeri kommentaarid „maailma-juutluse“ (Weltjudentum) kohta on ülimalt problemaatilised. See on Heideggeri filosoofia seisukohalt katastroof tänases päevas ja tulevikus.“
„Vähesed aimavad“.* Heideggeri kahekõne olemisega
Sisulises sõnavabaduses ei seata keskmesse mingit kuju, midagi olevat, vaid see kese peab jääma tühjaks, lahtiseks, avatuks.
Kõik ELi tõlketeenused, nii kirjalik kui ka suuline tõlge, lähevad maksma umbes 1,1 miljardit eurot aastas, vähem kui 1% ELi iga-aastasest eelarvest ja umbes 2 eurot iga ELi kodaniku kohta aastas.
Üldinimlikud teemad ei muutu, kuid kõnetavad publikut vaid siis, kui on tõlgitud tema ajastu keelde.
Kas eesti keele säilimise pärast Euroopa Liidus oleks vaja oma süda vallutada?
Urmas Lennuk: „Mida rohkem ühte autorit dramatiseerin, seda huvitavam.“
Külalisesineja muljeid Tartu autorilaulu festivalist.
„Tõde ei anta kellelegi andeks“ on justkui summutatud komöödia, mis hoiab end tagasi lootuses, et vaatajani jõuab seeläbi ka tragöödia, mida dramaturgia ja lavastus ometi välja mängida ei suuda.
Näitust ja ;paranoia kirjastuse raamatuid võib võrrelda loojangukuma või kosmilise tolmuga.
Biennaal ei ole sotsiaalsem kui kaks eelmist, erinevus peitub äraarvamatus, lausa pööraseks muutunud maailma asjade seisus.
Samma „Esimehe lugu“ on jäänud kinni ohvrirolli, Liškevičiuse „Muuseum“ aitab orienteeruda ajaloolises mälus.
Sõnavõtt Max Harnooni „Mustvalge“ uusväljaande esitlusel 9. V 2015 Tartu Kirjanduse Majas
Lavastuse „Vabadus vabanduseks“ kontekst on vähemalt sama kõnekas kui lavastus ise.
Cannes’i filmifestival ja uued prantsuse filmid.
Selline küsimus kujunes läbivaks liiniks Tenso* aprillikuisel konverentsil Portugalis Portos, kus teemasse „Mida saavad kammerkoorid teha noorte kaasamiseks kontsertidele?“ mahtus väärt mõttearendusi.
Michel Hazanavicius: „Prantsusmaal nähakse tšetšeenides terroriste.“
VAT-teatril on õnnestunud tõstatada küsimused, millega maadlemisest ühelgi noorel ilmselt pääsu ei ole.
Hasso Krull: „Kui lepitakse mõttega, et klassika on igav, siis reedetakse klassika. Igaüks on oma klassika sepp ja oma Underi valaja.“
Kui mõelda 2015. aasta ekstreemspordivõistluse väikevormidele Tondiraba jäähallis, ei saa üle ega ümber mõttest, et need saaks kohandada linnaparkide, väljakute jne tarvis.
Narvas paistab silma huvitav hooajaline elurütm ja pinevus ühenduses paneelmajakorteri ja linnalähedase aiamaaga, (riigi)piiri muutlikust olemusest tulenevalt lisanduvad katkestused ja kohanemised.
Vaevunähtav performatiivsus arheoloogia omaruumis
Vajame linnas hädasti ruumi piiramatuks eksperimenteerimiseks.
Vajadus väärtustada eesti keele õpet, oskust ja kasutamist on endiselt aktuaalne, samuti ettepanek vastavad meetmed koondada.