$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Piret Kärtner, HTMi keeleosakonna juhataja
-
HTMi veerg – Mis on saanud Eesti keelevaldkonna arengukavast?
Viimased poolteist aastat panustas haridus- ja teadusministeerium koos valdkonna ekspertidega aastaid 2018–2027 hõlmava Eesti keelevaldkonna arengukava „Keel loob väärtust“ koostamisse. Ettevalmistuste käigus kohtuti korduvalt partnerite ja huvigruppidega ning arutati arengukava ühel või teisel viisil keelevaldkonna arengusse panustavate ministeeriumi osakondadega. 2017. aasta lõpus esitasime arengukava kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ja 2018. aasta alguses viisime nende ettepanekud ja parandused eelnõusse sisse. Märtsis arutasid valminud arengukava eelnõu haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti keelenõukogu esindajad.…1 minut -
100 aastat riigikeelt
HTMi veerg
Sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik kuulutati välja 23. veebruaril 1918. aastal Pärnu Endla teatri rõdult ette loetud iseseisvusmanifestiga. Sada aastat hiljem tähistasime suurejooneliselt omariikluse 100. aastapäeva. Üritusi ja kingitusi on jagunud eelmisesse, sellesse ja jagub järgmisessegi aastasse. Ent 100 aasta tähtpäevi – ja mitte vähem olulisi –, on teisigi.
Vastsündinud Eesti Vabariik sillutas kiiresti tee keelelisele iseseisvusele ning eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal…2 minutit -
Säilitada ja arendada
Eesti keele eest seisjad on pidanud võitlust eesti keele säilimise nimel, seisnud eesti keele kaitsel ja valvanud, et teiste keelte sõnad ei lipsaks kasutusse. On olnud aegu, kus nende kindlameelsus ja püsivus on taganud hariduse omandamise, teadusetegemise ja loomingu eesti keeles jätkumise. Pidev kaitseseisund on teinud meid aga umbusklikumaks igasuguste uuenduste suhtes. Me tahame teada, kuidas on õige, ning oleme leppimatud, kui kuuleme, et võib nii ja naa. Hiljuti sattus…2 minutit -
HTMi veerg – Heakeelsuse aasta haridus- ja teadusministeeriumis
Oma viimase allkirja haridus- ja teadusministrina andis Jürgen Ligi teistele ministritele lähetatud pöördumisele, kus ta valutab südant keelekasutuse pärast riigiasutustes. Riigi esindajad kipuvad inimestega suheldes rääkima lihtsatest asjadest keeruliselt ja pikalt, et lisada sellega oma väljaütlemistele kaalu ja tõsiseltvõetavust. Inimesed on hädas, sest paljud dokumendid ja vastused tuleb justkui tõlkida: need mitu korda üle lugeda, pikad laused lühemateks jaotada ja võõrsõnade leksikonistki abi otsida. Ometi peaks just riigiasutuste keelekasutus olema eeskujulik.
Halva…2 minutit -
Eesti keele õpe kõigile rahvuskaaslastele
Välismaal elab ligikaudu 200 000 eestlast. Täpset arvu ei ole võimalik määrata ja arvandmete täpsust mõjutab pendelränne, hargmaisus ja inimeste sulandumine sihtriigi ühiskonda.
Haridus- ja teadusministeeriumi juhitav rahvuskaaslaste programm on mõeldud toetama välismaal elavate eestlaste haridus- ja kultuuritegevust, sest emakeeleoskus on üks võtme-eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eestis ning siinses kultuuriruumis toimetulekul.
Praegu õpib rohkem kui 80 õpetuskohas eesti keelt ligikaudu 3500 last. HTM toetab püsivalt umbes 50 õpetuskohta. Eesti keele õpet toetatakse…2 minutit -
HTMi veerg: keelteoskus tuleb kasuks
„Kord siblis kanaema tibukarjaga taluõues. Järsku ilmus aida nurga tagant välja hirmuäratav triibuline kass. Kanaema ei löönud kartma, ajas suled puhevile ja tegi oma kõige jämedama häälega „auh-auh”. Kass keeras otsa ümber ja kadus. Kanaema sõnas rahulolevalt: „Vaadake, tibukesed, kui kasulik on osata keeli!””
See vana lugu pole kaotanud oma päevakajalisust. Hariduse- ja tööandjad on ühel meelel, et nii tava- kui ka tööelus on vaja ettevõtlikkust, digioskusi ja keelteoskust. Kaks esimest…2 minutit
