Madina Tlostanova on üks peaesinejatest 1.–2. juunini toimuval konverentsil „Saatused ja staatused: soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis“. Tema ettekanne kannab pealkirja „Vastuolulised hääled feministlikus kooris: postsotsialistlik feminism juurte juurde naasmise, nullist alustamise ja post-ida taaseksistentsi vahel“.
Erakogu
Feminism on Venemaal sõimusõna
Madina Tlostanova: „Oleme maailmas ainuke grupp naisi, kes on omal nahal tunda saanud, mida tähendab sotsialistliku riigikorra hiilgus ja viletsus.“
11 minutit
Raminagrobis mäletab IV
Vanasti, vene ajal, oli enam-vähem kõik lukus – suust riigipiirini. Ent asutuste uksed olid ometi alati lahti. Tänapäeval on isegi riigipiirid lahti, aga kõik uksed kindlalt lukus. Lahtised uksed tekitavad palju…
3 minutit
Kuidas ei mahu liitlastele ometi pähe, et me täitsime idas juute ja teisi tsiviilelanikke hävitades rasket, kuid vajalikku ülesannet?
Internet
Natsimaatriks
Tapmist sissejuhatavas kõnes meenutas major Trapp, kuidas „juudid ässitasid Ameerikat kehtestama Saksamaad kahjustanud boikotti“.
8 minutit
Heideggeri õpilaste seas oli märkimisväärselt palju juute, sh Hannah Arendt. Pildil Barbara Sukowa ja Klaus Pohl kehastamas Margarethe von Trotta filmis Arendtit ja Heiddegeri.
Salajane Saksamaa
Sirbi toimetus palus mul kommenteerida intervjuud Peter Trawnyga, eeskätt neid kohti, kus on kõne all küsimus, kas Martin Heideggeri mõtlemist iseloomustavad antisemiitlikud tendentsid. Pärast holokausti on antisemitismi küsimus aga kuristikulaadne. See pole…
6 minutit
Olemise varjus. Martin Heideggeri „Mustad vihikud“
Peter Trawny: „Martin Heideggeri kommentaarid „maailma-juutluse“ (Weltjudentum) kohta on ülimalt problemaatilised. See on Heideggeri filosoofia seisukohalt katastroof tänases päevas ja tulevikus.“
Enne „Mustade vihikute“ juurde asumist meenutagem, mis oli Martin Heideggeri mõtlemise kese. Ehkki seda on peaaegu võimatu teha nii lühikeses vormis, pakun välja lause teosest „Olemine ja…
10 minutit
Moraalse katastroofi mahavaikimine
„Vähesed aimavad“.* Heideggeri kahekõne olemisega
Eelmisel aastal ilmusid esimesed Martin Heideggeri „Mustade vihikute“ köited („Schwarze Hefte“), mis heidavad uut valgust Heideggeri väga mõjukale filosoofiale. Iseäranis on teravdatud tähelepanu all tema seos kolme- ja neljakümnendate aastate Saksamaa poliitiliste oludega, samuti tema mõtlemise antisemiitlikud motiivid. Tõsi, sellised küsimused on Heideggeri filosoofiat rohkem või vähem…
3 minutit
Eesti keele õpe kõigile rahvuskaaslastele
Välismaal elab ligikaudu 200 000 eestlast. Täpset arvu ei ole võimalik määrata ja arvandmete täpsust mõjutab pendelränne, hargmaisus ja inimeste sulandumine sihtriigi ühiskonda.
Haridus- ja teadusministeeriumi juhitav rahvuskaaslaste programm on mõeldud toetama välismaal elavate eestlaste haridus- ja kultuuritegevust, sest emakeeleoskus on üks võtme-eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eestis ning siinses kultuuriruumis toimetulekul.
Praegu õpib rohkem…
Haridus- ja teadusministeeriumi juhitav rahvuskaaslaste programm on mõeldud toetama välismaal elavate eestlaste haridus- ja kultuuritegevust, sest emakeeleoskus on üks võtme-eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eestis ning siinses kultuuriruumis toimetulekul.
Praegu õpib rohkem…
2 minutit
Sõnavabadus on vabaduse sõna
Sisulises sõnavabaduses ei seata keskmesse mingit kuju, midagi olevat, vaid see kese peab jääma tühjaks, lahtiseks, avatuks.
Ma olen kuulnud nendest, kes teadmisega teavad,
aga pole kuulnud nendest, kes mitteteadmisega teavad.
聞以有知知者矣，未聞以无知知者也
Zhuangzi „Inimmaailmas“ IV ptk
Järgnevalt räägin eeskätt sõnavabadusest, aga samal moel on käsitletav ka teovabadus.
1. Piirav ja generatiivne
Tüüpiline skeem sõnavabaduse teema esitamiseks on…
aga pole kuulnud nendest, kes mitteteadmisega teavad.
聞以有知知者矣，未聞以无知知者也
Zhuangzi „Inimmaailmas“ IV ptk
Järgnevalt räägin eeskätt sõnavabadusest, aga samal moel on käsitletav ka teovabadus.
1. Piirav ja generatiivne
Tüüpiline skeem sõnavabaduse teema esitamiseks on…
10 minutit
Eesti olulisima, Wiedemanni keeleauhinna omanik selgub igal aastal küll nagu teised riigipreemiate laureaadid vabariigi aastapäevaks, kuid igal keeleauhinna saanul seisab ees tamme istutamine Väike-Maarja keeletammikusse ja ülesastumine Väike-Maarja rahvamajas keelepäeval. Tänavuse pärjatu kandidatuuri olid esitanud pealegi keeleauhinna mõtte algataja Irma Sild, Väike-Maarja vallavalitsus, Väike-Maarja gümnaasium ja Väike-Maarja valla raamatukogu. 2015. aasta laureaati Leelo Tungalt tunnustati ennekõike
oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlgitud luule- ja proosateostes, kaalukausi kallutasid tema suunas ka õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatud,
Hea Lapse toimetamine, laulupeoidentiteedi kujundamine ja „seltsimees lapse“ meenutused.
Fotol Leelo Tungal 23. IV 2015 koos oma tammega ja istutusabilise rollis Väike-Maarja vallavanema Indrek Keskülaga. Foto: Ilve Tobreluts
Euroopa Liit, mitmekeelsus ja tõlkimine
Kõik ELi tõlketeenused, nii kirjalik kui ka suuline tõlge, lähevad maksma umbes 1,1 miljardit eurot aastas, vähem kui 1% ELi iga-aastasest eelarvest ja umbes 2 eurot iga ELi kodaniku kohta aastas.
4 minutit
Ugriliku vaikuse murdmine
Üldinimlikud teemad ei muutu, kuid kõnetavad publikut vaid siis, kui on tõlgitud tema ajastu keelde.
Vanemuise „Meie oma tõde, meie oma õigus“, autorid Anton Hansen Tammsaare ja Urmas Lennuk, lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Kristina Lõuk, muusikaline kujundaja Priit Strandberg, valguskujundaja Tõnis Järs. Mängivad Veiko Porkanen, Karol Kuntsel, Kärt Tammjärv, Jaanika Arum, Maria Soomets,…
4 minutit
Hea põhjus rääkida eesti keeles
Kas eesti keele säilimise pärast Euroopa Liidus oleks vaja oma süda vallutada?
5 minutit
Kõigepealt armastus, siis töö ja vaev
Urmas Lennuk: „Mida rohkem ühte autorit dramatiseerin, seda huvitavam.“
Ikka ja jälle on näitekirjanik, dramaturg ja lavastaja Urmas Lennuk pöördunud Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse“ juurde tagasi. Tänavu veebruaris Vanemuise Sadamateatris Tanel Jonase lavastatuna esietendunud „Meie oma tõde, meie oma õigus“ on Lennuki kuues „Tõe ja õiguse“ dramatiseering.
Miks sa nii palju…
Miks sa nii palju…
4 minutit
I preemia – „Kärrdal“
Kärdla „ujuv“ maja
Hea linn – milline see on? Eks ikka selline, mis inspireerib ärimehi ja loomeinimesi, lihtsat inimest ja väljavalitut, selline, mis kutsub investeerima, meelitab kohale turiste, kus tahetakse elada, mida meenutatakse ja millist…
8 minutit
Mckinley Black viis „Mailaulul“ läbi workshop’i „Voice – Hääl“.
Elina Hokkanen
„Mailaul“ ühendas inspiratsiooni ja motivatsiooni
Külalisesineja muljeid Tartu autorilaulu festivalist.
2 minutit
„Tõde ei anta kellelegi andeks“ esitab versiooni, mille kohaselt pani Milli Vanilli primitiividest poisid (Veiko Porkanen ja Madis Mäeorg) aastate kaupa fonogrammi peale suud liigutama ühele konkreetsele atraktiivsele emasele (Kaisa Selde) meeldimise soov.
Gabriela Liivamägi
Tühja tunde genees
„Tõde ei anta kellelegi andeks“ on justkui summutatud komöödia, mis hoiab end tagasi lootuses, et vaatajani jõuab seeläbi ka tragöödia, mida dramaturgia ja lavastus ometi välja mängida ei suuda.
5 minutit
Hitleri marionetid teel Lapimaale ja iseendasse
1943. aasta detsember on äärmiselt külm kuu ning külm on ka kolmanda Reich’i relvastusministri ja peaarhitekti Albert Speeri süda. Speer võtab ette reisi Rovaniemist Jäämere randa Petsamo niklikaevandusse. Sõjas raskustesse sattunud Saksamaal on hädasti vaja niklit ning Speeril on hädasti vaja taastada Hitleriga katkenud side. „Nüüd Führer näeb, et annan Saksa…
5 minutit
Vahekeel muiste ja meie ajal
Külli Habicht ja Helle Metslang on uurijatena laiendanud vahekeele mõiste individuaalselt tasandilt kollektiivsele ja kirjeldanud XVI–XVIII sajandi saksamõjulist eesti kirjakeelt kui omapärast vahekeelt.
Mis keelenähtus on vahekeel ja kas sel on…
Mis keelenähtus on vahekeel ja kas sel on…
4 minutit
Puudutav ruum
Ulla-Maija Alaneni näitus „Kehamaastikud“ Eesti Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis kuni 7. VI. Helikujundus Mikki Noroila ja Maija Ruuskanen, muusika Maija Ruuskanen.
Mis häält teeb ruum? Aga kuidas see käe all tundub? Kuidas ruum lõhnab? Ja maitseb? Pole just tavapärased küsimused ruumi kohta, aga just sellised kerkivad üles, kui liikuda ringi arhitektuurimuuseumi keldris Ulla-Maija Alaneni näitusel „Kehamaastikud“. Kehalisus ja enamik tajusid peale…
Mis häält teeb ruum? Aga kuidas see käe all tundub? Kuidas ruum lõhnab? Ja maitseb? Pole just tavapärased küsimused ruumi kohta, aga just sellised kerkivad üles, kui liikuda ringi arhitektuurimuuseumi keldris Ulla-Maija Alaneni näitusel „Kehamaastikud“. Kehalisus ja enamik tajusid peale…
2 minutit
Litri ülistuseks
Näitust ja ;paranoia kirjastuse raamatuid võib võrrelda loojangukuma või kosmilise tolmuga.
Kiwa näitus „Kuuldes sõna „näitus“, haaran kunstsilma järele“ Haapsalu Linnagaleriis kuni 30. V.
Kiwa isikunäituse pealkiri „Kuuldes sõna „näitus“, haaran kunstsilma järele“ on inspireeritud popkultuuri klišeest „Annie get your gun“ ehk „Annie, haara püss!“: kui hirmul ollakse, on esimene mõte sirutada käsi relva…
Kiwa isikunäituse pealkiri „Kuuldes sõna „näitus“, haaran kunstsilma järele“ on inspireeritud popkultuuri klišeest „Annie get your gun“ ehk „Annie, haara püss!“: kui hirmul ollakse, on esimene mõte sirutada käsi relva…
3 minutit
Kui süda on helkiv ööpilv
Kirjandusega on tänapäeval vist mõnes mõttes nagu lavakunstikateedri või superstaarisaatega – tulijaid on tuhatkond. Saabutakse küll õige mitmeti: kord hulgakesi ja häälekalt, ust pauguga lahti põrutades, kord vaikselt omaette heegeldatud pitslina laiali laotades. Kes pöördub publiku poole uljal laulusuul, kes sensuaalsel sosinal, panustades pausi paljutähenduslikkusse või transsi viivasse rütmi. Üks võidab elutarga muige või silmapilgutusega,…
6 minutit
Küsib/Vastab
AILI KÜNSTLER: Kas viimane lahing eesti teaduskeele pärast käib Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas järjest edeneva rahvusvahelistumise tingimustes edasi või olete lahingu juba kaotanud?
MART NOORMA, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan: Lahing läheb iga aastaga raskemaks. Ja õige ongi nimetada seda „lahinguks“, üheks elemendiks suuremas protsessis, sest täiemahuline „sõda“ käib kõikjal meie ümber.
Kas on fakte, mis tõestavad eesti keele…
MART NOORMA, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan: Lahing läheb iga aastaga raskemaks. Ja õige ongi nimetada seda „lahinguks“, üheks elemendiks suuremas protsessis, sest täiemahuline „sõda“ käib kõikjal meie ümber.
Kas on fakte, mis tõestavad eesti keele…
2 minutit
Robert Smithson, kes on kunstilukku läinud oma hiiglaslike kivispiraalidega, on näitusel esindatud uues kontekstis, looduslikust keskkonnast juurte ja okstega välja tiritud hiigelpuu kui eksponaadiga.
Ulla Juske
Tagasivaatav tulevikuingel ja kuraatori maalähedane pilk
Biennaal ei ole sotsiaalsem kui kaks eelmist, erinevus peitub äraarvamatus, lausa pööraseks muutunud maailma asjade seisus.
8 minutit
Muinasjutt ilma lõputa
Alo Põldmäe autorikontsert „Tema kõrgeausus kuninganna Klaver!“ 22. V Vanemuise kontserdimajas.
22. mail tähistas oma seitsmekümnendat sünnipäeva helilooja ja heliloojate õpetaja Alo Põldmäe. Sel puhul kõlas Vanemuise kontserdimajas autorikontserdil klaverimuusika, mis on viimasel kümnendil olnud Põldmäe lemmikžanr. Küllap on selles oma osa tema tegevusel Eesti rahvusliku klaverimuuseumi asutaja ja juhina. Põldmäe uuem klaverimuusika seostub tugevasti ka tema loodusfotograafia…
3 minutit
Draama ja hüpertekst
Samma „Esimehe lugu“ on jäänud kinni ohvrirolli, Liškevičiuse „Muuseum“ aitab orienteeruda ajaloolises mälus.
LVI Veneetsia biennaali Eesti paviljon: Jaanus Samma näitus „NSFW. Esimehe lugu“ Palazzo Malipieros (San Marco 3199) kuni 22. X. Kuraator Eugenio Viola, komissar Maria Arusoo.
LVI Veneetsia biennaali Leedu paviljon: Dainius Liškevičiuse näitus „Muuseum“ Palazzo Zenobios (Dorsoduro 2596) kuni 30. IX, kuraator…
LVI Veneetsia biennaali Leedu paviljon: Dainius Liškevičiuse näitus „Muuseum“ Palazzo Zenobios (Dorsoduro 2596) kuni 30. IX, kuraator…
5 minutit
Eesti muusikud maailmas V
1. V Poolas Częstochowas Jasna Góra basiilikas esitatakse Arvo Pärdi muusikat, ettekandel ka kaks Vivaldi teost. Tegemist on XXV rahvusvahelise sakraalmuusika festivali „Gaude Mater“ avakontserdiga, kus Pärt külalisena kohal. Esinevad Poola Kammerkoor (Polski Chór Kameralny) ja Morphing Chamber Orchestra Viinist, keda dirigeerib ka vioolal üles astuv Tomasz Wabnic, koori juhatab Jan Łukaszewski, orelil Andrzej Białko,…
10 minutit
Võimalikke lisandusi Max Harnooni tundmaõppimiseks
Sõnavõtt Max Harnooni „Mustvalge“ uusväljaande esitlusel 9. V 2015 Tartu Kirjanduse Majas
Head kuulajad!
Max Harnoonist ei ole olnud võimalust kõnelda mitukümmend aastat, ei tema luulest ega biograafiast, ja järgmist korda ei pruugi enam tulla. Kasutan tänase päeva harukordsust, et jagada teiega üht kahtlust – leida kinnitust või kahtlus lihtsalt…
Max Harnoonist ei ole olnud võimalust kõnelda mitukümmend aastat, ei tema luulest ega biograafiast, ja järgmist korda ei pruugi enam tulla. Kasutan tänase päeva harukordsust, et jagada teiega üht kahtlust – leida kinnitust või kahtlus lihtsalt…
5 minutit
Aadama lunastus
Jumal andis Aadamale vabaduse, vabaduse valida ja otsustada. Aadama valiku tagajärjed on kõigile tunda, hoolimata sellest, kuidas keegi seda nimetab. Kuigi inimene on oma elukorraldust aastatuhandete jooksul mingil määral muutnud, istuvad Aadama küsimused, kahtlused ja valikud siiski sama kindlalt meie südames kui tol Loomise kuuendal päeval, mil see kõikide loodute pesamuna ilmavalgust nägi. Ehk ongi kõhklused Aadama…
3 minutit
Sõltumatult sõltumatusest
Lavastuse „Vabadus vabanduseks“ kontekst on vähemalt sama kõnekas kui lavastus ise.
„Vabadus vabanduseks“, autor, lavastaja, koreograaf ja kunstnik Annika Viibus, valgus- ja visuaalkujundaja Andres Tölp, muusika autor Kilingi-Nõmme punkbänd Exit. Mängivad Lauri Kink, Triin Lepik, Laura Pampa, Kardo Ojassalu ja Sander Saat. Esietendus 17. V Pärnu katlamajas.
Sõltumatu kultuur sõltumatus riigis. Utoopia. Sõltumatu inimene sõltumatu…
Sõltumatu kultuur sõltumatus riigis. Utoopia. Sõltumatu inimene sõltumatu…
3 minutit
Toivo Sikka 22. V 1962 – 23.V 2015
Eesti rahvateadust ja muuseumiilma on tabanud raske kaotus. Pärast pikka ja rasket haigust lahkus meie seast Toivo Sikka. Ta sai siin ilmas elada 53 aastat ja ühe päeva. Sellest ajast oli ta 28 aastat tööl Eesti Rahva Muuseumis, olles vaheldumisi nii vanemteadur kui tegevtoimetaja, aastatel 1992–2007 ka teadussekretär. Nendest aastatest pärinevad tema sulest…
2 minutit
Parima naisnäitleja auhinna võitnud Emmanuelle Bercot koos Vincent Casseliga filmis „Minu kuningas“.
Kaader filmist
Cannes boogie
Cannes’i filmifestival ja uued prantsuse filmid.
8 minutit
Kuidas õpetada noori muusikat kuulama?
Selline küsimus kujunes läbivaks liiniks Tenso* aprillikuisel konverentsil Portugalis Portos, kus teemasse „Mida saavad kammerkoorid teha noorte kaasamiseks kontsertidele?“ mahtus väärt mõttearendusi.
Oma kümnendat tegevusaastat tähistav igas vanuses inimestest nii päeval kui öösel tulvil nüüdisaegse arhitektuuriga Casa da Música kontserdihoone oli haridusteemade aruteludeks igati soodne keskkond. Kokkusaamisele kogunesid mänedžerid,…
4 minutit
Michel Hazanavicius „Otsingu“ võtteplatsil, selja taga üks peaosaline, vene sõdurit Koljat mängiv Maksim Jemeljanov.
filmarti.com
Glamuuri käest kuulirahe alla
Michel Hazanavicius: „Prantsusmaal nähakse tšetšeenides terroriste.“
5 minutit
„Cardillac“ kui kunstnikuooper
Paul Hindemithi ooper „Cardillac“ helilooja enda ja Ferdinand Lioni libretole Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni novelli „Preili von Scudéry“ põhjal. Muusikajuht ja dirigent Vello Pähn, lavastaja Vilppu Kiljunen ja kunstnik Kimmo Viskari (mõlemad Soomest), valguskunstnik Anton Kulagin, koormeister Elmo Tiisvald, lavastaja assistent Ellen Maiste, näitejuht Marko Matvere. Osades Rauno Elp (Cardillac), Tamara Gallo (Tütar, USA),…
4 minutit
Kas on narril süüd?
Solomon Volkov kirjutab Dmitri Šostakovitši „Tunnistuse“ eessõnas, et pärast 1948. aasta 10. veebruari kommunistliku partei keskkomitee otsust, kus teiste heliloojate kõrval rünnati otseselt ka Šostakovitšit, tõmbus helilooja endasse ning tema jagunemine kaheks isikuks, avalikuks ja privaatseks, oli nüüdsest täielik.1 Mõneti peegeldab sellist arusaama ka helilooja sõjajärgsete stalinistlike aastate looming, kus Andrew Huthi sõnul võib selgelt eristada…
3 minutit
Veider lugu poisist, kes suhtleb punase jänesega
VAT-teatril on õnnestunud tõstatada küsimused, millega maadlemisest ühelgi noorel ilmselt pääsu ei ole.
VAT-teatri „Estonian hikikomori“, autor Tiina Laanem, lavastaja Margo Teder, kunstnik Liina Unt, valguskujundaja Triin Hook, videokunstnik Rivo Laasi. Mängivad Kristiina-Hortensia Port, Martin Kõiv ja Meelis Põdersoo. Esietendus 24. III rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Üks riiul, laud ja tool, laual…
Üks riiul, laud ja tool, laual…
4 minutit
Marie Underi velmatud „Sonetid“
Hasso Krull: „Kui lepitakse mõttega, et klassika on igav, siis reedetakse klassika. Igaüks on oma klassika sepp ja oma Underi valaja.“
Täna õhtul esitletakse Marie Underi esmakordselt 1917. aastal ilmunud „Sonettide“ uusversiooni. Koostajad Hasso Krull ja Carolina Pihelgas kirjutavad teose eessõnas, et „Sonette“ ei tajuta enam pöörastena, pigem on need mahedad…
4 minutit
Leili Iher 28. I 1941 – 20. V 2015
20. mail jõudis lõpule kirjandusteadlase ja kriitiku Leili Iheri elutee.
Leili Iher sündis Võrumaal Sõmerpalus ja õppis aastail 1959–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. Õpingute ajal töötas ta Eesti Kirjandusmuuseumis bibliograafina. Seda ametit pidas ta 1967. aastani, esialgu suisa palgata, üksnes töökoha tõendi eest, sest seda vajati ülikoolis. Tollases kirjandusmuuseumis valitses suhteliselt vabameelne…
Leili Iher sündis Võrumaal Sõmerpalus ja õppis aastail 1959–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. Õpingute ajal töötas ta Eesti Kirjandusmuuseumis bibliograafina. Seda ametit pidas ta 1967. aastani, esialgu suisa palgata, üksnes töökoha tõendi eest, sest seda vajati ülikoolis. Tollases kirjandusmuuseumis valitses suhteliselt vabameelne…
1 minut
Külaline oma kodus
Eesti interpreetide liidu XIII, peamiselt kammermuusikast koosneva hooaja lõpetuseks kujunes Kristi Kapteni klaveriõhtu Pärnu raekoja saalis 19. ja Tallinnas Mustpeade maja Valges saalis 21. mail.
Me teame Kristi Kaptenist, et ta saavutas 2011. aastal esikoha rahvusvahelisel pianistide konkursil Tallinnas, omandas magistrikraadi Šotimaa kuninglikus konservatooriumis Glasgow’s ja õpib aastast 2013 EMTA doktorantuuris prof Peep Lassmanni juhendamisel. Kuigi Kristi Kapten on…
Me teame Kristi Kaptenist, et ta saavutas 2011. aastal esikoha rahvusvahelisel pianistide konkursil Tallinnas, omandas magistrikraadi Šotimaa kuninglikus konservatooriumis Glasgow’s ja õpib aastast 2013 EMTA doktorantuuris prof Peep Lassmanni juhendamisel. Kuigi Kristi Kapten on…
2 minutit
Väikevormide suur mõju.
Mathijs Tromp
Simple Session’i ideepe „Väikevormid linnaruumis“
Kui mõelda 2015. aasta ekstreemspordivõistluse väikevormidele Tondiraba jäähallis, ei saa üle ega ümber mõttest, et need saaks kohandada linnaparkide, väljakute jne tarvis.
3 minutit
Kärdla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus
I preemia – „Kärrdal“, Oskar Ivarsson, Charlotte Sellbrandt, Martin Allik, Andreas Lyckefors, Johan Olsson maastikuarhitektuuribüroost Mareld ja arhitektuuribüroo Bornstein Lyckeforsiga
II preemia – „Kivi, paber, käärid“, Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar, Siim West, Anne Kose, Urmo Mets (arhitektuuribüroo Kauss)
III preemia – „Triiv“, Eva Kedelauk, Kristel Niisuke, Kristiina Remmelkoor, Siim Tiisvelt, Olav Remmelkoor (Projektikoda)
Ergutuspreemia – „Mesihein“,…
II preemia – „Kivi, paber, käärid“, Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar, Siim West, Anne Kose, Urmo Mets (arhitektuuribüroo Kauss)
III preemia – „Triiv“, Eva Kedelauk, Kristel Niisuke, Kristiina Remmelkoor, Siim Tiisvelt, Olav Remmelkoor (Projektikoda)
Ergutuspreemia – „Mesihein“,…
1 minut
Garibaldi Kivisalu 7. XI 1924 – 21. V 2015
Kõrges vanuses on lahkunud Estonia teatri endine tantsija Garibaldi Kivisalu.
Garibaldi Kivisalu sündis Tallinnas, õppis Tallinna Poeglaste Gümnaasiumis. Tantsimist õppis ta Alice Tšernova balletistuudios ja Helmi Tohvelmani juures Töölisteatri õpperühmas. 1943. aastal osales ta lavastuse „Hannibal“ tantsurühmas, 1946. aastal täiendas end Moskva Suures teatris. „Mina käisin ju 1946. aastal Moskva Suures teatris…
Garibaldi Kivisalu sündis Tallinnas, õppis Tallinna Poeglaste Gümnaasiumis. Tantsimist õppis ta Alice Tšernova balletistuudios ja Helmi Tohvelmani juures Töölisteatri õpperühmas. 1943. aastal osales ta lavastuse „Hannibal“ tantsurühmas, 1946. aastal täiendas end Moskva Suures teatris. „Mina käisin ju 1946. aastal Moskva Suures teatris…
1 minut
Piirilinna eluviis
Narvas paistab silma huvitav hooajaline elurütm ja pinevus ühenduses paneelmajakorteri ja linnalähedase aiamaaga, (riigi)piiri muutlikust olemusest tulenevalt lisanduvad katkestused ja kohanemised.
Narva linna sisse sõites jäävad silma tööstus ja paneelmajad. Jõele lähemal ilmuvad riigipiiri viidad. Viimastel aastatel on kõneainet pakkunud Kreenholmi sulgemine ning Narva kolledži uus õppehoone. Need maamärgid kipuvad avalikkuses domineerima ja…
4 minutit
Kas usuotsingute labürindis saab leida ühise keele?
Ljudmila Ulitskaja nimi tuleb esimesena meelde, kui mõelda tänapäeva vene kirjanikele, kelle teostest leiab haarava ja intiimse sissevaate inimelu olemusse, pereelu traditsioonidesse ning värvikaid naistegelasi. Iga autori looming vajab siiski ka uuenduskuuri, otsustavat lahtirebimist tunnustatud lemmikteemadest ja -võtetest. Ulitskaja puhul leitigi, et tema romaanide ja jutustuste temaatika ja süžeekäigud on…
5 minutit
Küsi kaduvalt
Vaevunähtav performatiivsus arheoloogia omaruumis
Küprose paviljon LVI Veneetsia biennaalil: Christodoulos Panayiotou näitus „Kaks päeva enne igavikku“ („Two Days After Forever“) Palazzo Malipieros (Sestiere San Marco 3079) kuni 22. XI. Kuraator Omar Kholeif ja komissar Louli Michaelidou.
Veneetsia biennaali avanädalavahetuse rahvasaginas on enam kui loomulik, et vaataja pertseptsioonihorisondile jäävad valdavalt pidama tööd, mille lihtsat, ent veenvat, konteksti nihestavalt kontseptuaalset…
Veneetsia biennaali avanädalavahetuse rahvasaginas on enam kui loomulik, et vaataja pertseptsioonihorisondile jäävad valdavalt pidama tööd, mille lihtsat, ent veenvat, konteksti nihestavalt kontseptuaalset…
4 minutit
Autistlik ja suhtlev Tallinn
Vajame linnas hädasti ruumi piiramatuks eksperimenteerimiseks.
Esimene visuaalne ja ruumiline kontakt oma praeguse kodulinnaga on mul eredalt meeles. 1994. aasta juuni keskpaiku lähenes aeglane Helsingi parvlaev öisele Tallinna vanalinnale. Punakas hämarikus kõrgusid kilukarbietiketi kirikud ja tornid. See oli täpselt see vaade, kui välja arvata sadama kraanad ja tehaste korstnad, mida baltisakslastest aadlimehed on kunagi…
4 minutit
Vaikne lugu suurest kirest
Mängufilm „45 aastat“ („45 Years“, Suurbritannia 2015, 93 min), režissöör-stsenarist Andrew Haigh, operaator Lol Crawley, põhineb David Constantine’i lühijutul „Teisel maal“ („In Another Country“). Peaosades Charlotte Rampling ja Tom Courtenay. Linastub kinos Sõprus.
Enamik meist mäletab ehk veel füüsikatunnist õpitud energia jäävuse seadust: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Kui asetada…
Enamik meist mäletab ehk veel füüsikatunnist õpitud energia jäävuse seadust: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Kui asetada…
4 minutit
Surve eesti keelele kasvab
Vajadus väärtustada eesti keele õpet, oskust ja kasutamist on endiselt aktuaalne, samuti ettepanek vastavad meetmed koondada.
Kahe riikliku eesti keele arengukava (2004–2010, 2011–2017) elluviimise kohta on Eesti keelenõukogu (EKN) koos HTMiga koostanud neli aruannet, viies on parasjagu tegemisel. Presidendi, ministrite ja riigikogulaste osavõtul toimunud seirefoorumitel on tehtu ülevaatamisel üldiselt positiivse hinnanguni jõutud. Päris korras…
4 minutit
Säilenõtke Eesti
Täna esitletakse Eesti inimarengu aruannet „Lõksudest välja?“ aastate 2014-2015 kohta. Nagu pealkirigi viitab, on meil ja eriti poliitikutel, milles kahelda.
Eeldatavat eluiga, koolis käidud aastate arvu ja võrreldavates hindades SKTd ühe elaniku kohta arvesse võtva inimarengu indeksi pingereas on Eesti 33. kohal ehk enam-vähem seal, kus ikka. Meie tulemusnäitajad on vastavalt 74 ja 12 aastat ning 23 387 Ameerika…
Eeldatavat eluiga, koolis käidud aastate arvu ja võrreldavates hindades SKTd ühe elaniku kohta arvesse võtva inimarengu indeksi pingereas on Eesti 33. kohal ehk enam-vähem seal, kus ikka. Meie tulemusnäitajad on vastavalt 74 ja 12 aastat ning 23 387 Ameerika…
2 minutit
