2014-10 (3480)
Keel
Valdur Mikita arvab emakeelepäeva Sirbi avaessees: „Keel peaks õitsema juba grammatikaõpikus. Grammatika ja geneetika on sarnased ühe tunnuse poolest: need on maailma kõige huvitavamad nähtused, mis on vangistatud maailma kõige igavamatesse õpikutesse.” Jaan Kaplinski lisab: „Keelt on viinud loomulikkusest eemale ka terminoloogia mõju. Tihti, isegi enamasti, ei nähta vahet terminoloogia…
1 minut
Minu tee infosõja juurde
Viimasel ajal on Eesti muutumas kohaks, kus Üdi parafraseerides enam kuigivõrd nalja ei saa, sest infosõjast1 räägib nüüd iga taksojuht. Ei hakka gurusid nagu Linnar Priimäge või Raul Rebast ümber jutustama, ju ongi minu vaade infosõjale väga isiklik. Kindlasti jätan ma üht-teist ka rääkimata. Ent …
4 minutit
Eesti keele lummuse päev
Eesti keeles on laene umbes 85%, kultuuris oletatavasti üle 90%, Eesti loodus on aga peaaegu 100% „laenatud”. Pärast jääaega tekkinud endeemilisi liike on ainult kolm. Oleme ennast kildhaaval maailma pealt kokku laenanud. Keele, kultuuri ja looduse hulgas näib eesti keel kõige unikaalsem. Küllap eesti keel ongi meie olemasolu kese.
11 minutit
Arhitektuuri ellujäämise lühikursus
Jüri Okas, ABOL. Koostaja Jüri Okas, keeletoimetaja Aili Künstler. Andres Kure eessõna. Kujundanud Tiit Jürna. Kultuurileht, 2013. 468 lk.
4 minutit
Taaspuhastatud Disney
Oled see sina, Walt? „Halvale teele” („Breaking Bad”, 1. hooaeg, 1. osa).
5 minutit
Lastefilmid omas keeles
Kui Euroopas veidi ringi vaadata, siis tundub, et enamik riike on läinud kinolevis filmide subtitreerimise teed. Tugev dubleerimise traditsioon on säilinud mõnes riigis: nii Itaalia, Hispaania, Saksamaa kui Venemaa oma naaberriikidega (Ukraina, Valgevene) on veendunud dubleerimise eelistes. Tihti on nendes riikides imiteerijad sama suured staarid kui häälte originaalid. Itaalia režissöör…
4 minutit
Pehmed rootsi kardinad
Mängufilm „Valss Monicale” („Monica Z”, Rootsi 2013, 111 min), režissöör Per Fly, stsenarist Peter Birro, operaator Eric Kress. Osades Edda Magnason, Sverrir Gudnason ja Oskar Thunberg. Linastub kinos Artis.
Mängufilm „Me oleme parimad!” („Vi är bäst!”, Rootsi 2013, 102 min), režissöör Lukas Moodysson, stsenarist Lukas Moodysson, põhineb Coco Moodyssoni koomiksil „Ei…
Mängufilm „Me oleme parimad!” („Vi är bäst!”, Rootsi 2013, 102 min), režissöör Lukas Moodysson, stsenarist Lukas Moodysson, põhineb Coco Moodyssoni koomiksil „Ei…
4 minutit
80 filmiga ümber maailma
15. märtsil algab Tartus XI maailmafilmi festival. Programmis linastub 80 dokumentaalfilmi, valdkondadeks visuaalne antropoloogia, arktiliste piirkondade kino, samuti näidatakse juba teistel festivalidel tähelepanu äratanud ja auhindu võitnud dokumentaalfilme. Siinkohal mõni küsimus ühele korraldajatest Pille Runnelile.
3 minutit
Kunstiline iseväärtus versus põnev projekt
Kui teatrilavastusel on enamasti ka mingi iseväärtus, siis nn põnevad projektid põhinevad tihti publiku vastuvõtuvõime ja reaktsioonide proovilepanekul.
Helsingi Linnateatri „Seltsimees K”, autor Edvard Radzinski, tõlkija Teemu Kaskinen, lavastaja Roman Viktjuk, koreograaf Vladimir Anossov, lava- ja kostüümikunstnik Vladimir Bojer. Mängivad Esko Roine, Asko Sarkola, Miika Alatupa, Raine Heiskanen, Juha Jokela, Vappu…
Helsingi Linnateatri „Seltsimees K”, autor Edvard Radzinski, tõlkija Teemu Kaskinen, lavastaja Roman Viktjuk, koreograaf Vladimir Anossov, lava- ja kostüümikunstnik Vladimir Bojer. Mängivad Esko Roine, Asko Sarkola, Miika Alatupa, Raine Heiskanen, Juha Jokela, Vappu…
5 minutit
Kogu aeg ei saa tagurpidi saltosid visata
Helsingi KOM-teatri uus juht Lauri Maijala kadestab seda osa eesti teatrist, mida esindavad NO99 ja Von Krahli teater.
Soome lavastaja Lauri Maijala (sündinud 1986) on möödunud aasta novembrist Helsingi KOM-teatri üks juhtidest. Varem on ta lavastanud teatris Rujo, Turu Linnateatris, Lappeenranna Linnateatris, Oulu Linnateatris jm. 2013. aasta sügisel tõi Maijala Rakvere…
Soome lavastaja Lauri Maijala (sündinud 1986) on möödunud aasta novembrist Helsingi KOM-teatri üks juhtidest. Varem on ta lavastanud teatris Rujo, Turu Linnateatris, Lappeenranna Linnateatris, Oulu Linnateatris jm. 2013. aasta sügisel tõi Maijala Rakvere…
7 minutit
Mis keeles me räägime?
„Eliitkontserdid”: Mati Mikalai klaveriõhtu 11. II Estonia kontserdisaalis.„Kammermuusika Mustpeades”: Olga Voronova (viiul) ja Mati Mikalai (klaver) 27. II Mustpeade Maja valges saalis.
5 minutit
Uus vanamuusikafestival
Eesti muusika- ja teatriakadeemia vanamuusikafestival „Ceciliana”: EMTA õppejõud ja tudengid, Terni muusikakõrgkooli vanamuusikaosakonna õppejõud. Meistrikursused, loeng ja kontserdid 26. II – 1. III Adamson-Ericu muuseumis, EMTAs ja Rotermanni soolalaos.
3 minutit
Programmi „Eesti keel ja kultuurimälu” uus algus
Võib-olla ei olegi alati küsimus raha rohkuses või vähesuses, vaid pigem kasvanud nõudmistes ja teatud killustatuses.
5 minutit
Taaskohtumine Chilingirianiga
Chilingiriani kvartett (Suurbritannia) 4. III Estonia kontserdisaalis.
2 minutit
Geniaalne, Watson!
Valdur Mikita, Lingvistiline mets. Kaane kujundanud Maite Kotta. Grenader, 2013. 240 lk.
Mikita räägib vonnegutliku muigega tõsistest ja lausa süngetest asjadest, ent teeb samal ajal eestlasele hella pai.
Mikita räägib vonnegutliku muigega tõsistest ja lausa süngetest asjadest, ent teeb samal ajal eestlasele hella pai.
10 minutit
80aastane haigus
Pätsi vari kodanikuühiskonna kohal.15. märtsil täitub kaheksakümmend aastat ühest mälestusväärsest diagnoosist: Konstantin Päts selgitas riigikogu ees, miks ta kuulutas välja üleriigilise kaitseseisukorra, tuues argumendina välja, et eesti rahvas on propagandast lollitatud, haige ega suuda täita kõrgema võimu kohustusi. Täpsed laused on järgmised: „Meie rahvas oma kõrgemat võimu peab täie mõistusega…
5 minutit
Hea vana kooli fotokunst
Leedu fotokunstnike näitus „TTL vaatepunkt” ning lätlase Andrejs Grantsi näitus „Ümber Lätimaa” Nooruse galeriis 19. II – 8. III. Näituse korraldas Peeter Linnap.
Lätlane ja leedulased näitavad, kuidas teha head kunstilist fotot.
Lätlane ja leedulased näitavad, kuidas teha head kunstilist fotot.
3 minutit
Üks Burmanitest
Täna täitub 100 aastat akvarellisti ja arhitekti Karl Burman noorema sünnist.
3 minutit
Linnafarmimoodul
Damien Chivialle: „Disainer peab oma ideesse uskuma.”
EKA arhitektuuriosakonna avatud loengul esinemas käinud Damien Chivialle on Põhja-Prantsusmaalt, Normandia maapiirkonnast pärit tootedisainer, kes töötab Pariisis ja disainib enamasti merekonteineritest objekte. Mõned neist on jäänud paberile ja on osalt funktsionaalsed kunstiprojektid, kuid tema tuntuim ja värskeim projekt on jätkuvalt töös eksperimentaalne farm, nn…
EKA arhitektuuriosakonna avatud loengul esinemas käinud Damien Chivialle on Põhja-Prantsusmaalt, Normandia maapiirkonnast pärit tootedisainer, kes töötab Pariisis ja disainib enamasti merekonteineritest objekte. Mõned neist on jäänud paberile ja on osalt funktsionaalsed kunstiprojektid, kuid tema tuntuim ja värskeim projekt on jätkuvalt töös eksperimentaalne farm, nn…
4 minutit
Juured, energia ja kaasav õpetamine
Uue orkestri eestvedaja Tuulikki Bartosik kutsub asju laiemalt nägema.
6 minutit
Raamat nagu ookean
Kätlin Kaldmaa, Islandil ei ole liblikaid. Toimetanud Krista Leppikson. Kujundanud Angelika Schneider. Ajakirjade Kirjastus, 2013. 332 lk.
Kätlin Kaldmaa „Islandil ei ole liblikaid” on aeglane raamat. Seda ei saa lugeda käsipõsakil, teine silm televiisorist õhtust meelelahutust jälgimas, või lihtsalt aega parajaks tehes. Lugeja võib takerduda juba esimesel lehel, kus satub silmitsi…
Kätlin Kaldmaa „Islandil ei ole liblikaid” on aeglane raamat. Seda ei saa lugeda käsipõsakil, teine silm televiisorist õhtust meelelahutust jälgimas, või lihtsalt aega parajaks tehes. Lugeja võib takerduda juba esimesel lehel, kus satub silmitsi…
4 minutit
Teel iseenda eitamisele
Kui aeglase järjepidevusega vaimulooline teisenemine ka toimuks ja kui tõhusalt aeglustaks seda ammuse traditsiooni tagasikiskuv toime – arengut suunava uudsuse tunneb sellegipoolest ära. Seda näitlikustab ületamatult XVI aastasada. Calvin ennistas tõelise kristluse, olles traditsioonis nii väga kinni, et talle tundus hädavajalik ka märtrite veri. Kuidas saanuks uuendus ilma selleta täisväärtuslik…
4 minutit
Sassukvere luuletav õunapuu
Mari Vallisoo, Viimäne vihim. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2013. 104 lk.
3 minutit
Keeletunnet ei anna toimetada
Saan täiesti aru, et Sirbi teenekas keeletoimetaja Aili Künstler võtab väga südamesse minu ütlemisi keeletoimetajate ja keeletoimetamise kohta. Kuigi pean küll õienduseks kostma, et ma pole siiski kirjutanud „keeletoimetajate kihust inimeste elav keel mingitesse mõttetutesse normidesse suruda”.
Ise olen viimase kuu aja sees sattunud lugema niisuguseid lauseid nagu „pagaritoodete tõstmiseks…
Ise olen viimase kuu aja sees sattunud lugema niisuguseid lauseid nagu „pagaritoodete tõstmiseks…
4 minutit
Vangerdused loomariigis
Karismaatiline liider peab parajal määral ja õigel hetkel karjast distantseeruma, et oma karismaatilist potentsiaali mitte läbi põletada.
5 minutit
2013. aasta keeleteolised peavad pidu
Millised muutused meie keeleruumis rõõmu teevad ja millised mitte nii väga? Olete kõik kutsutud tänasel emakeelepäeval haridus- ja teadusministeeriumi Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis korraldatud keeleteoliste austamise üritusele, millelt teeb algusega kell 14 otseülekande Tartu ülikooli multimeediakeskus.1 Emakeelepäeval on paslik igaühelt eraldi aru pärida tema tegemiste kohta ja kõigilt küsida, millised muutused…
4 minutit
Eestis on kuni 600 enneaegset surma tingitud õhusaastest
Kes peaks teadusuuringute tulemustest rääkima ja neid majanduse planeerimisel arvestama?
3 minutit
Keeleseaduse veerandsada
Kas keeleseadus üldse oli mõistlik Eesti kireva etnilise tausta, kuid venekeelse immigrandipere lõimimiseks, kui eesti keele positsioon oli põhiseadusega kaitstud?
4 minutit
Sõnaraamat pärast Gutenbergi ehk mõeldes väljaspool paberit
Mida rohkem eesti tekste, uusi ja vanu eesti sõnu veebis ringleb, seda elujõulisem on eesti keel.
4 minutit
Üle 65 500 eesti mõistega arvutisõnastik
Mõisteline sõnaraamat tõusis keeletehnoloogide huviorbiiti seepärast, et arvutisüsteemid tuli õpetada mõistma loomuliku keele mõisteseoseid.Keele püsimajäämine sõltub küll eelkõige kõnelejate hulgast, kuid tänapäeva infotehnoloogilises maailmas on selle kõrvale oluliseks teguriks tõusnud ka keeletehnoloogilised rakendused ja ressursid. Eesti keele arengukava sedastab, et eesti keel kuulub 50 kõrgelt arendatud keeletehnoloogiaga keele hulka maailmas.1
3 minutit
39 + 45 = EKA
Eesti keele teine riiklik arengukava ehk EKA kehtib juba 39. kuud, ees on veel 45. EKA sisulist täidetust oli selle esimese seirega küllalt raske mõõta, rahaline tulemus oli umbes 80%. Edasist näitab elu, kindlasti vaieldakse selgemaks saavutatu hindamise alused.
1 minut
Venemaa kultuuripealinn Peterburg
Dmitri Ozerkov: „Ermitaažile on „Manifesta” üks sündmus teiste seas, Peterburi kunstiväljale näidisjuhtum”.
Veebruari algul külastas Tallinna Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse kutsel Ermitaaži nüüdiskunsti projekti „20/21” juht ja kümnenda „Manifesta” komissar Dmitri Ozerkov. Ta pidas EKA kunstiteaduse instituudis loengu Peterburi kunstielust ja kohtus mitmete kunstnike ja kuraatoritega. Ozerkov on kureerinud arvukalt nüüdiskunsti…
Veebruari algul külastas Tallinna Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse kutsel Ermitaaži nüüdiskunsti projekti „20/21” juht ja kümnenda „Manifesta” komissar Dmitri Ozerkov. Ta pidas EKA kunstiteaduse instituudis loengu Peterburi kunstielust ja kohtus mitmete kunstnike ja kuraatoritega. Ozerkov on kureerinud arvukalt nüüdiskunsti…
5 minutit
Koomiks maailmakirjanduse riiulis
Jean Auquier: „Tuleb endasse uskuda, aga mitte arvata, et mina olen parim.”
Tallinna väisas Belgia koomiksikeskuse direktor Jean Auquier. Eesti koomiksikultuur pole just suur ega pikaajaline, kuigi naljapildiribasid on siin ilmunud juba sajandi eestki. Praegu on rahvusraamatukogus avatud koomiksiajakirja Spirou’ juubelinäitus.
Tallinna väisas Belgia koomiksikeskuse direktor Jean Auquier. Eesti koomiksikultuur pole just suur ega pikaajaline, kuigi naljapildiribasid on siin ilmunud juba sajandi eestki. Praegu on rahvusraamatukogus avatud koomiksiajakirja Spirou’ juubelinäitus.
5 minutit
