-
Humanitaaria mõjukust tuleks mõista laiemalt, kui seda võimaldab loodusteaduste mudelist tulenev polariseerv käsitus.
7. septembril võeti Tallinna ülikoolis kokku Eesti teadus- ja arendusasutuste korralise hindamise tulemused. Selgitusi ja nõuandeid teaduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning teadustöö teadusliku ja ühiskondliku mõjukuse edendamiseks jagasid eri valdkondade eksperdikomisjonide juhid väljastpoolt Eestit.
Prof Peter Jonkersi kriitilisest ülevaatest humanitaarteaduste hetkeseisu kohta jäi kõlama mõte, et humanitaarteadlased on raskustes oma töö ühiskondliku mõjukuse esiletoomisega. Jonkers…
-
Kriitikaarutelude juurde käib paratamatult küsimus põlvkonnavahetuse ja järelkasvu kohta. Peale ülikoolide muretsevad järelkasvu pärast ka aktiivsed kirjandusõpetajad. Algselt küll huvitava loovülesandena algatatud arvustusvõistlus annab hea ülevaate õpetajate sellealasest ettevalmistusest, kriitikažanrite äratundmisest ja juhendamisoskusest.
Alates 2002. aastast korraldatud põhikooli 7.–9. klasside ja gümnaasiumiõpilaste arvustusvõistlus, algselt „Virtuaalkassi“ arvustustevõistluse, hiljem „Ulakassi“ nimetuse all on juba andnud järelkasvu, kuid uutest kriitikutest vahest olulisemgi on selle võistluse laiem mõju. On huvitav jälgida, kuidas aastate jooksul on…
-
Kätlin Kaldmaa, Islandil ei ole liblikaid. Toimetanud Krista Leppikson. Kujundanud Angelika Schneider. Ajakirjade Kirjastus, 2013. 332 lk.
Kätlin Kaldmaa „Islandil ei ole liblikaid” on aeglane raamat. Seda ei saa lugeda käsipõsakil, teine silm televiisorist õhtust meelelahutust jälgimas, või lihtsalt aega parajaks tehes. Lugeja võib takerduda juba esimesel lehel, kus satub silmitsi ookeani nimetamispüüdega.
-
29. juunil kell 14.00 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi seinal Alar Madissoni fotonäitus “Tartu kultuurirahvas”. Sõna saavad Tartu linna esindaja, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA) juhataja Vilve Asmer ning loomulikult fotode autor Alar Madisson. Kohaletulnuid kostitab muusikaga bluusikitarrist Andres Roots. Näituse avamisele järgneb Kirjandusmuuseumis sisehoovis Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetuse “Sõprade kirjad on su poole teel” (Litteraria nr 26) esitlus, kus vestlevad Jaan Kaplinski ja Janika Kronberg. Näitus tähistab tuleval aastal saabuvat…
-
Rongiluule on jõudnud 5. valikuni, ning nagu siiani ikka, on silmas peetud demokraatlikku põhimõtet – esindatud on erinevad generatsioonid, erinevad loomelaadid, erinevad sood. Edelaraudtee rongide akendelt saab sõitmise ajal lugeda Nikolai Baturini, Priidu Beieri, Piret Bristoli, Aime Hanseni, Viiu Härmi, Mihkel Kaevatsi, Urve Karuksi, (:)kivisildniku, Maria Lee ja Mathura luuletusi. Esindatud on nii loodusluule, armastusluule kui linnaluule, on nii pillavat elutunnetust kui vaikseid mõtisklusi…
… ja kuskilt kostab salapärane muusika,
nagu ikka,…
-
Private Lives, Intimate Readings
11-12 June 2013
Estonian Literary Museum
Organized by Archives of Cultural History, Estonian Literary Museum and Institute of Cultural Research and Fine Arts, University of Tartu
PROGRAMME
Tuesday, June 11
10.00 – 10.30 Opening words. Leena Kurvet-Käosaar, Janika Kronberg
10.30 – 11.30 Jeremy Popkin (Department of History, University of Kentucky), Family Memoir and Self-Discovery
11.30 – 12.00 Coffee
12.00 – 12.30 Magda Stroińska & Vikki Cecchetto (Department of Linguistics & Languages, McMaster University), Autobiographical Writing…
-
Eesti Kirjandusmuuseum muuseumiööl avatud 18.00 – 22.00
Eesti Kirjandusmuuseumi muuseumiöös on laulu ja interaktiivmängu, koorimuusikat, kunsti ning kummitusi. Kirjandusmuuseumi külalistele annavad terekäe põnevad isiksused aegade tagant ja tänasest Eesti kultuuriloost.
18.00 – koorikontsert Vanemuise 42 ees – esinevad Mäluasutuste segakoor MASK ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi segakoor
Kontserdil kohtuvad kaks Vanemuise tänava koori, kes lihvivad repertuaare kõrvuti majades. Muuseumiööl on linnarahva rõõmuks koorilaulu ka tänaval kuulda ja näha. Paduvihma korral kontsert sees.
18.30 – näituse…
-
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis toimub 22. märtsil algusega kell 12 ELULOOPÄEV “Õpetaja, kas mäletad?”.
Kuulama ja arutlema on oodatud on kõik oma koolipäevi ja oma õpetajaid mäletavad inimesed. Eriti oodatud on õpetajad.
Eluloopäeva peakõnelejaks on Merle Karusoo, sõna saavad oma elulood saatnud õpetajad.
Eesti Kirjandusmuuseumis säilitatakse vähemalt paarisaja õpetaja eluloolisi mälestusi, mille põhjal on kavas teha raamat.
-
6. veebruaril algusega kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Õpetatud Eesti Seltsi 1374. ettekandekoosolek ja ÕESi raamatukogu deponeerimisakti allkirjastamine. Jaanuaris jõudis ÕESi raamatukogu tervikuna Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukokku ja on nüüd kõigile huvilistele kättesaadav.
ÕESi raamatukogul on enam kui sajandipikkune ajalugu. Esimesed raamatud pärinevad juba seltsi asutamisaastast 1838. Seltsi raamatukogu kasvas välja peamiselt väljaannete vahetusest, kingitustest ja vähem ostudest. Kui 1950. a. ÕES suleti, otsustati enam kui 30000 köiteline raamatukogu tervikuna üle…
-
56. Kreutzwaldi päevad 19. detsember 11.00-13.00Avaettekanne – Andres KoppelKirjandusmuuseum 2012. aastal – Janika KronbergPüha Maa tänapäeval juutide, palestiinlaste ja USA mõjuväljas – Kalle KasemaaKalle Kasemaa keeled ja kirjandused – Marju Lepajõe 15.00-18.00Ivar Ivaski Stipendiumi kätteandmine Tõnu ÕnnepaluKirjelduse ja kriitika kaks kõva kivi – Jaak TombergMõned probleemid Vana Testamendi tõlkimisel – Urmas NõmmikPallimäng ja avanevad hauad Sumeri ja Eesti rahvalauludes – Amar Annus Esitlused:J. H. Rosenplänter “Maarahva päevaraamat” (Litteraria nr 25)Luuleplaadid: Indrek Hirv “Ahelriim”, Jaan…
-
13. detsembril kl 14-17 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi konverentsisaalis (Vanemuine 42) seminar “Fragmente eesti tõlkeloost. Nõukogude aeg” millele järgneb ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica 9/10 (tõlkeloo erinumbri) esitlus.
Nõukogudeaegse Eesti tõlkeloo uurimine on üsna keeruline, aga äärmiselt huvitav, sest tollased ühiskondlikud ja poliitilised olud kajastuvad otseselt tõlkestrateegiates, tõlketoodangus ja selle vastuvõtus. Ühelt poolt mängisid ideoloogiliselt laetud tekstide tõlked olulist rolli uute mõttemallide ja ühiskondlike tavade juurutamises ehk Eesti sovjetiseerimises. Teisalt kujutas…
-
29.-30. novembril 2012 toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis läänemeresoome vanema laulukultuuri uurijate konverents, mis on 2000. aastal alguse saanud regilaulukonverentside seerias seitsmes. Seekordse konverentsi fookuses on nii minevikus olnud kui tänased kogukonnad, kelle jaoks regilaul on (olnud) ühel või teisel viisil oluline. Konverentsil esinevad regilaulu-uurijad Eestist ja Soomest, töökeeled on eesti, soome ja inglise.
Mõlemal päeval näidatakse regilauluteemalisi filme. 28. novembri õhtul toimub Tartu Kirjanduse Majas kontsert, kus on kavas Karjala eepilised…
-
Olete oodatud seminarile “Poeetika kool. Karl Muru 85. Jaak Põldmäe 70”
27. novembril Eesti Kirjandusmuuseumis.
Kell 14.00 Rein Veidemann – AvasõnaMarja Unt – Luuleseletaja Karl MuruPeeter Olesk – Jaak Põldmäe kirjandusteaduse õppejõunaJaak Rähesoo – Filoloogina Tartus 1966-1972
Kell 16.15 Arne Merilai – Lüürilisest ja meetrilisest minast: Karli ja Jaagu jutt.Jüri Talvet – “Mis sa seal Peterburis õieti õppisid?”Aile Tooming – Võimalusi Uku Masingu vabavärsi kirjeldamiselReet Vääri – Kaasteelised Karl Muru ja Jaak PõldmäeKarl Muru –…
-
Sügishooaja kolmas Euroopa kirjanduskohvik viib kohvikulised sooja lõunasse. Seekord tutvustame huvilistele Itaalia kirjandust. 1. novembril kell 18.00 ootame kõiki Euroopa Liidu majas.
Kirjanik ja tõlkija Rein Raud kõneleb ühest oma lemmikkirjanikust Alessandro Bariccost, kelle romaane on eesti keelde tõlgitud terve rida, teiste hulgas ka kirjanikule maailmakuulsuse toonud „Siid” ja „Ookean meri”. Tõlkija Kristiina Rebane tutvustab teisi kaasaegse Itaalia kirjanduse olulisi autoreid, näiteks hiljuti eestindatud Paolo Giordano romaani „Algarvude üksildus”, mis vallutas…
-
*Esmaspäeval, 29. oktoobril 2012. a.* on Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42) Arhiivraamatukogu asutajale Oskar Kallasele pühendatud XXIV eesti raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev.
Konverentsi temaatika keskendub sel aastal personaalkogudele. Käsitletakse bibliofiilide, kirjanike, kirjastajate, kultuuritegelaste, pastorite, raamatukaupmeeste ja raamatukoguhoidjate poolt loodud personaalkogusid. Räägitakse eraraamatukogudest ja nende saatusest muutuvas ajas ning ühtlasi arutletakse eraraamatukogu(mise) mõttekuse ja/või mõttetuse üle. Tutvustatakse ka mitmeid isikuarhiive.
Konverentsil esinevad uurijad Tallinna Ülikoolist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust, Tartu Ülikoolist,…
-
16.-17. oktoobril 2012 korraldavad Karl Ristikivi Selts, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Kirjanduse Teabekeskus kirjanik Karl Ristikivi 100. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi.
Konverentsi esimene päev toimub Tartus, teine Tallinnas. Kummagi konverentsipäeva lõpetavad Kirjanike Liidu poolt Ristikivi loomingule pühendatud kirjanduslik teisipäev (Tartus) ja kirjanduslik kolmapäev (Tallinnas). Konverentsil käsitletakse Ristikivi kui päevaraamatupidajat, kroonikut ja ajalookirjanikku, samuti tema loomingu motiivistikku, ruumipoeetikat ning seoseid teiste kunstivaldkondadega. Eraldi teemaplokina on kõne…
-
Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore erinumbri on koostanud Art Leete, Tartu Ülikooli etnoloogia professor. Kogumiku artikleid ühendab identiteedi dünaamika ning seda mõjutavate poliitiliste aspektide käsitlemine.
Kogumik on interdistsiplinaarne, ühendades etnolooge, folkloriste, sotsiolooge ja inimgeograafe. Interdistsiplinaarset käsitlust on rakendatud artiklite tasandil – põhiosa kirjutistest on valminud eri distsipliine esindavate autorite ühistööna. Erinumber on koostatud Kultuuriteooria tippkeskuse integreeritud uurimistöö käigus, kogumiku valmimist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.
Kirsti Jõesalu ja Raili Nugin uurivad 1970.…
-
Mäetaguste viimasest numbrist peaks endale lugemist leidma nii folkloristid, kirjandusteadlased, orientalistid, keelehuvilised kui ka juhulugejad.
Meelis Friedenthal on vaatluse alla võtnud kurja silma toimemehhanismid lähtuvalt antiiksetest ja keskaegsetest tajuteooriatest, Vladimir Sazonov viib meid muistsete sumerlaste ja akkadlaste allilma, Laurent Sébastien Fournier räägib müütide ja muistendite rollist prantsuse antropoloogias. Reet Hiiemäe vaatleb, kuidas kommertsmaailm kasutab oma sõnumitoojatena ingleid. Liisa Granbom-Herranen käsitleb vanasõnu, vaadeldes Soome näitel nende kasutamist kasvatuslikes kõnedes ning analüüsides, kuidas…
-
Reedel, 14. septembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis seminar “Luule ja klassika”. Kava:12.00 Avasõnad12:10 Eve Annuk, Luule piirimail12:40 Satu Grünthal, Ilpo Tiihoneni luule ja meetrika intertekstuaalsuse küsimused13:10 Janika Kronberg, Kui Ristikivi värsijalg astus Rootsi pinnale 13:40-14:00 kohvipaus 14:00 Külliki Kuusk, Uku Masingu sõnastamata kaanoni küsimusi14:30 Rebekka Lotman, Sonett kui suletud vorm ja avatud protsess15:00 Janika Päll, Eesti bukoolikast ja anakreontikast15:30 Anne Lill, Kreeka tragöödia ja Mati Unt: mütoloogilised arhetüübid kl 16.00 Tartu Ülikooli Kirjastus ja klassikalise…
-
Konverents “Tagasi “Hukkunud Alpinisti” hotelli” Aeg: 29. august 2012 Koht: Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu, Korraldaja: Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
1979. aastal stuudios Tallinnfilm Grigori Kromanovi lavastajakäe all valminud “”Hukkunud Alpinisti” hotell” on vahest ainuke Nõukogude Eestis tehtud mängufilm, mida võib liialdamata nimetada kultusteoseks.
Kusagil Lääne-Euroopa kõrvalises mägihotellis hargnev kummaline, dekadentliku varjundiga mõrvamüsteerium põhineb nõukogude ulmekirjandusheeroste Arkadi ja Boriss Strugatski 1970. aastast pärit romaanil. Veel kolmkümmend aastat hiljemgi kõnetavad selle filmi sisu,…
-
Eesti Kirjandusmuuseumis toimub reedel, 25. mail 2012 ELULOOPÄEV algusega kell 14.15.
2012. aasta eluloopäeval räägitakse elulooliste andmete kogumiseset sugupuu andmete juurde, põnevatest vanade elulugude leidudest, perekonnaalbumitest ja fotode lugudest.
KAVA: AvasõnadFred Puss. Esimesed sammud sugupuudest elulugudeni Tiina Tafenau. Elulood ja sugupuud Urve Sõmer. Sada aastat vana elulugu ehk vanaisa mälestusteraamat Eduard Feldbach. Õ-tähest ja perekonna pärimusest Maie Liplap. Üks pildialbumi lugu Vilve Asmer. Kes, kus, miks ja millal? Perekonnafoto kõneleb
Osavõtjatel palutakse kaasa…
-
Laulud: 18.00 – 18.30 Mäluasutuste segakoor MaSk ja Riia Mentzendorffi segakoori Sonante ühiskontsert filmimuusikaga muuseumi ees tänaval 18.30 – … Lasteprogramm “Jänes hüppas kitse”. Räägime looma- ja piltmõistatustest. Lisaks muinasjutustamine ja laulmine. 21.00 – 21.40 Ringkäik kohaliku kummituse Lilla Daami saatel Kirjandusmuuseumi iidsetes ruumides
Filmid: 18.00 – 18.20 “Valgõ härg” (2009) – Setu muinasjuttude jutustajad. Kommenteerib Risto Järv. 18.25 – 18.45 Värske film lastemängudest (2012). Esmaettekanne. Kommenteerivad Maarja Aigro ja Astrid…
-
Kolmas õhtu Euroopa kirjanduskohvikute sarjas tutvustab huvilistele Hispaania kirjandust. Juba 3. mail räägivad teadjad sellest, mis toimub tänapäeva Hispaanias.
Tõlkija ja kirjanik Kai Aareleid tutvustab autoreid, kelle raamatuid ta on eesti keelde tõlkinud ja vaeb nende kohta kaasaegses Hispaanias, seda eelkõige Carlos Ruiz Zafóni ja Javier Maríase näitel.
Hispanist ja tõlkija Ruth Sepp kõneleb laiemalt sellest, missugusele taustale paigutuvad praegu hispaania keeles kirjutavad autorid – kui palju neid üldse on ja millest…
-
Eesti Kirjandusmuuseumil on hea meel teatada, et kaks aastat väldanud projekti Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine tulemusena on valminud uus digitaalarhiivi keskkond, mis on Eesti rahvaluule ja kultuuriloo huvilistele kättesaadav aadressil kivike.kirmus.ee.
Kivike on nii kirjandusmuuseumi arhiivide ühine andmebaas kui ka institutsionaalne repositoorium, kus säilitatakse ja tehakse nähtavaks väärtuslike materjalide digitaalseid koopiaid.
Projekti käigus digiteeriti Eesti Rahvusraamatukogus enam kui 1300 Eesti trükise Punase Raamatu…