2013-28 (3449)
Kohtumõistja punased varjud
Mängufilm „Kohtumõistja” (Eesti ja Rootsi koostöös Meteoriit Film OÜ ja Anagram Produktion AB kaastootjatega, 106 min), režissöör ja stsenarist Kadri Kõusaar, produtsent Aet Laigu. Osades Lee Ingleby, Lina Leandresson, Andrea Love, Sofia Berg-Böhm, Tony Aitken. Esilinastus 14. III Hobujaama kobarkinos.
„Uus inimene kujuneb kommunismi ehitamise aktiivse osavõtmise ning majanduslikus ja…
„Uus inimene kujuneb kommunismi ehitamise aktiivse osavõtmise ning majanduslikus ja…
3 minutit
Karlovy Vary – üks õite magus filmifestival
Kui püüda tšehhide ilmakuulsat filmipidu koduste märksõnade abil tutvustada, võiks vahest öelda, et see ühendab endas PÖFFi, „tARTuFFi” ja Pärnu dokumentaalfilmide festivali parimaid külgi ja enamgi veel.
5 minutit
Suure melodramaatiku taasavastamine
Mängufilm „Kõik, mida ihkan” („All I Desire”, USA 1953/1981, 76 min), režissöör Douglas Sirk, operaator Carl E. Guthrie. Osades Barbara Stanwyck, Richard Carlson, Lori Nelson jt.
Mängufilm „Alati saabub homne päev” („There’s Always Tomorrow”, USA 1955/1983, 81 min), režissöör Douglas Sirk, operaator Russell Metty. Osades Barbara Stanwyck, Fred MacMurray, Joan Bennett…
Mängufilm „Alati saabub homne päev” („There’s Always Tomorrow”, USA 1955/1983, 81 min), režissöör Douglas Sirk, operaator Russell Metty. Osades Barbara Stanwyck, Fred MacMurray, Joan Bennett…
3 minutit
Halva järelmaitsega paljutõotav film
Mängufilm „Katsumus” („The Debt”, USA-Suurbritannia-Ungari 2010, 113 minutit), režissöör John Madden. Osades Helen Mirren, Tom Wilkinson, Ciarán Hinds, Romi Aboulafia, Jessica Chastain, Marton Csokas, Sam Worthington, Jesper Christiansen jt.
Josef Mengele ei pidanud rottide ja laipadega jamama. Tema käsutuses oli tuhandeid koonduslaagri vange, kellega ta võis teha, mida tahes, elusast peast.…
Josef Mengele ei pidanud rottide ja laipadega jamama. Tema käsutuses oli tuhandeid koonduslaagri vange, kellega ta võis teha, mida tahes, elusast peast.…
2 minutit
Teoreetilise füüsika muinasjutud
Mõtteid Jim Baggotti raamatut „Hüvasti, reaalsus” lugedes
Jim Baggott, Farewell to reality: how modern physics has betrayed the search for scientific truth. Pegasus, 2013. 336 lk.
Enamik inimesi vajab seletusi nähtuste kohta, millega nad oma ümber, s.t reaalsuses, kokku puutuvad. Alates loomemüütidest kuni suurejoonelise füüsikalise maailmapildini on need selgitused muutunud üha täpsemaks…
Jim Baggott, Farewell to reality: how modern physics has betrayed the search for scientific truth. Pegasus, 2013. 336 lk.
Enamik inimesi vajab seletusi nähtuste kohta, millega nad oma ümber, s.t reaalsuses, kokku puutuvad. Alates loomemüütidest kuni suurejoonelise füüsikalise maailmapildini on need selgitused muutunud üha täpsemaks…
7 minutit
Detroiti languse tagamaad
Samalaadne strateegia laostab Tallinna täielikult mõnekümne aasta pärast ja väikelinnad kiireminigi.
Detroit on pankrotis. Seal elab veel umbes 700 000 inimest, 60% lastest elab alla vaesuse piiri, 50% elanikest on sisuliselt kirjaoskamatud, 33% territooriumist on maha jäetud või varemetes. Registreeritud töötuid on 18% ja valgeid inimesi on linna jäänud vaevu 10%.…
Detroit on pankrotis. Seal elab veel umbes 700 000 inimest, 60% lastest elab alla vaesuse piiri, 50% elanikest on sisuliselt kirjaoskamatud, 33% territooriumist on maha jäetud või varemetes. Registreeritud töötuid on 18% ja valgeid inimesi on linna jäänud vaevu 10%.…
6 minutit
Kui naaber mõtleb teisiti
Venemaa akadeemikud ei taha harjuda tõdemusega, et mänguväli on väiksem kui üks kuuendik kogu planeedist. Ründe-, kaitse- ja luureasjandus ning hüdroressurss koos veevarustusega on olnud alati ühed peamised teadusliku töö tellijad. Nii oli see Krusensterni jt laevareisil, Baeri ekspeditsioonide ajal, Mannerheimi ratsamatkal, Paul Ariste, Ilmar Talve jt kogumiskäikudel Vadja- ja…
4 minutit
Suutmatus mõelda on kujunenud harjumuseks
Kommentaare Elver Loho arvamusloo juurde
Kogu maailmas levib järjest laiemalt üks väga ohtlik tendents – elamine n-ö omas mullis ja kohatine võimetus mõelda oma peaga. Elver Loho arvamusartikkel „Mida oodata poliitikult, kelle mõte kiilus kinni KGB-ajastul?” (Sirp 26.VII 2013) ei peaks jätma külmaks kedagi, kelle igapäevased tegemised on seotud arvuti ja…
Kogu maailmas levib järjest laiemalt üks väga ohtlik tendents – elamine n-ö omas mullis ja kohatine võimetus mõelda oma peaga. Elver Loho arvamusartikkel „Mida oodata poliitikult, kelle mõte kiilus kinni KGB-ajastul?” (Sirp 26.VII 2013) ei peaks jätma külmaks kedagi, kelle igapäevased tegemised on seotud arvuti ja…
4 minutit
Vitriinist näpates
Kui Melbourne’is arhitektuuritudengeid juhendasin, laekus Eva Franch i Gilabertilt särtskiri keset Austraalia sügistalvist maikuud kutsega osaleda New Yorgis tegutseva Arhitektuuri ja Kunsti Poevitriini ehk Storefront for Art and Architecture1 galerii oksjonil. Ei, mitte ostjana, vaid ülesandeks oli pakkuda oksjonile joonistuste näol oma visioon galerii tulevikust. Vitriinigalerii on tegutsenud juba üle…
4 minutit
Endised KEKi-hooned – tuleviku fööniksid?
Ühe Raplas üles kasvanud sõbra sõnul ei näe kohalikud enam Toomas Reinu loodud kaheksanurksel Rapla KEKi kontorihoonel otstarvet. Materjalid on väsinud, ehituskvaliteet nõuka-aegne, küttekulud meeletud ja tänapäeva kontorihooneks ei sobi hoone kuidagi. Huvitav maja ju, aga majanduslikus mõttes keeruline kasutada. Kuna Tallinna arhitektuuribiennaalil (TAB ) septembris käsitletakse nõukogude perioodi hoonete…
1 minut
Mis teoksil? Mis tulemas?
Veronika Valguga vestlevad Linnalabori juhatuse liikmed Teele Pehk, Kerli Müürisepp ja Kaur Sarv.
Mis on Linnalabor täna, aastal 2013, ja mida seal tehakse?
Teele Pehk: 2006. aastal asutatud Linnalabor1 on jätkuvalt linnateemade kompetentsikeskus, mille eesmärk on kestlike ja inimsõbralike linnade kujundamine Eestis. Töötame välja tiheasustuste toimimist ja valitsemist parandavaid lahendusi, harime inimesi…
Mis on Linnalabor täna, aastal 2013, ja mida seal tehakse?
Teele Pehk: 2006. aastal asutatud Linnalabor1 on jätkuvalt linnateemade kompetentsikeskus, mille eesmärk on kestlike ja inimsõbralike linnade kujundamine Eestis. Töötame välja tiheasustuste toimimist ja valitsemist parandavaid lahendusi, harime inimesi…
6 minutit
Saarineni maja raamat – kogukas, kuid poolik
Jaak Urmet, Saarineni maja. Sada aastat ajalugu 1912–2012. Illustreerinud Villu Koskaru. Tallinn, 2013. 488 lk.
Majade monograafiaid on juba üsna palju kirjutatud: Estoniast, EÜSi majast, Eesti panga hoonetest, rääkimata arvukatest mõisahoonetest. Nende seas pole ma juhtunud lugema raamatut majast, millel tegelikult ei ole oma identiteeti. Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse ehk nn Saarineni…
Majade monograafiaid on juba üsna palju kirjutatud: Estoniast, EÜSi majast, Eesti panga hoonetest, rääkimata arvukatest mõisahoonetest. Nende seas pole ma juhtunud lugema raamatut majast, millel tegelikult ei ole oma identiteeti. Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse ehk nn Saarineni…
6 minutit
Sünge optimism ja uuriv inimene
Näitus „Sünge optimism” („Dark Optimism”) festivali „EXPO 1” raames New Yorgi MoMA PS1-s kuni 2. IX.
New Yorgi keskkonnateemaline nüüdiskunsti festival „EXPO 1” ei piirdu ainult „Sünge optimismi” näitusega: MoMA Manhattanil asuva peamaja kõrvale on rajatud interaktiivne eksperimentaalne vihmalabor; viiakse läbi haagissuvilate kommuunielu eksperiment; toimuvad temaatilised loengud, kinoseansid jpm. Ettevõtte…
New Yorgi keskkonnateemaline nüüdiskunsti festival „EXPO 1” ei piirdu ainult „Sünge optimismi” näitusega: MoMA Manhattanil asuva peamaja kõrvale on rajatud interaktiivne eksperimentaalne vihmalabor; viiakse läbi haagissuvilate kommuunielu eksperiment; toimuvad temaatilised loengud, kinoseansid jpm. Ettevõtte…
8 minutit
Mõtleb, ei söö lilli
Marge Monko isikunäitus „Kuidas kanda punast?” Tartu kunstimuuseumis kuni 25. VIII.
Marge Monko isikunäitusel Tartu kunstimuuseumis eksponeeritakse nii uusi kui kunstipublikule juba tuntud töid. Järjekordselt väga professionaalse kuraatoritööga hakkama saanud (ja värskelt muuseumi direktori ametis alustanud) Rael Artel on rõhutanud näituse sissejuhatuses, et Monko sai tänavu auhinnatud prestiižika Henkeli kunstiauhinnaga,…
Marge Monko isikunäitusel Tartu kunstimuuseumis eksponeeritakse nii uusi kui kunstipublikule juba tuntud töid. Järjekordselt väga professionaalse kuraatoritööga hakkama saanud (ja värskelt muuseumi direktori ametis alustanud) Rael Artel on rõhutanud näituse sissejuhatuses, et Monko sai tänavu auhinnatud prestiižika Henkeli kunstiauhinnaga,…
4 minutit
Leidke oma altar!
Toomas Altnurme näitus „Altart” Vabaduse galeriis 11. – 23. VII.
Kunstnikud peavad suve oma tööde eksponeerimiseks kahetsusega hapukurgihooajaks. Otsitakse pealinnast väljaspool alternatiivseid pindu. Toomas Altnurme võttis aga vastu väljakutse näidata oma värsket loomingut keset suve Vabaduse väljakul Vabaduse kella naabruses Vabaduse galeriis.
Kunstnikud peavad suve oma tööde eksponeerimiseks kahetsusega hapukurgihooajaks. Otsitakse pealinnast väljaspool alternatiivseid pindu. Toomas Altnurme võttis aga vastu väljakutse näidata oma värsket loomingut keset suve Vabaduse väljakul Vabaduse kella naabruses Vabaduse galeriis.
3 minutit
Aeg ja ruum ka
Alina Orava näitus „Kõrvaltoas” EKA galeriis 5. – 31. VII.
Kui kunst on sündinud selles ajas ja ruumis, kus ühiskond parasjagu viibib, siis nimetatakse seda nüüdiskunstiks. Nimetuse puhul läheb kaduma osutus ruumile, kusjuures aeg on midagi meeleliselt tajumatut ja kirjeldamatut, ruum on aga konkreetne, tajutav ja kirjeldatav. Kui eesti keeles oleks…
Kui kunst on sündinud selles ajas ja ruumis, kus ühiskond parasjagu viibib, siis nimetatakse seda nüüdiskunstiks. Nimetuse puhul läheb kaduma osutus ruumile, kusjuures aeg on midagi meeleliselt tajumatut ja kirjeldamatut, ruum on aga konkreetne, tajutav ja kirjeldatav. Kui eesti keeles oleks…
2 minutit
Mitmeti laetud paus
Taavi Talve näitus „Onthetitle” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis 12. – 28. VII.
Kuigi olen kahjuks Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii näitustest juhtunud nägema vaid väheseid, enamikust olen ettekujutuse saanud pressiteksti, fotode, retseptsiooni, kolleegide-sõprade arvamuste ehk sekundaarse tasandi kaudu, julgen väita, et juuli teisel poolel toimunud Taavi Talve esmapilgul veidra pealkirjaga näitus „Onthetitle” on…
Kuigi olen kahjuks Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii näitustest juhtunud nägema vaid väheseid, enamikust olen ettekujutuse saanud pressiteksti, fotode, retseptsiooni, kolleegide-sõprade arvamuste ehk sekundaarse tasandi kaudu, julgen väita, et juuli teisel poolel toimunud Taavi Talve esmapilgul veidra pealkirjaga näitus „Onthetitle” on…
2 minutit
Sa elad selle üle
R.A.A.A.Mi „Mõnikord on kõik nii selge”, lavastaja Kertu Moppel, dramaturg Maria Lee Liivak, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja ja kunstnik Arthur Arula. Mängivad Hendrik Toompere jr jr, Jüri Tiidus, Roland Laos, Lauri Kaldoja, Katariina Ratasepp, Maarja Mitt ja Liisa Pulk. Esietendus 28. VI Viinistu kunstimuuseumi katlamajas.
Viinistule on jõudnud kunstimuuseumi kõrvale teatrit…
Viinistule on jõudnud kunstimuuseumi kõrvale teatrit…
4 minutit
pealelend: VALLO KIRS, „Vanade ja noorte” lavastaja
Ugala teater toob 3. augustil Vargamäe rehetares lavale Tammsaare „Vanad ja noored”, mille on lavastanud Vallo Kirs. Lavastuse kunstnik on Jaanus Laagriküll, valguskunstnik Villu Konrad ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Luule Komissarov, Peeter Jürgens, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Madis Mäeorg, Rait Õunapuu ja Kristian Põldma.
2 minutit
Kompromissitu totaalkunst
Vegard Vinge ja Ida Mülleri lavastustes rõhutatakse pigem protsessi kui lõpptulemust, mõtestatakse ümber etendaja ja vaataja positsiooni ning tõstetakse fookusesse ruumi- ja ajasuhted.
Mais ja juunis mängiti Berliinis lavastust, mille kogu tutvustus seisnes vaid tegijate nimedes, mängukohas ja etenduste kuupäevades ning mida ei reklaamitud isegi plakatiga. Mängukohaks oli Volksbühne teatri väike…
Mais ja juunis mängiti Berliinis lavastust, mille kogu tutvustus seisnes vaid tegijate nimedes, mängukohas ja etenduste kuupäevades ning mida ei reklaamitud isegi plakatiga. Mängukohaks oli Volksbühne teatri väike…
8 minutit
Õppestuudio, mis rikastas nii filmi- kui ka teatrikunsti
Õie Orav, Tallinnfilmi filminäitlejate õppestuudio. Toimetanud Eva-Liisa Linder. Kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Teatriliit, 2012. 335 lk.
Mõni aeg tagasi tabasin Sirbi ühe autori kõnekalt keelevääratuselt. Teatriarvustust kirjutades oli tal mõte ilmselt korraks uitama läinud või miks muidu oli ta sõna „elutööauhind” asemel pannud kirja põneva uudissõna „elulooauhind”. See salapärane sõna…
Mõni aeg tagasi tabasin Sirbi ühe autori kõnekalt keelevääratuselt. Teatriarvustust kirjutades oli tal mõte ilmselt korraks uitama läinud või miks muidu oli ta sõna „elutööauhind” asemel pannud kirja põneva uudissõna „elulooauhind”. See salapärane sõna…
4 minutit
Ettevaatust, festival!
11. – 16. juulini toimus Rumeenias seitsmeteistkümnendat korda Curtea de Argeși „Luuleööde” festival.
Möönan, et selle põhjal, mis mulle teada oli, läksin Rumeeniasse Curtea de Argeși „Luuleöödele” küünikuna, teatud liiki elamust saama. Jüri Talvet oli mind ja Mihkel Kaevatsit lahkesti rumeenlastele soovitanud, hoiatades meid ühtlasi, et festivalil on osalustasu, kuna korraldajad,…
Möönan, et selle põhjal, mis mulle teada oli, läksin Rumeeniasse Curtea de Argeși „Luuleöödele” küünikuna, teatud liiki elamust saama. Jüri Talvet oli mind ja Mihkel Kaevatsit lahkesti rumeenlastele soovitanud, hoiatades meid ühtlasi, et festivalil on osalustasu, kuna korraldajad,…
6 minutit
Poola kirjanduse tõlkijate III kongress
Krakówis toimus juuni lõpul III poola kirjanduse tõlkijate ülemaailmne kongress, kus oli koos üle kahesaja tõlkija igast maailma otsast. Eelmised kongressid peeti aastail 2005 ja 2009 ning mul oli au ka nendel osaleda. Kolme päeva jooksul oli võimalik kuulata hulgaliselt loenguid ja esinemisi. Kongressi korraldajaks on Poola Raamatu Instituut, kes…
3 minutit
Raamatukogud kõhklevad – digiteerida või mitte?
„Digiteerimine”, „skannimisrobotid”, „tekstituvastustarkvara” ning muud samalaadsed sõnad on saanud tänapäeva raamatukogu terminoloogia osaks. Raamatukoguhoidja teadmiste pagasisse peab kuuluma ka autoriõiguse seaduse tundmine. Viimase eest peab aga hoolitsema raamatukoguhoidja ise, mistõttu peeti Tartu ülikooli raamatukogus (TÜR) 6.–7. juunil rahvusvaheline konverents „Digiteerida või mitte: autoriõigused, vabakasutus ning orbteosed”. Konverents toimus iga-aastase e-raamat…
3 minutit
Solipsistide tantsupüüud riskiühiskonnas
Jan Kaus, Koju. Toimetanud Tiina Hallik. Kujundanud Andres Rõhu. Tuum, 2012. 208 lk.
Kirjutan neid ridu üpris hädises olekus, toibudes tasapisi mitmepäevasest voodirežiimist. Joosta pole saanud ja selgroolülidevahelised kettad, mis vajavad toitumiseks vedrutamist, on valuskanged.
Alustan sellise tavatu pihtimuslikkusega seetõttu, et haigena, väga hapras olekus üle lugedes sai Jan Kausi romaan…
Kirjutan neid ridu üpris hädises olekus, toibudes tasapisi mitmepäevasest voodirežiimist. Joosta pole saanud ja selgroolülidevahelised kettad, mis vajavad toitumiseks vedrutamist, on valuskanged.
Alustan sellise tavatu pihtimuslikkusega seetõttu, et haigena, väga hapras olekus üle lugedes sai Jan Kausi romaan…
7 minutit
Klaaspärleid veeretati mänguliselt
Peeter Vähi kunstilisel juhtimisel toimuv muusikafestival „Klaaspärlimäng” on end 2009. aastast sisse seadnud Tartus. Positsiooni tugevust kinnitas ka äsjane, 18. – 23. juulini peetud festival. Kõik üheksa kontserti anti Jaani kirikus ja publikupuudust polnud. „Klaaspärlimängust” on saanud Tartu muusikaelus süvapoole mõjukaim sündmus, mis suunitluselt sobib hästi Tartu kui ülikoolilinna vaimsuse…
5 minutit
Ooperikuningate paraad kulunud punasel vaibal
„Kuulsad ooperiaariad. Staarid nädalalõpul Tallinnas” (Tallinn Star Weekend): José Carreras, Natalja Kovalova, Annely Peebo ja suur sümfooniaorkester, dirigent David Gimenéz 28. VI Tallinna lauluväljakul.
Giuseppe Verdi „Attila”: Thbilisi Ooperiteatri etendus Saaremaa ooperipäevadel, dirigent Gianluca Marciano, lavastajad David Sakvarelidze, Jean-Louis Grinda. Osades Paata Burtšuladze (Attila), Rostom Iašvili (Uldino), Irene Ratiani (Odabella),…
Giuseppe Verdi „Attila”: Thbilisi Ooperiteatri etendus Saaremaa ooperipäevadel, dirigent Gianluca Marciano, lavastajad David Sakvarelidze, Jean-Louis Grinda. Osades Paata Burtšuladze (Attila), Rostom Iašvili (Uldino), Irene Ratiani (Odabella),…
5 minutit
Corelli Musicu pikima ajalooga kontserdisari
Kontserdisari „Eesti mõisad”: Elisabeth Joyé (klavessiin, Prantsusmaa) 19. VI Atla mõisas ning Ka Bo Chan (kontratenor), Mail Sildos (barokkviiul), Villu Vihermäe (barokktšello) ja Lembit Orgse (klavessiin) 25. VII Kõltsu mõisas.
Kontserdisari „Eesti mõisad” on agentuuri Corelli Music pikima ajalooga kontserdisari, mis tähistab sel suvel 15. toimumisaastat. Koos sellesuviste kontserdipaikadega Atla,…
Kontserdisari „Eesti mõisad” on agentuuri Corelli Music pikima ajalooga kontserdisari, mis tähistab sel suvel 15. toimumisaastat. Koos sellesuviste kontserdipaikadega Atla,…
3 minutit
Šveitsi muusikaline visiitkaart
Plokkflöödiansambel Diferencias (Šveits), juh Conrad Steinmann, kavas renessanss- ja kaasaegne muusika. XXVIII Viljandi vanamuusika festivali kontsert 16. VII Tallinna Jaani kirikus.
Viljandi vanamuusika festivali raames Eestit väisanud ansambli Diferencias nimi tähendab hispaania keeles „variatsiooni” või „erinevust” ning just need kategooriad on ansambli kunstilise juhi Conrad Steinmanni sõnul see, mida otsitakse ja…
Viljandi vanamuusika festivali raames Eestit väisanud ansambli Diferencias nimi tähendab hispaania keeles „variatsiooni” või „erinevust” ning just need kategooriad on ansambli kunstilise juhi Conrad Steinmanni sõnul see, mida otsitakse ja…
2 minutit
Vaimusõdurite tagalataktikad
Uku Masing, Vello Salo, Vaimusõdurid viletsuse ajal. Koostanud ja toimetanud Mari-Liis Tammiste. Ilmamaa, 2013. 239 lk.
Vello Salo ja Uku Masingu kirjavahetus ajavahemikul 1969–1985 on vaatamata selle toimumiskonteksti poliitilisele tundlikkusele ning tsensuuri- ja jälitamismehhanismide valvsusele näiliselt üsna erialaspetsiifiline, kust justkui ei koorugi kuigi palju n-ö ühiskondlikus mõttes huvitavat ainest. Küllap…
Vello Salo ja Uku Masingu kirjavahetus ajavahemikul 1969–1985 on vaatamata selle toimumiskonteksti poliitilisele tundlikkusele ning tsensuuri- ja jälitamismehhanismide valvsusele näiliselt üsna erialaspetsiifiline, kust justkui ei koorugi kuigi palju n-ö ühiskondlikus mõttes huvitavat ainest. Küllap…
6 minutit
Lummav ooperiõhtu Tallinna raekojas
Kai Rüütel (metsosopran, Eesti/Suurbritannia), Paul Carey Jones (bariton, Suurbritannia), Tarmo Eespere (klaver, RO Estonia), kavas katkendid Mozarti, Bizet’, Massenet’, Tšaikovski, Verdi ja Wagneri loomingust. 26. VII Tallinna raekojas.
Metsosopran Kai Rüütel on harv esineja kodumaal, kuna noore laulja töö on pikemat aega seotud Londoni Kuningliku Ooperimaja Covent Gardeni ja Šoti Ooperiga…
Metsosopran Kai Rüütel on harv esineja kodumaal, kuna noore laulja töö on pikemat aega seotud Londoni Kuningliku Ooperimaja Covent Gardeni ja Šoti Ooperiga…
2 minutit
Erinevus ehmatab
William James, Usulise kogemuse mitmekesisus. Uurimus inimloomusest. Tõlkinud Indrek Meos, toimetanud Siiri Ombler. Ilmamaa, 2013. 514 lk.
Erinevus rikastab. Mida rohkem partnereid ja poose, seda uhkem. Kuigi, ega erilist vahet ei ole, kumm on kumm.
Kes tahab tutvuda praegusest steriilsest plastmaailmast millegi tõepoolest erinevaga, võiks võtta ette William Jamesi uurimuse inimloomusest Indrek…
Erinevus rikastab. Mida rohkem partnereid ja poose, seda uhkem. Kuigi, ega erilist vahet ei ole, kumm on kumm.
Kes tahab tutvuda praegusest steriilsest plastmaailmast millegi tõepoolest erinevaga, võiks võtta ette William Jamesi uurimuse inimloomusest Indrek…
4 minutit
Birgitta festival toob Tallinna Berliini Koomilise Ooperi
Kristiina Poska: KOBis hinnatakse näitlemisoskusi sama kõrgelt kui laulmist.
16. august on ajalooline päev nii Birgitta festivalil kui ka Eesti muusikaelus. Esimest korda on meie publiku ees maailma üks olulisemaid muusikateatreid – Komische Oper Berlin (KOB) ja etendust juhatab eesti dirigent Kristiina Poska. Teater toob kaasa üdini saksa autorite teose, Kurt…
16. august on ajalooline päev nii Birgitta festivalil kui ka Eesti muusikaelus. Esimest korda on meie publiku ees maailma üks olulisemaid muusikateatreid – Komische Oper Berlin (KOB) ja etendust juhatab eesti dirigent Kristiina Poska. Teater toob kaasa üdini saksa autorite teose, Kurt…
6 minutit
Vene kaart ja Savisaare demoniseerimine on Eesti kohalike valimiste klassika
Valle-Sten Maiste: Alustan isiklikku laadi küsimusega. Puht instrumentaalselt toetaksin kihistunud Eestis mitmeidki Keskerakonna tegemisi. Erakonna juhtfiguuri ja tema Parbuste eemaletõukavus on selle eos võimatuks teinud. Pole kahtlust, et mitte ainult Ansipi jt ekskommunistide, vaid ka paljude teiste reformierakondlaste („Ojuland ja tema Toobalid”) moraalne jultumus ei ole olnud väiksem. Aivar Kokk…
7 minutit
Eesti kodu ja Oswaldi hüpotees
Sajand tagasi pidas tulevane ülikooli ühistegevuse professor Jaan Tõnisson ühistulist organiseerumist rahvusliku majanduse üheks nurgakiviks. Taastatud vabas Eestis pole see majandustegevuse vorm aga õiget hingamist kätte saanud ja inimestele meenuvad märksõna all „ühistu” eeskätt kulud, piinavad koosolekud endast rumalamatega, loll rahvas ja suured arved. Väiksem osa maal ehk mäletab veel…
3 minutit
