Vikipeedias taas tõlketalgud
21. veebruaril, rahvusvahelisel emakeelepäeval algasid eestikeelses võrguentsüklopeedias Vikipeedia kahekuised tõlketalgud, millest on oodatud osa võtma kõik teadmishimulised ja keelehuvilised inimesed ja mis kestavad 21. prillini.
Seekordsed talgud on juba kolmandad ning peaauhinnaks on Euroopa Komisjoni esindus Eestis taas välja pannud 1000-eurose reisitšeki sõiduks vabalt valitud sihtkohta.
Tõlketalgute korraldajad on Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Ülikooli Kirjastus ning…
Seekordsed talgud on juba kolmandad ning peaauhinnaks on Euroopa Komisjoni esindus Eestis taas välja pannud 1000-eurose reisitšeki sõiduks vabalt valitud sihtkohta.
Tõlketalgute korraldajad on Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Ülikooli Kirjastus ning…
1 minut
„Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa” II
24. ja 25. aprillil saab viis aastat tagasi peetud konverents „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa” Väike-Maarjas järje, seekordne on pühendatud Wiedemanni keeleauhinna asutamise 25. tähtpäevale.
Tavakohaselt kuulub konverentsi kavva laureaadi ettekanne. 2013. aastal Wiedemanni keeleauhinna saanud Valve-Liivi Kingisepp räägib teemal „Eesti kirjakeele sõnavara kujundajate ja uurijate jälgedel” ning istutab keeletammikusse oma nimipuu. Konverentsi avab…
Tavakohaselt kuulub konverentsi kavva laureaadi ettekanne. 2013. aastal Wiedemanni keeleauhinna saanud Valve-Liivi Kingisepp räägib teemal „Eesti kirjakeele sõnavara kujundajate ja uurijate jälgedel” ning istutab keeletammikusse oma nimipuu. Konverentsi avab…
1 minut
Keelenõukogu kõrghariduse keelest
Keelenõukogu arutas kõrghariduse keele probleeme 21.02.2013 Tartu ülikoolis seminaril.
Eesti keele arengukava (2011–2017) kohaselt tuleb säilitada eesti keele tugev positsioon kõrghariduse ja teaduse keelena. Eesti keele- ja kultuuriruumi kestmise tagatis on eestikeelne kõrgharidus, kuigi viimane eeldab ka inglise keele ulatuslikku kasutamist niihästi teadus- kui ka õppetöös. Õppe- ja teaduskeelte tasakaalu tagab eestikeelne õpe BA-õppes…
Eesti keele arengukava (2011–2017) kohaselt tuleb säilitada eesti keele tugev positsioon kõrghariduse ja teaduse keelena. Eesti keele- ja kultuuriruumi kestmise tagatis on eestikeelne kõrgharidus, kuigi viimane eeldab ka inglise keele ulatuslikku kasutamist niihästi teadus- kui ka õppetöös. Õppe- ja teaduskeelte tasakaalu tagab eestikeelne õpe BA-õppes…
1 minut
2012. aasta keeleteod
Haridusministrid tunnistasid 2012. aasta keeleteoks Silvi Vare „Eesti keele sõnapered” ja rahvaauhind läks „Eesti etümoloogiasõnaraamatule”. Mõlemad tehti teatavaks ja anti üle eilsel emakeelepäeval, 14. märtsil Kadrina keskkoolis.
Keeleteo auhinna annab HTM välja aasta jooksul tehtud või lõpule viidud eesti keelele kasuliku, sellele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest. Tunnustatakse eesti keele tuntust ja mainet tõstvaid,…
Keeleteo auhinna annab HTM välja aasta jooksul tehtud või lõpule viidud eesti keelele kasuliku, sellele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest. Tunnustatakse eesti keele tuntust ja mainet tõstvaid,…
1 minut
Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!
Sõnapere on selliste sõnade rühm, kus kõik sõnad on üksteisega seotud nii oma vormi kui ka tähenduse poolest. Sõnapere kõige tähtsam liige on peasõna, mille tüvi…
2 minutit
Võõrsõnad – pooleldi omad
Uuest võõrsõnade leksikonist on juba tükk aega puudust tuntud. Eelmisel aastal ilmuski kirjastuse Valgus „Võõrsõnade leksikoni” 8., Eesti Keele Instituudi keelekorraldajate põhjalikult ümber töötatud trükk, autoritena märgitud Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet, Tiina Paet ja Tuuli Rehemaa, toimetajatena viimased kaks, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk (etümoloogia) ja Ülle Viks (morfoloogia). Mis peitub…
3 minutit
Sõnaperede sõnaraamatust
Sõnaraamatud on kultuurkeele olulisi tunnuseid. Eri tüüpi sõnaraamatute olemasolu peegeldab keele elujõudu. Enamik sõnaraamatuid on pikaajalise kollektiivse töö vili ja nende tegemine algab materjali kogumisest. Teist tüüpi sõnaraamatud toetuvad juba olemas materjalikogule, esitades ja rühmitades kasutada olevat korpust mingite sisuliste või vormiliste tunnuste järgi. 2012. aasta lõpus ilmunud sõnaraamatus „Eesti keele sõnapered” on Silvi Vare…
2 minutit
Küsib Aili Künstler
VASTAB Mati Hint
Silvi Vare alustas sõnaperede teema uurimist teie uurimisgrupis juba 1998. aastal. Nüüd on kaks paksu sõnaraamatut valmis. Teadusmõtte realiseerimine võtab aega. Milline tee tuli seekord läbi käia?
Silvi Vare on eesti sõnaperesid südames kandnud 30 aastat, sõnaraamat on aga suurema projekti osa. Mõtte realiseerimine algas ajal, kui ta osales Tallinna pedagoogikaülikooli sihtfinantseeritavas projektis „Eesti keele…
Silvi Vare alustas sõnaperede teema uurimist teie uurimisgrupis juba 1998. aastal. Nüüd on kaks paksu sõnaraamatut valmis. Teadusmõtte realiseerimine võtab aega. Milline tee tuli seekord läbi käia?
Silvi Vare on eesti sõnaperesid südames kandnud 30 aastat, sõnaraamat on aga suurema projekti osa. Mõtte realiseerimine algas ajal, kui ta osales Tallinna pedagoogikaülikooli sihtfinantseeritavas projektis „Eesti keele…
3 minutit
Paber- ja e-sõnaraamatute tulevikust
Raamatuid trükiti nii Hiinas kui ka Euroopas sajandeid enne Johannes Gutenbergi, Hiinas koguni juba kuuendal sajandil. Gutenberg konstrueeris odava ja praktilise trükipressi, mis tegi trükitud raamatu laiemalt kättesaadavaks. Arvutiajastul on raamatu trükkimine – ära jäi tinaladu – veelgi lihtsam ja massilisem, kuid arvutimaailm ise võib saada raamatule saatuslikuks. Esmane digipööre internetis on paljus…
3 minutit
Etümoloogiasõnaraamat – keele elulugu
Rahvas on hääletanud „Eesti etümoloogiasõnaraamatu”, mille on koostanud ja toimetanud Iris Metsmägi, Meeli Sedrik ja Sven-Erik Soosaar, 2012. aasta keeleteoks. Kas Eesti Keele Instituudi sõnaraamatud figureerivad sageli müügiedetabelites või on selle sõnaraamatu edu ja kordustrükk erakordne nähtus?
Margit Langemets, EKI sõnaraamatute osakonna peatoimetaja: Kui 1999. aastal oleks sellist rahvalikku müügiedetabelit kokku pandud, siis…
Margit Langemets, EKI sõnaraamatute osakonna peatoimetaja: Kui 1999. aastal oleks sellist rahvalikku müügiedetabelit kokku pandud, siis…
7 minutit
Teeme ise oma keelt
Eile oli emakeelepäev. Eesti keele elujõu üks allikaid on sõnamoodustus.
Uudissõnu tuleb keelde kahel viisil. Üks on terminoloogide ja sõnause-taoliste sõnavõistluste tee: mingi mõiste jaoks on tarvis nimetust ja siis mõeldakse see välja, laenatakse või moodustatakse keeles olemasolevaid reegleid, sõnamalle ja analoogiaid eeskujuks võttes. Uut sõna tutvustatakse, propageeritakse, soovitatakse ja pikkamööda võib uudissõna levida ja saada laiemalt tuntuks.…
Uudissõnu tuleb keelde kahel viisil. Üks on terminoloogide ja sõnause-taoliste sõnavõistluste tee: mingi mõiste jaoks on tarvis nimetust ja siis mõeldakse see välja, laenatakse või moodustatakse keeles olemasolevaid reegleid, sõnamalle ja analoogiaid eeskujuks võttes. Uut sõna tutvustatakse, propageeritakse, soovitatakse ja pikkamööda võib uudissõna levida ja saada laiemalt tuntuks.…
5 minutit
Konstant ja vaatepunktide vaheldumine
Kiarostami filmis on üksindust, hoolimist ja hoolimisest hoidumist, võõrandumist, illusiooni ja tegelikkust, mis veikleb peegeldustena eri vaatepunktide vahel.
Mängufilm „Just nagu armunud” („Like Someone in Love”, Prantsusmaa-Jaapan 2012, 109 min), režissöör ja stsenarist Abbas Kiarostami, operaator Katsumi Yangijima, produtsent Kenzo Horikoshi. Osades Rin Takanashi, Tadashi Okuno, Ryo Kase, Mihoko Suzuki, Kaneko Kubota, Hiroyuki Kishi,…
Mängufilm „Just nagu armunud” („Like Someone in Love”, Prantsusmaa-Jaapan 2012, 109 min), režissöör ja stsenarist Abbas Kiarostami, operaator Katsumi Yangijima, produtsent Kenzo Horikoshi. Osades Rin Takanashi, Tadashi Okuno, Ryo Kase, Mihoko Suzuki, Kaneko Kubota, Hiroyuki Kishi,…
5 minutit
Armastab, ei armasta
Käepäraselt kimpu seotud „Karikakramäng II”
Ennast pärandi järgi määratleda on alati mõnevõrra riskantne ettevõtmine, mis võib lõpuks välja näha pigem eneseupituse kui austusavaldusena. Ka kassettfilmi ehk kolmest lühimängufilmist koosneva „Karikakramäng II” puhul on räägitud sellest, kas ta suudab astuda oma eelkäija jälgedesse, kas ta suudab olla oma ajas ühtviisi tähenduslik. Ja pean tunnistama, et mõnevõrra tundub nüüdse…
Ennast pärandi järgi määratleda on alati mõnevõrra riskantne ettevõtmine, mis võib lõpuks välja näha pigem eneseupituse kui austusavaldusena. Ka kassettfilmi ehk kolmest lühimängufilmist koosneva „Karikakramäng II” puhul on räägitud sellest, kas ta suudab astuda oma eelkäija jälgedesse, kas ta suudab olla oma ajas ühtviisi tähenduslik. Ja pean tunnistama, et mõnevõrra tundub nüüdse…
4 minutit
Jumalat ei ole kodus
„Hommikumõtisklus” argipäeviti kell 6.30 (nädalavahetustel kell 7.30) ja „Kirikutund” pühapäeviti 19.00 Vikerraadios; „Ajalik ja ajatu” pühapäeviti ETVs; Eesti Vabariigi aastapäeva kajastamine 24. II ETVs.
Et kohe alguses valesti aru ei saadaks: Raimond Kaugveri menuromaanilt laenatud pealkirjaga ei taha ma kuidagi tõmmata võrdusmärki alkoholismi sundravile saadetud minategelase ja ajakirjanduses üha hoogustuvate kristlike veidruste ja nägeluse vahele. Veel…
Et kohe alguses valesti aru ei saadaks: Raimond Kaugveri menuromaanilt laenatud pealkirjaga ei taha ma kuidagi tõmmata võrdusmärki alkoholismi sundravile saadetud minategelase ja ajakirjanduses üha hoogustuvate kristlike veidruste ja nägeluse vahele. Veel…
3 minutit
Eluterve kohanemine ja vääriline tasu
Nukufilm „Talvekummitus” (EpidemNukufilm, 2012, 26 min), režissöör ja stsenarist Jaana Wahlforss, helilooja Petteri Korkman, monteerija Iikka Hesse. Animaatorid Märt Kivi, Ruslan Piteria, Leo Lätti, Mariliis Karula. Esilinastus 21. II Hobujaama kobarkinos.
Kogemata kombel mul vedas. Õnnestus „Talvekummitus” ära näha nii, et alles lõputiitritest sain teada tegijate nimed. Usutavasti olin sedasi palju vabam vaatama ja…
Kogemata kombel mul vedas. Õnnestus „Talvekummitus” ära näha nii, et alles lõputiitritest sain teada tegijate nimed. Usutavasti olin sedasi palju vabam vaatama ja…
3 minutit
Ilgevõitu vana hea näitus
Näitus „Come In. Sisekujundus kaasaegse saksa kunsti meediumina” Kumu suures saalis, avatud kuni 2. VI. Näituse kuraator Renate Goldmann, Kumu koordinaator Kati Ilves.
Kumu pikaks „kevadnäituseks” on sel aastal Saksa väljapanek „Come In. Sisekujundus kaasaegse saksa kunsti meediumina”, kus 25 saksa ja 2 eesti kunstnikku mõtisklevad interjööri ning mööbli üle. Kuigi näitus koosneb peamiselt 2000. ja…
Kumu pikaks „kevadnäituseks” on sel aastal Saksa väljapanek „Come In. Sisekujundus kaasaegse saksa kunsti meediumina”, kus 25 saksa ja 2 eesti kunstnikku mõtisklevad interjööri ning mööbli üle. Kuigi näitus koosneb peamiselt 2000. ja…
2 minutit
Arhitektuurimaailm
Siiri Vallner pälvis kõrge tunnustuse
Arhitekt Siiri Vallner (Kavakava, Head Arhitektid) pälvis rahvusvahelisel naisarhitektide võistlusel „arcVisioni auhind – naised arhitektuuris” („arcVision Prize – Women in Architecture”) rahvusvahelise tunnustuse. Auhind anti välja esmakordselt, see on mõeldud naisarhitektide tunnustamiseks ja nende loomingu väärtustamiseks. Vallner kuulus võitjaks osutunud brasiilia arhitekti Carla Juaçaba järel nende kolme arhitekti hulka, kelle loomingu kõrgetasemeline rahvusvaheline…
Arhitekt Siiri Vallner (Kavakava, Head Arhitektid) pälvis rahvusvahelisel naisarhitektide võistlusel „arcVisioni auhind – naised arhitektuuris” („arcVision Prize – Women in Architecture”) rahvusvahelise tunnustuse. Auhind anti välja esmakordselt, see on mõeldud naisarhitektide tunnustamiseks ja nende loomingu väärtustamiseks. Vallner kuulus võitjaks osutunud brasiilia arhitekti Carla Juaçaba järel nende kolme arhitekti hulka, kelle loomingu kõrgetasemeline rahvusvaheline…
3 minutit
Arhitektuurimaastik korda! II
Jaak Huimerinna kõne „Kas arhitektuur on kultuuri osa?” arhitektide liidu üldkogul
Arhitektuurivaldkond on teelahkmel. Arhitektuur kui omaette sfäär kipub meil kaduma nii õigus- kui ka kultuuriruumist. Viimase ehitusseaduse eelnõu värskes redaktsioonis ei ole kordagi kasutatud sõna „arhitektuur”. 13. veebruari Postimehe artiklis „President kuulutab välja noore arhitekti preemia” tõdevad nominendid Salto büroost, et Eestis ei mõelda üldiselt…
Arhitektuurivaldkond on teelahkmel. Arhitektuur kui omaette sfäär kipub meil kaduma nii õigus- kui ka kultuuriruumist. Viimase ehitusseaduse eelnõu värskes redaktsioonis ei ole kordagi kasutatud sõna „arhitektuur”. 13. veebruari Postimehe artiklis „President kuulutab välja noore arhitekti preemia” tõdevad nominendid Salto büroost, et Eestis ei mõelda üldiselt…
5 minutit
Paramaja leiutaja
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esines hollandi päritolu Ameerika arhitekt Winka Dubbeldam.
Winka Dubbeldam tuli Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas1 esinema koos väärika kaaskonnaga: teda saatis Lõuna-Kalifornia arhitektuuri instituudi (SCI-Arc) professor Tom Wiscombe ja Pennsylvania ülikooli arhitektuurimagistrantide kursus, kes oli sel semestril valinud oma projekti kohaks Tallinna. Üheskoos Eesti tudengitega õnnestus neil käia ka Helsingis ja hinnata…
Winka Dubbeldam tuli Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas1 esinema koos väärika kaaskonnaga: teda saatis Lõuna-Kalifornia arhitektuuri instituudi (SCI-Arc) professor Tom Wiscombe ja Pennsylvania ülikooli arhitektuurimagistrantide kursus, kes oli sel semestril valinud oma projekti kohaks Tallinna. Üheskoos Eesti tudengitega õnnestus neil käia ka Helsingis ja hinnata…
4 minutit
Ühiskonna evolutsioonitee jääb indiviidist kõrvale
Intervjuu riigi teaduspreemia saaja Rainer Katteliga
Tallinna tehnikaülikooli professorile Rainer Kattelile anti riigi teaduspreemia tööde eest, mis käsitlevad majandus- ja innovatsioonipoliitikat Kesk- ja Ida-Euroopa riikides 2000. aastatel. Katteli ühiskonnakäsitluse uudseks aspektiks on asjaolu, et ta käsitleb poliitilisi ja strateegilisi programme koos nende rakendamiseks kasutatavate asutuste ja organisatsioonide analüüsiga. See annab sisulisema…
Tallinna tehnikaülikooli professorile Rainer Kattelile anti riigi teaduspreemia tööde eest, mis käsitlevad majandus- ja innovatsioonipoliitikat Kesk- ja Ida-Euroopa riikides 2000. aastatel. Katteli ühiskonnakäsitluse uudseks aspektiks on asjaolu, et ta käsitleb poliitilisi ja strateegilisi programme koos nende rakendamiseks kasutatavate asutuste ja organisatsioonide analüüsiga. See annab sisulisema…
4 minutit
Ootame käekirjareformi
Koolis õpetatakse kirjatehnikat Riho Lahi 1930. aastatest pärit näidislehtede järgi.
Eelmises Sirbis ilmus Jürgen Strandbergi artikkel „Koormav kohustuslik kirjatehnika”. Tõenäoliselt tekitab see kirjatükk rohkesti poleemikat. Esimesi kommentaare Postimehe veebis avaldatud Sirbi artikli kohta sai lugeda juba kohe pärast publitseerimist. Oodatult olid need mürgised. Keegi kommentaatoritest ei olnud aga tähele pannud, mida Jürgen Strandberg oma artikliga sihtis: nimelt…
Eelmises Sirbis ilmus Jürgen Strandbergi artikkel „Koormav kohustuslik kirjatehnika”. Tõenäoliselt tekitab see kirjatükk rohkesti poleemikat. Esimesi kommentaare Postimehe veebis avaldatud Sirbi artikli kohta sai lugeda juba kohe pärast publitseerimist. Oodatult olid need mürgised. Keegi kommentaatoritest ei olnud aga tähele pannud, mida Jürgen Strandberg oma artikliga sihtis: nimelt…
3 minutit
Kildudest kokku pandud teadmised
Mõõdukas hulk arheoloogilisi leide võimaldab kokku panna tervikliku pildi rahvasterännu- ja viikingiajast Eestis.
Raamatut „The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia”, mille eest Tartu ülikooli vanemteadurile Andres Tvaurile riigi teaduspreemia anti, pole väikese trükiarvu ja rahastamisallikate seatud müügipiirangute tõttu raamatupoodides saada. See levib peamiselt raamatukogude ja teadlaste vahetussüsteemide kaudu. Raamatu ingliskeelse täisversiooni,…
Raamatut „The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia”, mille eest Tartu ülikooli vanemteadurile Andres Tvaurile riigi teaduspreemia anti, pole väikese trükiarvu ja rahastamisallikate seatud müügipiirangute tõttu raamatupoodides saada. See levib peamiselt raamatukogude ja teadlaste vahetussüsteemide kaudu. Raamatu ingliskeelse täisversiooni,…
9 minutit
Uus
Eesti Kontsert kutsus 1990. aastal ellu noorte interpreetide konkurss-festivali „Con brio”, kus koostöös EMTA, Eesti Televisiooni, Eesti Raadio ja ERSOga on üheteistkümnel korral esile tõstetud meie noori andeid. Ettevõtmise kiituseks saab öelda, et võitjate esinduslikus reas on tõepoolest meie muusikaelu liidrid viiuldaja Arvo Leiburist (1990) flötist Heili Rosinani (2010). Ometi on korraldajad jõudnud otsuseni, et senise maratonkontserdi vorm vajab värskendamist.…
2 minutit
Kaks kava päevase vahega
Kontserdid „Kuninganna” ja „8. märts”: ERS O, dirigent Jonas Alber (Saksamaa) ning solistid Martin Kuuskmann (fagott) esimesel ja Sergei Giršenko (viiul, Venemaa) teisel õhtul. 6. ja 8. III Estonia kontserdisaalis
Juba teist korda sellel hooajal on ERSO pakkunud publikule kaks kava ühe nädala jooksul. Kahtlemata on see väike risk, sest kahele järjestikusele ise nägu programmiga kontserdile…
Juba teist korda sellel hooajal on ERSO pakkunud publikule kaks kava ühe nädala jooksul. Kahtlemata on see väike risk, sest kahele järjestikusele ise nägu programmiga kontserdile…
3 minutit
Nüüdismuusikat – lühemalt ja pikemalt
Tallinna Filharmoonia kontsert sarjas „Doppio passione / Kahekordne kirg”: Indrek Vau (trompet), Lauri Ahone (löökpillid) ja Johan Randvere (klaver) 7. III Mustpeade majas. „Pärt ja Tüür. Kannatusaja muusika”: kammerkoor Voces Musicales ja Tallinna Kammerorkester Risto Joosti dirigeerimisel 9. III Tallinna Jaani kirikus.
Mõni kontsert võib oma kestvuselt olla ikka väga lühike – usutavasti…
Mõni kontsert võib oma kestvuselt olla ikka väga lühike – usutavasti…
4 minutit
Käänuline tee linnulaadani
Weekend Guitar Trio (koosseisus Robert Jürjendal, Mart Soo, Tõnis Leemets) 20. aastapäeva kontserdid 2. III Estonia kontserdisaalis ja 5. III Vanemuise kontserdimajas.
Kui ma kunagi ammu Weekend Guitar Triot esimest korda kuulsin, siis, mäletan, et mõtlesin midagi umbes seesugust, et levimuusika vaatevinklist võib see minimalistlik motiivikeste korrutamine ju täitsa huvitav ja omanäoline olla, kuid tõsisema muusika…
Kui ma kunagi ammu Weekend Guitar Triot esimest korda kuulsin, siis, mäletan, et mõtlesin midagi umbes seesugust, et levimuusika vaatevinklist võib see minimalistlik motiivikeste korrutamine ju täitsa huvitav ja omanäoline olla, kuid tõsisema muusika…
2 minutit
Tarrvi reggae
Tarrvi Laamanni isikunäitus Viljandi Linnagaleriis kuni 21. III.1
Tarrvi Laamann on vaieldamatult Eestis parim reggae-muusika asjatundja ja Ringo Ringveega ka parim selle valdkonna DJ. Kuna ta on Jamaical käinud 1999. aastast peale viis korda, tunneb ta meil kõige paremini seda saareriiki ja selle mitmepalgelist rahvast. Vähe sellest, ta on talletanud visuaalselt nähtu oma visandiplokki ja loonud neist hiljem kunstiteosed,…
Tarrvi Laamann on vaieldamatult Eestis parim reggae-muusika asjatundja ja Ringo Ringveega ka parim selle valdkonna DJ. Kuna ta on Jamaical käinud 1999. aastast peale viis korda, tunneb ta meil kõige paremini seda saareriiki ja selle mitmepalgelist rahvast. Vähe sellest, ta on talletanud visuaalselt nähtu oma visandiplokki ja loonud neist hiljem kunstiteosed,…
2 minutit
Vaba emotsioon või aja surve?
Karin Lutsu näitus „Ühe lehe lugu” Tartu kunstimuuseumi näitusemajas kuni 7. IV, kuraator Reet Mark.
Karin Lutsu peamiselt graafika näitus on märksa sümptomaatilisem, kui see esimesel pilgu paistab. Väljapanek on korraldatud, nagu seisab ka Reet Margi kuraatoritekstis, Karin Lutsu (1904–1993) 2001. aastal Tartu kunstimuuseumi jõudnud pärandi põhjal: kunstiteosed (kokku üle 3000 teose) ja -kirjandus, sest…
Karin Lutsu peamiselt graafika näitus on märksa sümptomaatilisem, kui see esimesel pilgu paistab. Väljapanek on korraldatud, nagu seisab ka Reet Margi kuraatoritekstis, Karin Lutsu (1904–1993) 2001. aastal Tartu kunstimuuseumi jõudnud pärandi põhjal: kunstiteosed (kokku üle 3000 teose) ja -kirjandus, sest…
4 minutit
Pealelend: Anders Härm
Täna kell 18 avatakse uues näitusepaigas, 1. Mai galeriis juba teine näitus: Anneli Porri kureeritud „Romeo ja Julia”. 22. veebruaril avati Tallinnas Saarineni majas, kus asuvad ka kultuuriministeerium ja kultuurkapital, Visible Solutions OÜ kunstiteos-ettevõte. 10. märtsist 1. maini tegutseb sellel pinnal 1. Mai galerii.
Kas see projekt on EKKMi käepikendus (sest olete ju – nii sina…
Kas see projekt on EKKMi käepikendus (sest olete ju – nii sina…
2 minutit
Silvi Väljali tööpäev kestab
30. jaanuaril 85. sünnipäeva tähistanud Silvi Väljalist on keeruline kirjutada. Peapõhjuseks asjaolu, et seni on kõikide tema juubelite puhul kõnede-kirjutiste põhirõhk olnud Silvi Väljali kirjutatud ja illustreeritud raamatu „Jussikese seitse sõpra” edulool ja viimase üha kummastavamal jätkumisel.
Erandiks ei saaks nagu olla ka järjekordne tähtpäev, sest eelmisest möödunud viie aasta jooksul on lisandunud selle teose…
Erandiks ei saaks nagu olla ka järjekordne tähtpäev, sest eelmisest möödunud viie aasta jooksul on lisandunud selle teose…
2 minutit
Eesti raamatukujunduse keskmine korralik tase
Näitus „25 kauneimat Eesti raamatut. 5 kauneimat Eesti lasteraamatut”, valik 2012. aastal ilmunud raamatutest, rahvusraamatukogus kuni 16. III.
Kas ja milleks on vaja kaunimate raamatute võistlust?
Jah, seda on tarvis, nii kirjanikele, kirjastajatele, kujundajatele kui raamatupoodnikele. See aitab kirjastamist hinges hoida, toob eriala korrakski igal aastal püünele. Ühtlasi aitab see võistlus…
Kas ja milleks on vaja kaunimate raamatute võistlust?
Jah, seda on tarvis, nii kirjanikele, kirjastajatele, kujundajatele kui raamatupoodnikele. See aitab kirjastamist hinges hoida, toob eriala korrakski igal aastal püünele. Ühtlasi aitab see võistlus…
2 minutit
Vaated Kõksile
Endel Kõksi näitus „Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!” Tartu kunstimuuseumi näitusemajas kuni 24. III, kuraatorid Reet Mark, Reet Pulk-Piatkowska ja Tiiu Talvistu.
Kui katsetaks kirjutada Kõksist puhta lehena, unustada kõik loetud kommentaarid, tõlgendused, arvamised – kogu kriitika? Ehk kogunisti väljaspool aega ja ruumi? Võtta ette maalid ise? Õigupoolest ongi see lausa paratamatu, sest olengi kõik unustanud. Asungi ise juba…
Kui katsetaks kirjutada Kõksist puhta lehena, unustada kõik loetud kommentaarid, tõlgendused, arvamised – kogu kriitika? Ehk kogunisti väljaspool aega ja ruumi? Võtta ette maalid ise? Õigupoolest ongi see lausa paratamatu, sest olengi kõik unustanud. Asungi ise juba…
4 minutit
Kuraatoriga Endel Kõksi näitusel
Näituse koostamisest ja kuraatoritööst kõneleb TKMi teadusdirektor Tiiu Talvistu, teda küsitleb EKMi programmijuht-kuraator Tiina Abel.
Tartu kunstimuuseumis on 24. märtsini veel avatud Endel Kõksi (1912–1983) loomingu ülevaade. 1940. aastal Tartu Pallase kunstikooli lõpetades andis Kõks märku uue kunstnike põlvkonna tulekust. Koos koolikaaslaste Elmar Kitse ja Lepo Mikkoga tunnustas ka Kõks 1930. aastail Pallase koolkonna kunstnike…
Tartu kunstimuuseumis on 24. märtsini veel avatud Endel Kõksi (1912–1983) loomingu ülevaade. 1940. aastal Tartu Pallase kunstikooli lõpetades andis Kõks märku uue kunstnike põlvkonna tulekust. Koos koolikaaslaste Elmar Kitse ja Lepo Mikkoga tunnustas ka Kõks 1930. aastail Pallase koolkonna kunstnike…
6 minutit
Kaur Riismaa luulet
Odüsseuse elutöö
Ta on mitmeti rännanu, paljude kujudega mees,
täna tuleb ta hundi sabaga, kurvavõitu silmadega koerana,
ja nuusutab mu käsi. Olen pargis, siin on ikka koeri,
ja siin on naisi, kes jalutavad tühje lapsevankreid,
kuna nende lapsed on ammu kasvanud suureks ja viimaks surnudki.
Oleksin ühele järele jooksnud ja küsinud, et kuidas on,
kas olete juba uhke võsu üle, ent sel hetkel ja…
Ta on mitmeti rännanu, paljude kujudega mees,
täna tuleb ta hundi sabaga, kurvavõitu silmadega koerana,
ja nuusutab mu käsi. Olen pargis, siin on ikka koeri,
ja siin on naisi, kes jalutavad tühje lapsevankreid,
kuna nende lapsed on ammu kasvanud suureks ja viimaks surnudki.
Oleksin ühele järele jooksnud ja küsinud, et kuidas on,
kas olete juba uhke võsu üle, ent sel hetkel ja…
1 minut
Inimesekujuline plahvatus
Pentti Saarikoski. Luuletused. Tõlkinud Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Kalju Kruusa, Asko Künnap, Jürgen Rooste, Joel Sang, Elo Viiding. Tööjuht Elo Viiding. Toimetanud Hasso Krull ja Kalju Kruusa, kujundanud Asko Künnap, küljendanud Ulvi Lahesalu. Tuum 2012, 558 lk.
Pentti Saarikoski on muidugi erandinimene, üks ime kogunisti, selles pole suurt küsimustki. Aga selles erandlikkuses on mingeid jooni, mis…
Pentti Saarikoski on muidugi erandinimene, üks ime kogunisti, selles pole suurt küsimustki. Aga selles erandlikkuses on mingeid jooni, mis…
3 minutit
Lapi naise lugu maailma lõpust
Katja Kettu, Ämmaemand. Tõlkinud Kadri Jaanits, toimetanud Ülle Kiivet. Koolibri 2012, 246 lk.
Katja Kettu aasta lõpus eesti keeles ilmunud romaan „Ämmaemand” on nagu lapi naise lugulaul kõrgelt kaljult. Lugejana sa mitte ainult ei loe, vaid näed, kuuled, tunned ja tunnetad, lähed teosega samasse rütmi, kui romaani keel kulgeb erinevatel kõrgustel ja laseb hääle valla.…
Katja Kettu aasta lõpus eesti keeles ilmunud romaan „Ämmaemand” on nagu lapi naise lugulaul kõrgelt kaljult. Lugejana sa mitte ainult ei loe, vaid näed, kuuled, tunned ja tunnetad, lähed teosega samasse rütmi, kui romaani keel kulgeb erinevatel kõrgustel ja laseb hääle valla.…
6 minutit
Tuvid hülgavad pääsupesad
Sofi Oksanen, Kui tuvid kadusid. Soome keelest tõlkinud Jan Kaus, toimetanud Piret Pääsuke. Varrak, 2012. 319 lk.
Veeuputuse aegu naasis üks tuvi „maaluurelt” Noa laeva, õlipuuoks noka vahel. Ta kandis elulootuse sõnumit ja tema järgi maalis Pablo Picasso oma ilmakuulsa valge rahutuvi, kelle jäljendusi plätserdati nõukogude ajal vist igas linnas mõne korrusmaja seinale. Üht seesugust näeb…
Veeuputuse aegu naasis üks tuvi „maaluurelt” Noa laeva, õlipuuoks noka vahel. Ta kandis elulootuse sõnumit ja tema järgi maalis Pablo Picasso oma ilmakuulsa valge rahutuvi, kelle jäljendusi plätserdati nõukogude ajal vist igas linnas mõne korrusmaja seinale. Üht seesugust näeb…
7 minutit
Alandia ja Finlandia
Ulla-Lena Lundberg on Suur Jutustaja
Möödunud sügisel elustas üks hea kirjandussõber minu mälus soomerootsi kirjaniku Ulla-Lena Lundbergi nime. Ta oli saksa keeles lugenud võluvat raamatut Siberist ja tuli mulle seda soovitama. Olin rootsikeelse „Siberi” omandanud juba ligi 15 aastat tagasi ja kõik need aastad mõtisklenud selle tõlkimisest. Raamat oli olnud 1994. aastal Põhjamaade Nõukogu auhinna nominent. Aga…
Möödunud sügisel elustas üks hea kirjandussõber minu mälus soomerootsi kirjaniku Ulla-Lena Lundbergi nime. Ta oli saksa keeles lugenud võluvat raamatut Siberist ja tuli mulle seda soovitama. Olin rootsikeelse „Siberi” omandanud juba ligi 15 aastat tagasi ja kõik need aastad mõtisklenud selle tõlkimisest. Raamat oli olnud 1994. aastal Põhjamaade Nõukogu auhinna nominent. Aga…
3 minutit
Mehine kirjandusaasta
Emakeelepäeval anti pidulikult üle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad. Proosast vääris esiletõstmist Rein Raua romaan „Rekonstruktsioon”, luules Jürgen Rooste „Laul jääkarudest” ja „Higgsi boson”. Esseistikaauhind läks Marek Tammele „Monumentaalse ajaloo” eest, vabaauhinna pälvis Lauri Sommeri „Räestu raamat”. Näitekirjandusest tunnustati Martin Alguse „Kontakti”, laste- ja noorsookirjandusest tõusis esile Jaanus Vaiksoo „Supipotikarneval”.
Tõlkeauhinnad pälvisid Märt Väljataga Wystan Hugh Audeni…
Tõlkeauhinnad pälvisid Märt Väljataga Wystan Hugh Audeni…
1 minut
Pealelend: Liina Tennosaar
Jaanuaris eesti näitlejatele meeldejääva meistriklassi andnud Peterburi lavastaja Lev Erenburg toob Tallinna kaks tema juhitava Väikese Draamateatri lavastust: 21. märtsil mängitakse Vene teatris lavastust „Madridi, Madridi” ja 22. märtsil „Orkestrit”.
Millised on teie senised kokkupuuted Lev Erenburgi loominguga?
Liina Tennosaar, näitleja: Detsembri keskel käisid eesti vabakutselised näitlejad ja lavastajad Peterburis õpireisil, mille korraldas sihtasutus Vaba…
Millised on teie senised kokkupuuted Lev Erenburgi loominguga?
Liina Tennosaar, näitleja: Detsembri keskel käisid eesti vabakutselised näitlejad ja lavastajad Peterburis õpireisil, mille korraldas sihtasutus Vaba…
1 minut
Köitev vestlus teatrist läbi aastakümnete
Kalju Haani ja Urmas Oti, kahe teatrit hästi tundva mehe teineteist täiendav jutuajamine.
Eesti teater. Nõudmiseni. Kalju Haani ja Urmas Oti vestlused. Koostaja Simmo Priks, saatesõnade autorid Ene Paaver ja Paul-Eerik Rummo, lisatekstide autorid Ülle Reimets, Sirje Endre ja Kirsten Simmo, toimetaja ja nimeregistri koostaja Hedi Rosma, kujundaja Kadi Pajupuu. SE&JS ning Eesti…
Eesti teater. Nõudmiseni. Kalju Haani ja Urmas Oti vestlused. Koostaja Simmo Priks, saatesõnade autorid Ene Paaver ja Paul-Eerik Rummo, lisatekstide autorid Ülle Reimets, Sirje Endre ja Kirsten Simmo, toimetaja ja nimeregistri koostaja Hedi Rosma, kujundaja Kadi Pajupuu. SE&JS ning Eesti…
4 minutit
„Õhtu jõuab, vihm möödub, aga mul on viimne melanhoolia”
„Kevad ja suvi ja” on tundlik ja maitsekas, ent oma algmaterjali suhtes kohati ehk isegi liigselt aupaklik teatritegu.
Rakvere teatri „Kevad ja suvi ja”, autor Tõnu Õnnepalu, lavastaja Tiina Mälberg, kunstnik Krista Aren, kostüümikunstnik Ketlin Bachmann-Põldroos, fotode autor Peeter Nahko. Mängivad Tiina Mälberg ja Taavo Remmel. Esietendus 12. I…
Rakvere teatri „Kevad ja suvi ja”, autor Tõnu Õnnepalu, lavastaja Tiina Mälberg, kunstnik Krista Aren, kostüümikunstnik Ketlin Bachmann-Põldroos, fotode autor Peeter Nahko. Mängivad Tiina Mälberg ja Taavo Remmel. Esietendus 12. I…
5 minutit
Ootamatu pihtasaamine teatriga Ukrainas
Kõik, millest räägib Brook „Pühas teatris”, Grotowski „Vaeses teatris”, Vassiljev oma õpetuses, saab igal õhtul tõeks Lvivis Les Kurbase teatris.
Töötasin sügisel Ukrainas Lvivi ülikoolis eesti keele ja kultuuri lektorina. Ja ehkki plaan oli teatritest laia kaarega mööda käia, läks siiski teisiti.
Lviv on suur ja huvitava ajalooga linn. See on olnud tähtis Kesk-Euroopa keskus…
Töötasin sügisel Ukrainas Lvivi ülikoolis eesti keele ja kultuuri lektorina. Ja ehkki plaan oli teatritest laia kaarega mööda käia, läks siiski teisiti.
Lviv on suur ja huvitava ajalooga linn. See on olnud tähtis Kesk-Euroopa keskus…
5 minutit
Post-sõnastik 13: Eneseleosutavus (self-reflexivity)
1990. aastate keskpaigast võis ka eesti keskklassi ehitus- ja renoveerimisstiilis märgata üht kummalist suunda. Paljudel pindadel jäeti kruvipead lõpuni puitu keeramata või üle pahteldamata, vana krohvikihi alt välja puhastatud robustne telliskivisein jäeti katmata ja laetalasid, tihti vanu palke, ei varjatud enam kipsplaadi või papimassiiviga. Töövõtted pidid rääkima maja ehitamise protsessist…
3 minutit
Kriitilise kriitika kriitika
Kunnus tugineb moraaliküsimustes läbivalt autoriteedile, eeskujude esitamisele (Kundera, Manni ja Muti romaanide tegelased). Selleks, et mainitud romaanides avanevat eetost jagada, tuleb olla eelmise ajastu inimene.
Mihkel Kunnus, Minu eugeenika saladus. Ji, 2012. 265 lk.
Mihkel Kunnus on oma viimase paari aasta kirjatöödega saavutanud hämmastava tulemuse: on koitnud päev, mil kultuurikriitika ja kirjandusküsimused on jälle avalikkuse rambivalguses.…
Mihkel Kunnus, Minu eugeenika saladus. Ji, 2012. 265 lk.
Mihkel Kunnus on oma viimase paari aasta kirjatöödega saavutanud hämmastava tulemuse: on koitnud päev, mil kultuurikriitika ja kirjandusküsimused on jälle avalikkuse rambivalguses.…
12 minutit
Absoluutne tegu
„Absoluutne” esineb käesoleval juhul algses, praegu harva kasutatavas, äralahutatuse tähenduses. Muusika valdkonnas, nagu teada, märgib absoluutne kuulmine üksiku, muudest helidest ära lahutatud heli kõrgusastme kuulmist; umbes sedasama tahab kõnealune mõiste väljendada ka „teoga” seostatuna, kuigi otsekohe tuleb möönda, et analoogia on ainult osaline. Teatavasti võrsub tegu tahtmisest, enam-vähem määratlematust hingeseisundist; niisiis on ta „eestpoolt” alati olenev. Tuleb…
4 minutit
XX sajandi krooniku lahkumine
Esmaspäeval teatati Max Jakobsoni (30. IX 1923 – 9. III 2013) surmast. Teisipäeval maeti ta Helsingi juudi kalmistule. Septembri lõpus oleks ta saanud 90aastaseks.
Max Jakobson oli ajakirjanik, diplomaat, kirjanik, kolumnist, ajaloolane ja Soome tuntuim välispoliitika ekspert. 1990. aastal andis president Mauno Koivisto talle ministri tiitli. Tema suhe Eestiga oli tihe ja tema panus Eesti Euroopasse…
Max Jakobson oli ajakirjanik, diplomaat, kirjanik, kolumnist, ajaloolane ja Soome tuntuim välispoliitika ekspert. 1990. aastal andis president Mauno Koivisto talle ministri tiitli. Tema suhe Eestiga oli tihe ja tema panus Eesti Euroopasse…
3 minutit
Võimustruktuuride vastastikune võimendus
Haldusreformi õnnestumise eelduseks on erakondade unitaarse sisehierarhia reformimine.
Tõmbekeskuste Eesti või muu sellesarnane omavalitsuspiiride joonimine ei suurenda maal elavate inimeste peremehetunnet, mis tegelikult peaks olema ümberkorralduste siht. Omavalitsusüksuste elanikele ja juhtidele peremehe- ja sellega kaasneva vastutustunde loovutamine looks eelduse, et omavalitsused omandavad sujuvamalt ajakohase suuruse ja baasi toimetulekuks. Haldusterritoriaalse reguleerumise üks peamisi takistusi…
Tõmbekeskuste Eesti või muu sellesarnane omavalitsuspiiride joonimine ei suurenda maal elavate inimeste peremehetunnet, mis tegelikult peaks olema ümberkorralduste siht. Omavalitsusüksuste elanikele ja juhtidele peremehe- ja sellega kaasneva vastutustunde loovutamine looks eelduse, et omavalitsused omandavad sujuvamalt ajakohase suuruse ja baasi toimetulekuks. Haldusterritoriaalse reguleerumise üks peamisi takistusi…
3 minutit
Veel kord stagnatsioonist
Omariikluse taastamise tormilistel aastatel iseloomustas me ühiskonda tohutu riskijulgus, dünaamilisus, valmisolek kõike kiiresti muuta ja tundmatus kohas vette hüpata. Nüüd põlistavad kunagised muutuste osalised oma aja elemente küll paraadide ja tähistuspäevade, küll muuseumidega. Poliitilised vanakesed mäletavad ja mälestavad kunagi edu toonud käitumismustreid hetkekski päevakorda tõstmata küsimust, kas ehk poleks ka praegu edu ja elunaudingu saavutamiseks…
3 minutit
