„Jussikese …” illustratiivne osa aga peegeldab suurepäraselt 1960. aastate raamatuillustratsiooni suundumusi, mil varem sunniviisiliselt rakendatud realisminõude asendas vabam suhtumine, mis tõi kaasa väljakutsuvaltki rõhutatud stilisatsiooni, mida sünnimomendil esindas ka „Jussike …”. Kümmekond aastat hiljem, kirjutades „Jussikese seitsmest sõbrast”, konstateeris kunstiteadlane Rein Loodus nende illustratsioonide kindlat üldkompositsiooni, kuid pidas tarvilikuks lisada, et: „Oma ratsionaalse, vahel skemaatilisegi joonistuslaadi juures näib kunstnik lasteetendust loova režissöörina”. Siin on ühendatud taktitundelise kirjutaja kriitikahõnguline otsustus võimaliku vabandusega, miks see lahendus sobib ka sellisena. Selleks ajaks oli küll mõneti muutunud ka Silvi Väljali kunstnikukäekiri, teisenenud nüansirikkamaks, vormilt mitmekesisemaks, kuid ta on alati paistnud silma kirjandusliku tekstiga sobiva haakumise poolest. Ja seda tänaseni, sest nii nagu Silvi Väljal pole enam kunagi püüdnud olla kirjanik, pole ta ka kunstnikuna jäänud „Jussikese…” edutee vangiks. Väikeste raamatussesüvenejate (kes pildilisest saatest eriti huvitatud) ja suureks kasvanud raamatulehitsejate õnneks.
Kunstniku loomingu kestmisest on sedakorda andnud veenva tõenduse mitu näitust ja üritust. Vabaduse galerii isikunäitus „Minu muinasjutumets ja trollide maa” (23. I – 16. II), mille ekspositsioon koosnes põhiosas 2012. aastal valminud metsaainelistest pastellmaalidest, lisaks mõned piltmeenutused „trollide maast” Norrast, tuletas järjekordselt meelde, et Silvi Väljal pole illustraatoriloorberitele puhkama jäänud ja naudib ka kirjanduslikust tekstist rippumatut eneseväljendust. Ühtlasi näitas ta järjekordselt, et mets, puud on tema loomingu üks peamine inspiratsiooniallikas (viis aastat samas toimunud näitus „Minu maailm” oli pühendatud üksikutele puudele, Palivere hiiepuust Muhu hiigelkadakani).
Päev enne juubelit esitleti Nõmme raamatukogus Silvi Väljali illustreeritud Ernst Enno luulevalimikku „Pimesikk” (koostaja Olivia Saar), mis on järjekordne märk sellest, et tema loomingu osalusega kirjandusteoseid ilmub järjest. Veebruaris ja märtsis (13. II – 6. III) oli aga rahvusraamatukogus väljas ulatuslik väljapanek Silvi Väljali raamatuillustratsioonidest. Raamatukogus on tallel kolmekümne viie tema illustreeritud raamatu kokku 626 illustratsiooni-originaali, millest oli tehtud ülevaatlik ja mõjus valik. Lisaks oli eksponeeritud ka väike valik tema poolt lastele tehtud eksliibriseid, mis tekitasid meeldiva kooskõla illustratsioonidega ning mõjusid ühtlasi meeldetuletusena, et Silvi Väljali näol on tegemist meie ühe kõige viljakama eksliibrisekunstnikuga, kelle loodud raamatumärkide koguarv ulatub kuuesajani (neist on rahvusraamatukogu kollektsioonis 485). Juubilari ei unustanud ka Eesti Lastekirjanduse Keskus, mille varakambriks nimetatud näitusesaalis on avatud Silvi Väljali illustreeritud lasteraamatute väljapanek. Tähtsaim järeldus kõigest toimunust on teadmine, et kunstniku tööpäev kestab!
