2012-32 (3406)

Rulkovi saladus elab edasi

Filmialbum „Filmirežissöör Anri Rulkov”. Teksti autorid Aleksander Rulkov, Jan Kaus, Karol Ansip, Vahur Linnuste, Raimo Jõerand. Inglise keelde tõlkinud Marje Einre ja Karin Sibul, inglise keele toimetaja Adrienne Brayman. Kaanefoto autor Johannes Arro, kujundanud Mari Kaljuste, kaaned ja DVD kujundanud Britt Urbla Keller ja Maite Kotta. Filmid digitaalselt restaureerinud Tanel…

Albaania filmikunst ja Marubi akadeemia

Albaania nimi on tuletatud illüüria hõimu albaanide järgi, keda peetakse albaanlaste esivanemateks. Albaania albaaniakeelne nimetus on Shqipëria. Seda nime seostatakse rahvusteadvuses sõnaga shqiponja ‘kotkas’, kahe peaga kotkas on ka Albaania sümbol).
Peale rannikujoone on kõik Albaania piirid kunstlikud. Need määrati põhimõtteliselt kindlaks suursaadikute konverentsil Londonis 1912.-1913. aastal. Balkani poolsaare kõige mägisema…

Meediaväljund orjadele ja riigivastastele

TV3 „Omakohus” igal tööpäeval kell 19.30.
Üksluisel hilissuvisel meediamaastikul äratasid TV3 „Omakohtu” eelreklaamid suurt tähelepanu. „Kui sa tunned, et oled vaid mutrike, kelle arvamus ei muuda midagi ega koti kedagi, siis nüüd see muutub,” lubasid saate tegijad suuremeelselt ning kiskusid tooli külge kinni seotud ja kleebitud suuga mehe kõneavauselt plaastri. „Meie…

Seotus. Jagamine. Kooselu

Balti filmi- ja meediakooli dokumentalistika eriala magistrantide viis lõputööd
19. juunil kinos Sõprus esilinastunud viis dokumentaalfilmi ei ole mitte ainult selle poolest omavahel seotud, et need on BFMi 2012. aasta magistritööd, vaid ka filmides käsitletud teemade taga ja all leiduvate ühisnimetajate (seotus, jagamine, kooselu) tõttu. Kui esimest ühisnimetajat seotust võib näha…

Muusikamaailm

Kristjan Järvi juhatas BBC Promsil, kultuuriolümpialBBC Promsil (kontsert nr 32) dirigeeris 6. VIII taas Kristjan Järvi, tuues Albert Halli debüüdiks Walesi rahvusliku noorteorkestri ning Walesi ühendkollektiividega L. Bernsteini Missa („Mass”). Teos kõlas siin esmakordselt täies ulatuses (u 90 min) Thomas Kiemle lavastatuna, otseülekanne BBC Radio 3 ja TVs ning jälgitav…

Auhind

13. – 18. VIII toimus Washingtonis Marylandi ülikoolis Westfieldi rahvusvaheline klavessinistide konkurss, kus 20 osavõtja seas edukalt esinenud Eestist pärit klavessinist Julia Agejeva-Hess saavutas II koha ja laureaaditiitli.
Mängijaid oli Kanadast, USA st, Taiwanist, Saksamaalt, Soomest, Prantsusmaalt, Koreast, Hiinast, Singapurist, Hispaaniast, Lõuna-Aafrikast, Hongkongist, Eestist ja Venemaalt. Teise vooru pääses 10 esinejat,…

Bertrand de Billy Tallinnas

Asia-Pacific United Orchestra (APUO, Aasia ja Vaikse Ookeani Piirkonna Ühendorkester) 25. VIII Estonia kontserdisaalis.
Eelmisel laupäeval oli Eesti muusikaelus tähelepanuväärne sündmus: esines kõrgetasemelistest Aasia Vaikse ookeani piirkonna muusikutest koosnev orkester, mida juhatas tunnustatud dirigent Bertrand de Billy (Viini Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent aastatel 2002–2010). Ühendorkester on veel üsna noor orkester, mis loodi…

Õppigem lastelt mängima Pärti

DVD „Mängime Pärti”: Arvo Pärt musitseerimas koos VHK muusikakooli õpilastega, režissöör Dorian Supin, heli Ants Andreas, kujundanud Angelika Schneider. Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus, Universal Edition ja Minor Film, 2012.
Selle aasta 23. aprillil esitleti Mustpeade majas DVDd „Mängime Pärti”. Film valmis Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse, Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) Muusikakooli, kirjastuse Universal…

Muusikalised sillad

Pühalepa esimene muusikafestival 17. – 19. VIII Hiiumaal
Hiiumaal Pühalepa kirikus peeti esimest korda Pühalepa muusikafestival. Festivali kesksed teemad on mängida Hiiumaalt pärit maailmakuulsa eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri muusikat ja kutsuda Euroopast kohale meistreid, kes arendaksid siinseid muusikuid ja esitaksid teoseid, mida võib-olla iga päev Eesti kontserdilaval ei kuule. Nii dirigeeris…

Ooperimuusika – draama kandja

Need kuldsed sõnad kuuluvad vene ooperilavastajale Boriss Pokrovskile („Mõtisklusi ooperist”, Sovetski Kompozitor, Moskva 1979). Peatükis „Musitseerimine tegevuse kaudu” arutleb ta muu hulgas: „Oletame, et lavastuse kontseptsioon on hakanud selginema, kuigi me ei kiirusta selle formuleerimisega. Draama on lavastajale omaseks saanud mitte ainuüksi jooksvaks tegevuseks lihtsustatud sündmustiku näol, vaid hulga ekskurssidena…

Varjualuste park Pedaspea mererannas

17. augustil avati EKA arhitektuuritudengite suvepraktika raames loodud varjualune „Laas”.
Eesti kunstiakadeemia esimese kursuse arhitektuuritudengid on seitse aastat rajanud Pedaspea matkarajale eriilmelisi installatsioone, mille aluseks on üks teisel semestril tehtud varjualuse projekt. Tudengite töödest valivad juhendajad ehitamiseks välja ühe sobiva idee, mille järgi esimese kursuse üliõpilased kümne päevaga varjualuse valmis teevad.
Varjualused…

Staararhitekt – kas ei kõla hästi?

Intervjuu viie noore eestlasega, kes on töötanud maailma nimekate arhitektide juures
„Ühisväli” („Common Ground”) on tänavuse Veneetsia arhitektuuribiennaali katusteema, millega suurnäituse kuraator David Chipperfield võtab kokku kogu arhitektuurivaldkonna teemaspektri. Suunamine siseringi koostööle ja avatusele on kantud nn staararhitektuuri kriitikast. Teen siinkohal katse uurida seda isikukeskse arhitektuuri fenomeni viie eesti noore kaudu,…

Feminismi ajajärk ei ole möödas

„Kuna me ei ole harjunud nägema teatud positsioonidel naisi või teatud positsioonidel mehi, siis me arvame, et nad ei saa sellega hakkama või nad ei peagi seda tegema.” Mari-Liis Sepper, soovolinik (sõnavõtud on tsiteeritud kirjapilti ja tiitlit muutma ta – D. K.)1
„Tead, mispärast on naine hea olla? Sa võid hädaldada,…

Ideaalne araabia naine

Aline Thomasseni installatsioon „Ma rändan su peas” Anu Juuraku kuraatoriprojektis „Vaikne revolutsioon” Tallinna Kunstihoones kuni 9. IX.
Möödunud esmaspäevast peale on Tallinna Kunstihoone galerii septembrikuuks muudetud küllalt õdusaks arhiiviruumiks. Tegemist on Berliinis alguse saanud Bettina Knaupi ja Beatrice Ellen Stammeri kureeritud kunstiprojektiga „re.act.feminism#2 – performatiivne arhiiv” ehk pidevalt laieneva, elava tegevuskunstiarhiiviga,…

Vaikus enne revolutsiooni

Tallinna joonistustriennaali kuraatorinäitus „Vaikne revolutsioon” Tallinna Kunstihoones kuni 9. IX. Kuraator Anu Juurak, kujundaja Andres Tali. Kunstnikud: Thomas Broomé (Rootsi), Petteri Cederberg (Soome), Renato Garza Cervera (Mehhiko), Ulvi Haagensen (Austraalia/Eesti), IC-98 (Soome), Flo Kasearu (Eesti), Alice Kask (Eesti), Eve Kask (Eesti), Natasja Kensmil (Holland), Kiwa (Eesti), Liisa Kruusmägi (Eesti), Marko…

Mitte abstraktsioon, vaid näitus

Vt Sirp 24. VIII.
Anders Härmi kureeritud näituse „Ihade kollektsioon. Privatiseeritud kunst” kohta ilmus eelmises Sirbis pikem ülevaade, sestap ei hakka ma Eesti nüüdiskunsti eraviisilist kollektsioneerimist käsitleva näituse kirjeldamisele leheruumi kulutama. Küll aga pean vajalikuks polemiseerida näituse idee ja teostuse üle. EKKMi pressiteates välja hüütud eesmärk – „abstraktse kollektsionääri koondportree väljajoonistamine”…
Maa on ahnusele jalgu jäänud

Maa on ahnusele jalgu jäänud

Inimene jätab planeedile Maa üha suurema jalajälje ehk Rio+20 järelkaja.
Iga inimene, aga ka iga perekond on väikseim majandusüksus, mis teeb päevas, nädalas, kuus ja aastas kümneid ja sadu otsuseid, mis lähtuvad inimese ja pereliikmete vajadustest ja võimalustest. Üle oma võimaluste elamine toob kaasa palju muresid, mida lühikest aega võib taluda,…

Selgem fookus, rohkem koostööd

Täna ametisse astuv Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rääkis Sirbile Eesti ülikooli lähiaastatest.
Ülikooli vastne arendusprorektor Erik Puura on avaldanud mõtte, et teadus peaks olema suuteline ise rohkem raha teenima. Milline see teaduse-raha-ettevõtluse suhe peaks olema, milliseks see Tartu ülikoolis kujuneda võib?
Eerik Puura vihjatud suund on mu meelest igati õige, aga…

Maitsetu grotesk suvelaval

Andekas kooslus ei taga tingimata suurepärast tulemust.
Emajõe Suveteatri „Viimane Dracula”, autor Mart Kivastik, lavastaja Kalju Komissarov, kunstnik Silver Vahtre, kostüümikunstnik Krista Tool ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Andres Lepik, Marko Mäesaar, Aarne Soro, Margus Jaanovits, Marika Palm, Jaanika Tammaru ja Karl Edgar Tammi. Esietendus 3. VIII Tartus Athena keskuses.
Suvelavastustel…

Pealelend. Sven Karja

Eesti Teatri Agentuuri ja rahvusvahelise teatrifestivali „Monomaffia” koostöös toimunud mononäidendite võistlusel pälvis peaauhinna Tõnu Õnnepalu monodraama „Vennas”. Peaauhinna kõrval anti välja veel kolm auhinda, need võitsid Raivo Küti „Kellukavälu”, Kristel Leesmendi „Tund aega, et hinge minna” ja Eva Samolbergi „Tangent universum”. Žürii koosseisu kuulusid Sven Karja (esimees), Alo Kõrve, Kaie…

Amputeeritud teater või ideaalne puhas vorm?

Festival „Monomaffia” näitas, et raske on leida monolavastusest nõudlikumat teatrivormi.
Rahvusvaheline monolavastuste festival „Monomaffia” 16. – 18. augustini Pärnus. Kolmepäevasesse võistlusprogrammi kuulus kümme lavastust seitsmest riigist.
Festival „Monomaffia” on „nišitoode”, seejuures selge kontseptsiooniga: monolavastus on vaatajale intiimne kogemus, laval on vaid üks näitleja (mõne erandiga, ent sellisel juhul on ülejäänud lavalolijad pigem…

Uni päästab planeedi

Augusti tantsufestivalil käinud Kris Verdonck ärgitab publikut oma etendustel uinuma.
Tallinnas kümmekond päeva kestnud ja täna lõppeva Augusti tantsufestivali üks omanäolisemaid esinejaid oli belgia lavastaja ja multidistsiplinaarne kunstnik Kris Verdonck koos kollektiiviga A Two Dogs Company, kelle koostöös koreograaf Alix Eynaudiga valminud n-ö magamislavastuses „Exit” („Väljapääs”) kutsuti publikut üles etendusel uinuma.
Olete…

Ülestähendusi Poeedirahu koorekihist

Andrus Kasemaa, Kustutamatud õhtud. Kujundanud Mari Kaljuste.Tuum, 2012. 72 lk.
Andrus Kasemaa, Leskede kadunud maailm. Toimetanud Anu Hülg, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2012. 176 lk.
Üle kolme aasta on möödunud eredalt kirjandusareenile tulnud Andrus Kasemaa viimasest raamatust. Algus „Poeedirahu” (2008) ja sellele mõni kuud hiljem järgnenud „Lagunemisega” (2009) oli haruldaselt paljutõotav, kruvides…

Mina olengi Albert Trapeež

Leonhard Lapin, Albert Trapeež, tema sugulased, sõbrad ja tuttavad. Kujundanud autor, toimetanud Andres Langemets. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 102 lk.
Kunagi kirjutasin essee oma ülikoolipäevist, toonastest sõpradest, ülikooli kunstikabinetist, Kaljo Põllust. Pealkirjaks panin „Mina olen visarid”. (Selgituseks neile, kes võib-olla ei tea: Visarid oli edumeelne kunstirühmitus, mis tegutses Tartu ülikoolis aastail…

Käibetõed, me vennad-õed

Muriel Barbery, Siili elegants. Tõlkinud Indrek Koff, toimetanud Anti Saar. Kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2012. 296 lk.
Praeguse eesti proosa üks põhilisi stereotüüpe vastandab positiivse minategelase üheselt ebameeldiva maailmaga tema vastas ja ümber. Osalt võib see olla seotud ka omaeluloolise elemendi kasvuga praeguses kirjakultuuris: üha sagedasem on distantsi kadumine autori ja…

Tõelise tundmuse olematu hetk

Peter Handke, Tõelise tundmuse hetk. Vasakukäeline naine. Tõlkinud Mati Sirkel, toimetanud Tiiu Kokla. Kujundanud Helmut Polberg. Eesti Raamat, 1981. 200 lk.
Peter Handke, Kirjaniku õhtupoolik. Tõlkinud Tiiu Relve. Aastakäigu kujundanud Aadam Kaarma. Loomingu Raamatukogu 2012, nr 18. 56 lk.
Suve hakul avastasin, et Peter Handke on jälle päevakorral. Loomingu Raamatukogu sarjas on…

Pealelend. Tiiu Sullakatko ja Henri Laupmaa

Kevadsuvel hakkas vaikselt tööle esimene Eesti ühisrahastuse hankimise veebikeskkond Hooandja – www.hooandja.ee. Milliste kunsti rahastamise kitsaskohtade lahendamisele peab Hooandja kaasa aitama?
Tiiu Sullakatko ja Henri Laupmaa, Hooandja asutajad: Eelkõige on eesmärk tekitada uutele tulijatele juurde enese nähtavakstegemise ja oma loomingu levitamise võimalusi. Praeguses süsteemis on keeruline saada head ülevaadet, kust millisele…
Meil on kohustus esivanemate vastu

Meil on kohustus esivanemate vastu

Sven Arbet / Maaleht / Scanpix
Keeleteadlase Mati Hindiga vestleb Trivimi Velliste
Trivimi Velliste: Laulva revolutsiooni ajaks oli eestlaste mure oma keele ja kultuuri püsimise pärast jõudnud haripunkti, ent Moskva perestroika tegi võimalikuks otsustava vastuhaku venestamisele. Oled nendest asjadest kirjutanud tagasi- ja ettevaatavalt 15. juuni Sirbi lisalehes („Keel ja demokraatia aastal 2012…
Omavalitsus ja demokraatia

Omavalitsus ja demokraatia

Soomes töötab kohalikes omavalitsustes kaks korda rohkem töötajaid kui riigiametites, Eestis on see suhe neli korda riigiametite kasuks!
Kas regionaalpoliitika ja demokraatia areng on seotud? Missugust rolli mängivad riigi arengus kohalikud kogukonnad ja kuidas kaasata nad kohalikku otsustamisprotsessi? Kas tugevad omavalitsused ja kohalikud kogukonnad arendavad ka demokraatiat ja kuidas seda kõike…

Tõde ja õigus XIII

Miks kukkusid läbi Aet Annisti uuritud arenguabiprogrammid, miks ei käitunud inimesed mõistlikult ega ühinenud utsitamise toel reibasteks ja teotahtelisteks kogukondadeks, nagu kujutlesid õilsad arenguabistajad?
Aet Annist, Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011. 408 lk.
Tallinna Ülikooli Kirjastuselt on viimastel aastatel hooga häid tõlkeid ja algupärandeid ilmunud. Viimaste hulka…

Luubi alla tuleb võtta kogu võimulepääsemise ja võimulpüsimise õiguslik vundament

Madis Ernits, Põhiseadus, demokraatia, õigusriik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012. 425 lk.
Terve suve avalikkust ärevuses hoidnud ESMi saaga ja süvenev erakonnademokraatia usalduskriis lõid sobiva fooni Madis Ernitsa raamatu „Põhiseadus, demokraatia, õigusriik” arvustuse kirjutamiseks. Pean alustuseks tunnistama, et autoriga seob mind pikaajaline koostöö õiguskantsleri ajast. Kutsusin 2001. aastal Saksamaal õpingud lõpetanud Madis…
Keskmine on kehviku tase

Keskmine on kehviku tase

Marek Strandberg
Suve jooksul on kõigi kultuurivaldkondade esindajad ja esinduskogud kirjalike ettepanekute kujul oma panuse riigi kultuuripoliitika arengusuundade väljatöötamisse andnud ja nüüd käib ministeeriumis koondteksti usin kokkukirjutamine. Valdkondades, kus rohkem palgatöötajaid, on mõistagi esitatud ka palgasoovid. „Kõrgharidusega töötajale on tagatud riigi keskmine palk,” on fikseeritud muuseuminõukogu visioonis. „Kõrgharidusega ning erialast tööd…
Sirp