Rulkovi saladus elab edasi
Filmialbum „Filmirežissöör Anri Rulkov”. Teksti autorid Aleksander Rulkov, Jan Kaus, Karol Ansip, Vahur Linnuste, Raimo Jõerand. Inglise keelde tõlkinud Marje Einre ja Karin Sibul, inglise keele toimetaja Adrienne Brayman. Kaanefoto autor Johannes Arro, kujundanud Mari Kaljuste, kaaned ja DVD kujundanud Britt Urbla Keller ja Maite Kotta. Filmid digitaalselt restaureerinud Tanel Toomsalu / Allfilm OÜ. Sihtasutus…
1 minut
Albaania filmikunst ja Marubi akadeemia
Albaania nimi on tuletatud illüüria hõimu albaanide järgi, keda peetakse albaanlaste esivanemateks. Albaania albaaniakeelne nimetus on Shqipëria. Seda nime seostatakse rahvusteadvuses sõnaga shqiponja ‘kotkas’, kahe peaga kotkas on ka Albaania sümbol).
Peale rannikujoone on kõik Albaania piirid kunstlikud. Need määrati põhimõtteliselt kindlaks suursaadikute konverentsil Londonis 1912.-1913. aastal. Balkani poolsaare kõige mägisema maa pindala on…
Peale rannikujoone on kõik Albaania piirid kunstlikud. Need määrati põhimõtteliselt kindlaks suursaadikute konverentsil Londonis 1912.-1913. aastal. Balkani poolsaare kõige mägisema maa pindala on…
3 minutit
Meediaväljund orjadele ja riigivastastele
TV3 „Omakohus” igal tööpäeval kell 19.30.
Üksluisel hilissuvisel meediamaastikul äratasid TV3 „Omakohtu” eelreklaamid suurt tähelepanu. „Kui sa tunned, et oled vaid mutrike, kelle arvamus ei muuda midagi ega koti kedagi, siis nüüd see muutub,” lubasid saate tegijad suuremeelselt ning kiskusid tooli külge kinni seotud ja kleebitud suuga mehe kõneavauselt plaastri. „Meie kohus on…
Üksluisel hilissuvisel meediamaastikul äratasid TV3 „Omakohtu” eelreklaamid suurt tähelepanu. „Kui sa tunned, et oled vaid mutrike, kelle arvamus ei muuda midagi ega koti kedagi, siis nüüd see muutub,” lubasid saate tegijad suuremeelselt ning kiskusid tooli külge kinni seotud ja kleebitud suuga mehe kõneavauselt plaastri. „Meie kohus on…
3 minutit
Seotus. Jagamine. Kooselu
Balti filmi- ja meediakooli dokumentalistika eriala magistrantide viis lõputööd
19. juunil kinos Sõprus esilinastunud viis dokumentaalfilmi ei ole mitte ainult selle poolest omavahel seotud, et need on BFMi 2012. aasta magistritööd, vaid ka filmides käsitletud teemade taga ja all leiduvate ühisnimetajate (seotus, jagamine, kooselu) tõttu. Kui esimest ühisnimetajat seotust võib näha kõigis viies filmis, siis jagamine…
19. juunil kinos Sõprus esilinastunud viis dokumentaalfilmi ei ole mitte ainult selle poolest omavahel seotud, et need on BFMi 2012. aasta magistritööd, vaid ka filmides käsitletud teemade taga ja all leiduvate ühisnimetajate (seotus, jagamine, kooselu) tõttu. Kui esimest ühisnimetajat seotust võib näha kõigis viies filmis, siis jagamine…
9 minutit
Muusikamaailm
Kristjan Järvi juhatas BBC Promsil, kultuuriolümpial
BBC Promsil (kontsert nr 32) dirigeeris 6. VIII taas Kristjan Järvi, tuues Albert Halli debüüdiks Walesi rahvusliku noorteorkestri ning Walesi ühendkollektiividega L. Bernsteini Missa („Mass”). Teos kõlas siin esmakordselt täies ulatuses (u 90 min) Thomas Kiemle lavastatuna, otseülekanne BBC Radio 3 ja TVs ning jälgitav ka veebis. Kristjan Järvi on Londonis tuntud tänu…
BBC Promsil (kontsert nr 32) dirigeeris 6. VIII taas Kristjan Järvi, tuues Albert Halli debüüdiks Walesi rahvusliku noorteorkestri ning Walesi ühendkollektiividega L. Bernsteini Missa („Mass”). Teos kõlas siin esmakordselt täies ulatuses (u 90 min) Thomas Kiemle lavastatuna, otseülekanne BBC Radio 3 ja TVs ning jälgitav ka veebis. Kristjan Järvi on Londonis tuntud tänu…
8 minutit
Auhind
13. – 18. VIII toimus Washingtonis Marylandi ülikoolis Westfieldi rahvusvaheline klavessinistide konkurss, kus 20 osavõtja seas edukalt esinenud Eestist pärit klavessinist Julia Agejeva-Hess saavutas II koha ja laureaaditiitli.
Mängijaid oli Kanadast, USA st, Taiwanist, Saksamaalt, Soomest, Prantsusmaalt, Koreast, Hiinast, Singapurist, Hispaaniast, Lõuna-Aafrikast, Hongkongist, Eestist ja Venemaalt. Teise vooru pääses 10 esinejat, 3. vooru järel läks esikoht Hispaaniasse Ignacio Pregole ja…
Mängijaid oli Kanadast, USA st, Taiwanist, Saksamaalt, Soomest, Prantsusmaalt, Koreast, Hiinast, Singapurist, Hispaaniast, Lõuna-Aafrikast, Hongkongist, Eestist ja Venemaalt. Teise vooru pääses 10 esinejat, 3. vooru järel läks esikoht Hispaaniasse Ignacio Pregole ja…
1 minut
Bertrand de Billy Tallinnas
Asia-Pacific United Orchestra (APUO, Aasia ja Vaikse Ookeani Piirkonna Ühendorkester) 25. VIII Estonia kontserdisaalis.
Eelmisel laupäeval oli Eesti muusikaelus tähelepanuväärne sündmus: esines kõrgetasemelistest Aasia Vaikse ookeani piirkonna muusikutest koosnev orkester, mida juhatas tunnustatud dirigent Bertrand de Billy (Viini Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent aastatel 2002–2010). Ühendorkester on veel üsna noor orkester, mis loodi aastal 2010 ÜRO akadeemilise mõju…
Eelmisel laupäeval oli Eesti muusikaelus tähelepanuväärne sündmus: esines kõrgetasemelistest Aasia Vaikse ookeani piirkonna muusikutest koosnev orkester, mida juhatas tunnustatud dirigent Bertrand de Billy (Viini Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent aastatel 2002–2010). Ühendorkester on veel üsna noor orkester, mis loodi aastal 2010 ÜRO akadeemilise mõju…
2 minutit
Õppigem lastelt mängima Pärti
DVD „Mängime Pärti”: Arvo Pärt musitseerimas koos VHK muusikakooli õpilastega, režissöör Dorian Supin, heli Ants Andreas, kujundanud Angelika Schneider. Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus, Universal Edition ja Minor Film, 2012.
Selle aasta 23. aprillil esitleti Mustpeade majas DVDd „Mängime Pärti”. Film valmis Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse, Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) Muusikakooli, kirjastuse Universal Edition ja stuudio Minor…
Selle aasta 23. aprillil esitleti Mustpeade majas DVDd „Mängime Pärti”. Film valmis Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse, Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) Muusikakooli, kirjastuse Universal Edition ja stuudio Minor…
2 minutit
Muusikalised sillad
Pühalepa esimene muusikafestival 17. – 19. VIII Hiiumaal
Hiiumaal Pühalepa kirikus peeti esimest korda Pühalepa muusikafestival. Festivali kesksed teemad on mängida Hiiumaalt pärit maailmakuulsa eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri muusikat ja kutsuda Euroopast kohale meistreid, kes arendaksid siinseid muusikuid ja esitaksid teoseid, mida võib-olla iga päev Eesti kontserdilaval ei kuule. Nii dirigeeris sel aastal hollandi päritolu dirigent Jos van…
Hiiumaal Pühalepa kirikus peeti esimest korda Pühalepa muusikafestival. Festivali kesksed teemad on mängida Hiiumaalt pärit maailmakuulsa eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri muusikat ja kutsuda Euroopast kohale meistreid, kes arendaksid siinseid muusikuid ja esitaksid teoseid, mida võib-olla iga päev Eesti kontserdilaval ei kuule. Nii dirigeeris sel aastal hollandi päritolu dirigent Jos van…
2 minutit
Ooperimuusika – draama kandja
Need kuldsed sõnad kuuluvad vene ooperilavastajale Boriss Pokrovskile („Mõtisklusi ooperist”, Sovetski Kompozitor, Moskva 1979). Peatükis „Musitseerimine tegevuse kaudu” arutleb ta muu hulgas: „Oletame, et lavastuse kontseptsioon on hakanud selginema, kuigi me ei kiirusta selle formuleerimisega. Draama on lavastajale omaseks saanud mitte ainuüksi jooksvaks tegevuseks lihtsustatud sündmustiku näol, vaid hulga ekskurssidena inimese, tegelaskujude vaimsesse maailma.…
5 minutit
Varjualuste park Pedaspea mererannas
17. augustil avati EKA arhitektuuritudengite suvepraktika raames loodud varjualune „Laas”.
Eesti kunstiakadeemia esimese kursuse arhitektuuritudengid on seitse aastat rajanud Pedaspea matkarajale eriilmelisi installatsioone, mille aluseks on üks teisel semestril tehtud varjualuse projekt. Tudengite töödest valivad juhendajad ehitamiseks välja ühe sobiva idee, mille järgi esimese kursuse üliõpilased kümne päevaga varjualuse valmis teevad.
Varjualused on oma olemuselt…
Eesti kunstiakadeemia esimese kursuse arhitektuuritudengid on seitse aastat rajanud Pedaspea matkarajale eriilmelisi installatsioone, mille aluseks on üks teisel semestril tehtud varjualuse projekt. Tudengite töödest valivad juhendajad ehitamiseks välja ühe sobiva idee, mille järgi esimese kursuse üliõpilased kümne päevaga varjualuse valmis teevad.
Varjualused on oma olemuselt…
1 minut
Staararhitekt – kas ei kõla hästi?
Intervjuu viie noore eestlasega, kes on töötanud maailma nimekate arhitektide juures
„Ühisväli” („Common Ground”) on tänavuse Veneetsia arhitektuuribiennaali katusteema, millega suurnäituse kuraator David Chipperfield võtab kokku kogu arhitektuurivaldkonna teemaspektri. Suunamine siseringi koostööle ja avatusele on kantud nn staararhitektuuri kriitikast. Teen siinkohal katse uurida seda isikukeskse arhitektuuri fenomeni viie eesti noore kaudu, kes on (olnud)…
„Ühisväli” („Common Ground”) on tänavuse Veneetsia arhitektuuribiennaali katusteema, millega suurnäituse kuraator David Chipperfield võtab kokku kogu arhitektuurivaldkonna teemaspektri. Suunamine siseringi koostööle ja avatusele on kantud nn staararhitektuuri kriitikast. Teen siinkohal katse uurida seda isikukeskse arhitektuuri fenomeni viie eesti noore kaudu, kes on (olnud)…
16 minutit
Feminismi ajajärk ei ole möödas
„Kuna me ei ole harjunud nägema teatud positsioonidel naisi või teatud positsioonidel mehi, siis me arvame, et nad ei saa sellega hakkama või nad ei peagi seda tegema.”
Mari-Liis Sepper, soovolinik (sõnavõtud on tsiteeritud kirjapilti ja tiitlit muutma ta – D. K.)1
„Tead, mispärast on naine hea olla? Sa võid hädaldada, sa võid vinguda [—].”…
Mari-Liis Sepper, soovolinik (sõnavõtud on tsiteeritud kirjapilti ja tiitlit muutma ta – D. K.)1
„Tead, mispärast on naine hea olla? Sa võid hädaldada, sa võid vinguda [—].”…
6 minutit
Ideaalne araabia naine
Aline Thomasseni installatsioon „Ma rändan su peas” Anu Juuraku kuraatoriprojektis „Vaikne revolutsioon” Tallinna Kunstihoones kuni 9. IX.
Möödunud esmaspäevast peale on Tallinna Kunstihoone galerii septembrikuuks muudetud küllalt õdusaks arhiiviruumiks. Tegemist on Berliinis alguse saanud Bettina Knaupi ja Beatrice Ellen Stammeri kureeritud kunstiprojektiga „re.act.feminism#2 – performatiivne arhiiv” ehk pidevalt laieneva, elava tegevuskunstiarhiiviga, mida eksponeeritakse kolme aasta jooksul (2011–2013)…
Möödunud esmaspäevast peale on Tallinna Kunstihoone galerii septembrikuuks muudetud küllalt õdusaks arhiiviruumiks. Tegemist on Berliinis alguse saanud Bettina Knaupi ja Beatrice Ellen Stammeri kureeritud kunstiprojektiga „re.act.feminism#2 – performatiivne arhiiv” ehk pidevalt laieneva, elava tegevuskunstiarhiiviga, mida eksponeeritakse kolme aasta jooksul (2011–2013)…
2 minutit
Vaikus enne revolutsiooni
Tallinna joonistustriennaali kuraatorinäitus „Vaikne revolutsioon” Tallinna Kunstihoones kuni 9. IX. Kuraator Anu Juurak, kujundaja Andres Tali. Kunstnikud: Thomas Broomé (Rootsi), Petteri Cederberg (Soome), Renato Garza Cervera (Mehhiko), Ulvi Haagensen (Austraalia/Eesti), IC-98 (Soome), Flo Kasearu (Eesti), Alice Kask (Eesti), Eve Kask (Eesti), Natasja Kensmil (Holland), Kiwa (Eesti), Liisa Kruusmägi (Eesti), Marko Mäetamm (Eesti), Kristina Norman (Eesti),…
2 minutit
Mitte abstraktsioon, vaid näitus
Vt Sirp 24. VIII.
Anders Härmi kureeritud näituse „Ihade kollektsioon. Privatiseeritud kunst” kohta ilmus eelmises Sirbis pikem ülevaade, sestap ei hakka ma Eesti nüüdiskunsti eraviisilist kollektsioneerimist käsitleva näituse kirjeldamisele leheruumi kulutama. Küll aga pean vajalikuks polemiseerida näituse idee ja teostuse üle. EKKMi pressiteates välja hüütud eesmärk – „abstraktse kollektsionääri koondportree väljajoonistamine” – on paljutõotav, ent…
Anders Härmi kureeritud näituse „Ihade kollektsioon. Privatiseeritud kunst” kohta ilmus eelmises Sirbis pikem ülevaade, sestap ei hakka ma Eesti nüüdiskunsti eraviisilist kollektsioneerimist käsitleva näituse kirjeldamisele leheruumi kulutama. Küll aga pean vajalikuks polemiseerida näituse idee ja teostuse üle. EKKMi pressiteates välja hüütud eesmärk – „abstraktse kollektsionääri koondportree väljajoonistamine” – on paljutõotav, ent…
4 minutit
Maa on ahnusele jalgu jäänud
Inimene jätab planeedile Maa üha suurema jalajälje ehk Rio+20 järelkaja.
Iga inimene, aga ka iga perekond on väikseim majandusüksus, mis teeb päevas, nädalas, kuus ja aastas kümneid ja sadu otsuseid,…
Iga inimene, aga ka iga perekond on väikseim majandusüksus, mis teeb päevas, nädalas, kuus ja aastas kümneid ja sadu otsuseid,…
7 minutit
Selgem fookus, rohkem koostööd
Täna ametisse astuv Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rääkis Sirbile Eesti ülikooli lähiaastatest.
Ülikooli vastne arendusprorektor Erik Puura on avaldanud mõtte, et teadus peaks olema suuteline ise rohkem raha teenima. Milline see teaduse-raha-ettevõtluse suhe peaks olema, milliseks see Tartu ülikoolis kujuneda võib?
Eerik Puura vihjatud suund on mu meelest igati õige, aga mõistagi mitte ainus tee…
Ülikooli vastne arendusprorektor Erik Puura on avaldanud mõtte, et teadus peaks olema suuteline ise rohkem raha teenima. Milline see teaduse-raha-ettevõtluse suhe peaks olema, milliseks see Tartu ülikoolis kujuneda võib?
Eerik Puura vihjatud suund on mu meelest igati õige, aga mõistagi mitte ainus tee…
8 minutit
Maitsetu grotesk suvelaval
Andekas kooslus ei taga tingimata suurepärast tulemust.
Emajõe Suveteatri „Viimane Dracula”, autor Mart Kivastik, lavastaja Kalju Komissarov, kunstnik Silver Vahtre, kostüümikunstnik Krista Tool ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Andres Lepik, Marko Mäesaar, Aarne Soro, Margus Jaanovits, Marika Palm, Jaanika Tammaru ja Karl Edgar Tammi. Esietendus 3. VIII Tartus Athena keskuses.
Suvelavastustel on tihti eesmärk ja ülesanne…
Emajõe Suveteatri „Viimane Dracula”, autor Mart Kivastik, lavastaja Kalju Komissarov, kunstnik Silver Vahtre, kostüümikunstnik Krista Tool ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Andres Lepik, Marko Mäesaar, Aarne Soro, Margus Jaanovits, Marika Palm, Jaanika Tammaru ja Karl Edgar Tammi. Esietendus 3. VIII Tartus Athena keskuses.
Suvelavastustel on tihti eesmärk ja ülesanne…
3 minutit
Pealelend. Sven Karja
Eesti Teatri Agentuuri ja rahvusvahelise teatrifestivali „Monomaffia” koostöös toimunud mononäidendite võistlusel pälvis peaauhinna Tõnu Õnnepalu monodraama „Vennas”. Peaauhinna kõrval anti välja veel kolm auhinda, need võitsid Raivo Küti „Kellukavälu”, Kristel Leesmendi „Tund aega, et hinge minna” ja Eva Samolbergi „Tangent universum”. Žürii koosseisu kuulusid Sven Karja (esimees), Alo Kõrve, Kaie Mihkelson, Triinu Ojalo ja Aare Toikka.
Milline…
Milline…
1 minut
Amputeeritud teater või ideaalne puhas vorm?
Festival „Monomaffia” näitas, et raske on leida monolavastusest nõudlikumat teatrivormi.
Rahvusvaheline monolavastuste festival „Monomaffia” 16. – 18. augustini Pärnus. Kolmepäevasesse võistlusprogrammi kuulus kümme lavastust seitsmest riigist.
Festival „Monomaffia” on „nišitoode”, seejuures selge kontseptsiooniga: monolavastus on vaatajale intiimne kogemus, laval on vaid üks näitleja (mõne erandiga, ent sellisel juhul on ülejäänud lavalolijad pigem inimkujulised…
Rahvusvaheline monolavastuste festival „Monomaffia” 16. – 18. augustini Pärnus. Kolmepäevasesse võistlusprogrammi kuulus kümme lavastust seitsmest riigist.
Festival „Monomaffia” on „nišitoode”, seejuures selge kontseptsiooniga: monolavastus on vaatajale intiimne kogemus, laval on vaid üks näitleja (mõne erandiga, ent sellisel juhul on ülejäänud lavalolijad pigem inimkujulised…
3 minutit
Uni päästab planeedi
Augusti tantsufestivalil käinud Kris Verdonck ärgitab publikut oma etendustel uinuma.
Tallinnas kümmekond päeva kestnud ja täna lõppeva Augusti tantsufestivali üks omanäolisemaid esinejaid oli belgia lavastaja ja multidistsiplinaarne kunstnik Kris Verdonck koos kollektiiviga A Two Dogs Company, kelle koostöös koreograaf Alix Eynaudiga valminud n-ö magamislavastuses „Exit” („Väljapääs”) kutsuti publikut üles etendusel uinuma.
Olete õppinud visuaalkunsti, arhitektuuri ja teatrikunsti ning…
Tallinnas kümmekond päeva kestnud ja täna lõppeva Augusti tantsufestivali üks omanäolisemaid esinejaid oli belgia lavastaja ja multidistsiplinaarne kunstnik Kris Verdonck koos kollektiiviga A Two Dogs Company, kelle koostöös koreograaf Alix Eynaudiga valminud n-ö magamislavastuses „Exit” („Väljapääs”) kutsuti publikut üles etendusel uinuma.
Olete õppinud visuaalkunsti, arhitektuuri ja teatrikunsti ning…
6 minutit
Ülestähendusi Poeedirahu koorekihist
Andrus Kasemaa, Kustutamatud õhtud. Kujundanud Mari Kaljuste.Tuum, 2012. 72 lk.
Andrus Kasemaa, Leskede kadunud maailm. Toimetanud Anu Hülg, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2012. 176 lk.
Üle kolme aasta on möödunud eredalt kirjandusareenile tulnud Andrus Kasemaa viimasest raamatust. Algus „Poeedirahu” (2008) ja sellele mõni kuud hiljem järgnenud „Lagunemisega” (2009) oli haruldaselt paljutõotav, kruvides mõnusat ootuspinget –…
Andrus Kasemaa, Leskede kadunud maailm. Toimetanud Anu Hülg, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2012. 176 lk.
Üle kolme aasta on möödunud eredalt kirjandusareenile tulnud Andrus Kasemaa viimasest raamatust. Algus „Poeedirahu” (2008) ja sellele mõni kuud hiljem järgnenud „Lagunemisega” (2009) oli haruldaselt paljutõotav, kruvides mõnusat ootuspinget –…
3 minutit
Mina olengi Albert Trapeež
Leonhard Lapin, Albert Trapeež, tema sugulased, sõbrad ja tuttavad. Kujundanud autor, toimetanud Andres Langemets. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 102 lk.
Kunagi kirjutasin essee oma ülikoolipäevist, toonastest sõpradest, ülikooli kunstikabinetist, Kaljo Põllust. Pealkirjaks panin „Mina olen visarid”. (Selgituseks neile, kes võib-olla ei tea: Visarid oli edumeelne kunstirühmitus, mis tegutses Tartu ülikoolis aastail 1967–1972.) Tahtsin selle võrdlemisi absurdse…
Kunagi kirjutasin essee oma ülikoolipäevist, toonastest sõpradest, ülikooli kunstikabinetist, Kaljo Põllust. Pealkirjaks panin „Mina olen visarid”. (Selgituseks neile, kes võib-olla ei tea: Visarid oli edumeelne kunstirühmitus, mis tegutses Tartu ülikoolis aastail 1967–1972.) Tahtsin selle võrdlemisi absurdse…
3 minutit
Käibetõed, me vennad-õed
Muriel Barbery, Siili elegants. Tõlkinud Indrek Koff, toimetanud Anti Saar. Kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2012. 296 lk.
Praeguse eesti proosa üks põhilisi stereotüüpe vastandab positiivse minategelase üheselt ebameeldiva maailmaga tema vastas ja ümber. Osalt võib see olla seotud ka omaeluloolise elemendi kasvuga praeguses kirjakultuuris: üha sagedasem on distantsi kadumine autori ja tema kangelase vahelt, autoripositsiooni samastumine…
Praeguse eesti proosa üks põhilisi stereotüüpe vastandab positiivse minategelase üheselt ebameeldiva maailmaga tema vastas ja ümber. Osalt võib see olla seotud ka omaeluloolise elemendi kasvuga praeguses kirjakultuuris: üha sagedasem on distantsi kadumine autori ja tema kangelase vahelt, autoripositsiooni samastumine…
6 minutit
Tõelise tundmuse olematu hetk
Peter Handke, Tõelise tundmuse hetk. Vasakukäeline naine. Tõlkinud Mati Sirkel, toimetanud Tiiu Kokla. Kujundanud Helmut Polberg. Eesti Raamat, 1981. 200 lk.
Peter Handke, Kirjaniku õhtupoolik. Tõlkinud Tiiu Relve. Aastakäigu kujundanud Aadam Kaarma. Loomingu Raamatukogu 2012, nr 18. 56 lk.
Suve hakul avastasin, et Peter Handke on jälle päevakorral. Loomingu Raamatukogu sarjas on ilmunud tema uus teos,…
Peter Handke, Kirjaniku õhtupoolik. Tõlkinud Tiiu Relve. Aastakäigu kujundanud Aadam Kaarma. Loomingu Raamatukogu 2012, nr 18. 56 lk.
Suve hakul avastasin, et Peter Handke on jälle päevakorral. Loomingu Raamatukogu sarjas on ilmunud tema uus teos,…
7 minutit
Pealelend. Tiiu Sullakatko ja Henri Laupmaa
Kevadsuvel hakkas vaikselt tööle esimene Eesti ühisrahastuse hankimise veebikeskkond Hooandja – www.hooandja.ee. Milliste kunsti rahastamise kitsaskohtade lahendamisele peab Hooandja kaasa aitama?
Tiiu Sullakatko ja Henri Laupmaa, Hooandja asutajad: Eelkõige on eesmärk tekitada uutele tulijatele juurde enese nähtavakstegemise ja oma loomingu levitamise võimalusi. Praeguses süsteemis on keeruline saada head ülevaadet, kust millisele projektile rahastust…
Tiiu Sullakatko ja Henri Laupmaa, Hooandja asutajad: Eelkõige on eesmärk tekitada uutele tulijatele juurde enese nähtavakstegemise ja oma loomingu levitamise võimalusi. Praeguses süsteemis on keeruline saada head ülevaadet, kust millisele projektile rahastust…
3 minutit
Meil on kohustus esivanemate vastu
Sven Arbet / Maaleht / Scanpix
Keeleteadlase Mati Hindiga vestleb Trivimi Velliste
Trivimi Velliste: Laulva revolutsiooni ajaks oli eestlaste mure oma keele ja kultuuri püsimise pärast jõudnud haripunkti, ent Moskva perestroika…
Keeleteadlase Mati Hindiga vestleb Trivimi Velliste
Trivimi Velliste: Laulva revolutsiooni ajaks oli eestlaste mure oma keele ja kultuuri püsimise pärast jõudnud haripunkti, ent Moskva perestroika…
9 minutit
Omavalitsus ja demokraatia
Soomes töötab kohalikes omavalitsustes kaks korda rohkem töötajaid kui riigiametites, Eestis on see suhe neli korda riigiametite kasuks!
Kas regionaalpoliitika ja demokraatia areng on seotud? Missugust rolli mängivad riigi arengus kohalikud…
Kas regionaalpoliitika ja demokraatia areng on seotud? Missugust rolli mängivad riigi arengus kohalikud…
3 minutit
Tõde ja õigus XIII
Miks kukkusid läbi Aet Annisti uuritud arenguabiprogrammid, miks ei käitunud inimesed mõistlikult ega ühinenud utsitamise toel reibasteks ja teotahtelisteks kogukondadeks, nagu kujutlesid õilsad arenguabistajad?
Aet Annist, Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011. 408 lk.
Tallinna Ülikooli Kirjastuselt on viimastel aastatel hooga häid tõlkeid ja algupärandeid ilmunud. Viimaste hulka kuulub ka Aet Annisti arenguantropoloogiline uurimus,…
Aet Annist, Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011. 408 lk.
Tallinna Ülikooli Kirjastuselt on viimastel aastatel hooga häid tõlkeid ja algupärandeid ilmunud. Viimaste hulka kuulub ka Aet Annisti arenguantropoloogiline uurimus,…
10 minutit
Luubi alla tuleb võtta kogu võimulepääsemise ja võimulpüsimise õiguslik vundament
Madis Ernits, Põhiseadus, demokraatia, õigusriik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012. 425 lk.
Terve suve avalikkust ärevuses hoidnud ESMi saaga ja süvenev erakonnademokraatia usalduskriis lõid sobiva fooni Madis Ernitsa raamatu „Põhiseadus, demokraatia, õigusriik” arvustuse kirjutamiseks. Pean alustuseks tunnistama, et autoriga seob mind pikaajaline koostöö õiguskantsleri ajast.…
Terve suve avalikkust ärevuses hoidnud ESMi saaga ja süvenev erakonnademokraatia usalduskriis lõid sobiva fooni Madis Ernitsa raamatu „Põhiseadus, demokraatia, õigusriik” arvustuse kirjutamiseks. Pean alustuseks tunnistama, et autoriga seob mind pikaajaline koostöö õiguskantsleri ajast.…
4 minutit
Keskmine on kehviku tase
Marek Strandberg
Suve jooksul on kõigi kultuurivaldkondade esindajad ja esinduskogud kirjalike ettepanekute kujul oma panuse riigi kultuuripoliitika arengusuundade väljatöötamisse andnud ja nüüd käib ministeeriumis koondteksti usin kokkukirjutamine. Valdkondades, kus rohkem palgatöötajaid, on…
Suve jooksul on kõigi kultuurivaldkondade esindajad ja esinduskogud kirjalike ettepanekute kujul oma panuse riigi kultuuripoliitika arengusuundade väljatöötamisse andnud ja nüüd käib ministeeriumis koondteksti usin kokkukirjutamine. Valdkondades, kus rohkem palgatöötajaid, on…
3 minutit
