2012-22 (3396)
Näitus Stalini päikese all KGB kongide muuseumis
KGB kongide muuseumis saab alates 5. juunist uudistada Tallinna Linnamuuseumi näitust „Stalini päikese all“ (kuraator Aino Lepp).
Näitus käsitleb sõjajärgse Eesti üht masendavamat ajajärku – stalinliku isikukultuse ja terrori ajastut, mille ühisnimetajaks oli hirm. Kogu hirmupoliitika taustal jõudis Stalini ülistamine äärmusliku naeruväärsuseni.
Väljapanek annab ülevaate, millise ulatuse ja sisuga oli omaaegne poliitiline…
Näitus käsitleb sõjajärgse Eesti üht masendavamat ajajärku – stalinliku isikukultuse ja terrori ajastut, mille ühisnimetajaks oli hirm. Kogu hirmupoliitika taustal jõudis Stalini ülistamine äärmusliku naeruväärsuseni.
Väljapanek annab ülevaate, millise ulatuse ja sisuga oli omaaegne poliitiline…
1 minut
Luulet
MATTI KANGASKOSKI Kuule, Nüüd, kus sa surnud oled ja sul ei ole midagi muud teha,kas sa võiks siis nõud kokku korjata? Minul on muudki teha,näiteks mõelda, miks elada ilma sinuta, ja kas see,mis meil oli, oli elu. Kas sa ütleksid, et meil oli teineteisegaraske? Kas ma olin nii rumal, kui ma arvan,…
3 minutit
Õpikukeel luubi all
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Emakeele Seltsi ühiskorraldusel ja kõrgkoolide toel läbi viidud õpikukeele uurimus võeti kokku 24. ja 25. mail Piusa ürgoru puhkekeskuses toimunud seminaril. Poolteise päeva sisse mahtus seitse ettekannet ning nii ametlikumas kui ka vabamas vormis arutelu. Lõpuks kippus aega puudu jääma.
Ettekannetes käsitleti riigi rolli õpikute koostamisel ning…
Ettekannetes käsitleti riigi rolli õpikute koostamisel ning…
4 minutit
Kunst kunstist
Reimo Võsa-Tangsoo näitus „Testsüsteem 1.1. Siin pole midagi vaadata” Hobusepea galeriis kuni 4. VI.
2006. aastal Eesti Päevalehele antud intervjuus (EPL 14. X 2006) on Reimo Võsa-Tangsoo öelnud, et kujutava kunsti peamine funktsioon ei seisne mitte niivõrd esteetilise naudingu pakkumises, vaid inimeste harimises ja maailma parandamises ning et sellest tulenevalt mängib…
2006. aastal Eesti Päevalehele antud intervjuus (EPL 14. X 2006) on Reimo Võsa-Tangsoo öelnud, et kujutava kunsti peamine funktsioon ei seisne mitte niivõrd esteetilise naudingu pakkumises, vaid inimeste harimises ja maailma parandamises ning et sellest tulenevalt mängib…
1 minut
Meeste lahkamine
Margus Punabi kunstikogu näitus „Mees, seksuaalsus, kunst” Tartu Kunstimajas kuni 3. VI, kujundanud Jaan Toomik.
Mees kui kehtiva soosüsteemi üks osapool on jäänud võrdõiguslikkuse debatis sageli kas vähem vaadelduks või emotsionaalsel skaalal „hea-halb”, „rikas-vaene”, „väärtustatud-väärtustamata” ebaõiglaseks tegelaseks, kellel on grupina eelis, mida omavahel jagatakse. Selline lihtsustatud lähenemine pole aga piisav ning…
Mees kui kehtiva soosüsteemi üks osapool on jäänud võrdõiguslikkuse debatis sageli kas vähem vaadelduks või emotsionaalsel skaalal „hea-halb”, „rikas-vaene”, „väärtustatud-väärtustamata” ebaõiglaseks tegelaseks, kellel on grupina eelis, mida omavahel jagatakse. Selline lihtsustatud lähenemine pole aga piisav ning…
3 minutit
Maikrahvi uued rõivad ja raehärra mõõk
Näituseprojektiga „Maikrahvi uued rõivad” anti Suurgildi hoone maalidele õige koht meie kunstiajaloos.
Sündmuskoht 22. III – 10. I V Eesti Ajaloomuuseum: Tallinna Suurgildi hoone Pikal tänaval, esimese korruse väike saal. Laeni ulatuvad tellingud kahel pool seina kahe suureformaadilise ajaloomaali Leopold von Pezoldi „Maikrahvi sissesõit Tallinna” ning Theodor Albert Sprengeli „Reformatsiooni algus…
Sündmuskoht 22. III – 10. I V Eesti Ajaloomuuseum: Tallinna Suurgildi hoone Pikal tänaval, esimese korruse väike saal. Laeni ulatuvad tellingud kahel pool seina kahe suureformaadilise ajaloomaali Leopold von Pezoldi „Maikrahvi sissesõit Tallinna” ning Theodor Albert Sprengeli „Reformatsiooni algus…
4 minutit
Tõnis Vint dialoogis
Tõnis Vint ja tema esteetiline universum. Koostanud Elnara Taidre, keeletoimetaja Kaidi Vahar, inglise keelde tõlkinud Juta Ristsoo. Kujundanud Tuuli Aule, teoste fotod teinud Tanja Muravskaja ja Stanislav Stepaško. Kumu, Tallinn 2012. Lk 352.
„Lõpuks ometi on üks tõesti ilus raamat välja antud,” kostus Tõnis Vindi näituse avamisel Kumus õige mitmest suust.…
„Lõpuks ometi on üks tõesti ilus raamat välja antud,” kostus Tõnis Vindi näituse avamisel Kumus õige mitmest suust.…
1 minut
Eesti kunsti viimane modernist ja esimene postmodernist Tõnis Vint
Eva Vint
Tõnis Vindi näitus „Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” Kumus kuni 9. IX. Kuraator Elnara Taidre, kujundanud Raul Kalvo ja Toomas Adrikorn, Tuuli Aule näitusegraafika.
Kunstnik, kunstimõtleja ja -uurija ning õpetaja Tõnis Vint on XX sajandi teise poole eesti kunsti üks võtmekujusid. Teda võib pidada eesti viimaseks modernistiks, kelle kunsti…
Tõnis Vindi näitus „Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” Kumus kuni 9. IX. Kuraator Elnara Taidre, kujundanud Raul Kalvo ja Toomas Adrikorn, Tuuli Aule näitusegraafika.
Kunstnik, kunstimõtleja ja -uurija ning õpetaja Tõnis Vint on XX sajandi teise poole eesti kunsti üks võtmekujusid. Teda võib pidada eesti viimaseks modernistiks, kelle kunsti…
8 minutit
Kaitsmisele tulevad väitekirjad / Avalikud loengud
Kaitsmisele tulevad väitekirjad
MAKSIM ZAGURA, sünd 1983 Tartu Ülikool Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arstiteadus Doktoritöö „Biochemical, functional and structural profiling of arterial damage in atherosclerosis” („Arterikahjustuste biokeemiline, funktsionaalne ja strukturaalne profileerimine ateroskleroosi korral”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25344/zagura_maksim.pdf?sequence=1 Kaitsmine toimub reedel, 1. juunil kl 13 Biomeedikumi auditooriumis 1006 Ravila 19 Tartus. Juhendajad: prof Mihkel Zilmer,…
MAKSIM ZAGURA, sünd 1983 Tartu Ülikool Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arstiteadus Doktoritöö „Biochemical, functional and structural profiling of arterial damage in atherosclerosis” („Arterikahjustuste biokeemiline, funktsionaalne ja strukturaalne profileerimine ateroskleroosi korral”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25344/zagura_maksim.pdf?sequence=1 Kaitsmine toimub reedel, 1. juunil kl 13 Biomeedikumi auditooriumis 1006 Ravila 19 Tartus. Juhendajad: prof Mihkel Zilmer,…
2 minutit
Mõtle end terveks või tööta haigeks
Psühholoogilised faktorid mõjutavad valu kujunemist.
Valuvaigistiteta ja aeglaselt pöörleva puuriga hambaraviajastul soovitas tohter mõelda millegi muu peale – ikka selleks, et valu ja ebamugavust mitte tähele panna. Sellest nähtusest on lähemalt lugeda Scientific Americani (SA) võrgupäevikus, kus meenutatakse varem psühholoogide avastanud tõsiasja, et mõtete iseloom mõjutab valutunde iseloomu ja tugevust. Nüüdseks…
Valuvaigistiteta ja aeglaselt pöörleva puuriga hambaraviajastul soovitas tohter mõelda millegi muu peale – ikka selleks, et valu ja ebamugavust mitte tähele panna. Sellest nähtusest on lähemalt lugeda Scientific Americani (SA) võrgupäevikus, kus meenutatakse varem psühholoogide avastanud tõsiasja, et mõtete iseloom mõjutab valutunde iseloomu ja tugevust. Nüüdseks…
2 minutit
Darwini tuberkul ehk köbruke
Umbes kümnendikul meist on kõrvalesta ülaservas mügarik.
Tuberkuli (Tuberculum auriculae) olemasolu teie kõrvalestal ei näita, et põlvnete Darwinite suguvõsast või et Darwin on teile kõrva peale astunud või olete kuidagi Darwiniga telepaatilisel moel seotud.
Umbes kümnendikul meist on kõrvalesta ülaservas mügarik või tipp, mis on tavaliselt suunatud kuulmekäigu poole. Kui see on…
Tuberkuli (Tuberculum auriculae) olemasolu teie kõrvalestal ei näita, et põlvnete Darwinite suguvõsast või et Darwin on teile kõrva peale astunud või olete kuidagi Darwiniga telepaatilisel moel seotud.
Umbes kümnendikul meist on kõrvalesta ülaservas mügarik või tipp, mis on tavaliselt suunatud kuulmekäigu poole. Kui see on…
2 minutit
Darwini evolutsioonikäsitlusele ei ole alternatiive
Suur osa Stuart Kauffmani vaadetest on darvinistliku loodusliku valiku kontseptsiooniga kooskõlas, ülejäänuid on raske mõista.
18. mai Sirbis avaldasid evolutsiooni kohta arvamust Stuart Kauffman ja Kalevi Kull. Mõlemal mehel näib olevat kana kitkuda darvinistliku evolutsioonikäsitlusega. Kuna meie humanitaarkultuuriruumis kipuvad viimasel ajal esile kerkima antidarwinlikud vaated, peame vajalikuks teemat kommenteerida tänapäeva evolutsioonibioloogia…
18. mai Sirbis avaldasid evolutsiooni kohta arvamust Stuart Kauffman ja Kalevi Kull. Mõlemal mehel näib olevat kana kitkuda darvinistliku evolutsioonikäsitlusega. Kuna meie humanitaarkultuuriruumis kipuvad viimasel ajal esile kerkima antidarwinlikud vaated, peame vajalikuks teemat kommenteerida tänapäeva evolutsioonibioloogia…
3 minutit
Meie jazziliit on valmis rahvusvahelisteks väljakutseteks
21. mail möödunud hooaega kokku võttes tõdesid Eesti Jazzliidu juhid, et aastate eest püstitatud eesmärgid on mitmekordselt täidetud. Loodud on Eesti jazzi propageeriv üleriigiline kontserte korraldav koostöövõrgustik. Kaheksa aasta jooksul on korraldatud üle 1000 kontserdi.
Liidu algatatud rahvusvahelised residentuurid 2011. aastal tõestasid, et Eesti jazzmuusika tervis on hea. Ees ootab põnev…
Liidu algatatud rahvusvahelised residentuurid 2011. aastal tõestasid, et Eesti jazzmuusika tervis on hea. Ees ootab põnev…
4 minutit
Tähtede kutse
„Tähtede kutse”, Aleksandr Skrjabin: 20 poeemi, 15 klaveripala, 12 etüüdi, 17 prelüüdi, 3 sonaati ning 5 sonaati. Vardo Rumessen (klaver). Salvestatud 1972, 1997, 2002, 2005, 2011. Restaureerinud Tanel Klesment (2011). ERP 5712 1–4, 2012.
Hiljaaegu saime teada, et Hawaiil asuva Kecki observatooriumi andmetel on Linnutee galaktikas miljardeid Päikesega sarnaseid tähti. Sealjuures…
Hiljaaegu saime teada, et Hawaiil asuva Kecki observatooriumi andmetel on Linnutee galaktikas miljardeid Päikesega sarnaseid tähti. Sealjuures…
5 minutit
Vaimuerksus ja kontrastid
„Öölaulud”: Iris Oja (metsosopran) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) 24. V Mustpeade maja Valges saalis. Kontsertetendus „Diiva”: Annaliisa Pillak (metsosopran) ja Marko Hilpo (klaver, Soome) 25. V Kumu auditooriumis.
Hingekosutav on tõdeda, et meie päevaskandaalidega risustatud maailmas sünnib paralleelselt, siin ja praegu, imelisi vaimsusest kantud ettevõtmisi nii teatrilaval kui kontserdipaikades. Tahes-tahtmata leiab…
Hingekosutav on tõdeda, et meie päevaskandaalidega risustatud maailmas sünnib paralleelselt, siin ja praegu, imelisi vaimsusest kantud ettevõtmisi nii teatrilaval kui kontserdipaikades. Tahes-tahtmata leiab…
4 minutit
Kammermuusika ja selle psühholoogilised aspektid
Üheaegselt rahvusvahelise üliõpilaste kammermuusika festivaliga korraldati Tallinnas ka Euroopa Kammermuusikaõpetajate Ühingu ehk ECMTA aastakonverents. Pedagoogid ning festivalide, konkursside ja meistrikursuste korraldajad vahetasid kogemusi ja kuulasid kolmel päeval sisukaid ettekandeid. Osalejaid oli peale Balti riikide ka Suurbritanniast, Soomest, Belgiast, Itaaliast, Poolast, Venemaalt jm. ECMTA liikmed viisid ühtlasi läbi meistrikursusi üliõpilaste kammermuusika…
3 minutit
Uhke ja innovatiivne üritus
Euroopa kammermuusikaõpetajate ühingu konverents ja rahvusvaheline kammermuusika festival 4. – 6. V EMTAs.
Huvitav, et kammermuusika kui üldistava termini määratlemine tekitab raskusi. Praegustes „prioriteetides” seda nagu vahel polegi, samas ulatub see mõiste lausa muusika algusaegadeni välja, ületades kergesti eri stiile nagu impressionism, romantism või barokk. Ka esituskoosseisude osas ei ole piiranguid,…
Huvitav, et kammermuusika kui üldistava termini määratlemine tekitab raskusi. Praegustes „prioriteetides” seda nagu vahel polegi, samas ulatub see mõiste lausa muusika algusaegadeni välja, ületades kergesti eri stiile nagu impressionism, romantism või barokk. Ka esituskoosseisude osas ei ole piiranguid,…
2 minutit
Püha Innovatsioon versus Müstiline Autor
Marek Strandberg
Maikuus peeti Tallinnas lausa kaks intellektuaalse omandi (IO) probleemistikule pühendatud foorumit: Teenusmajanduse Koja ja Kultuurikoja laia spektriga (tööstusomandist ja patendiõigusest autoriõiguseni) foorum Tallinna ülikoolis (18. ja 19. V) ning Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja Eesti Autorite Ühingu seminar (22. V), teemaks esindusorganisatsioonide ja autoriõiguse (AÕ) roll muutuvas maailmas. Sündmuste taustaks…
Maikuus peeti Tallinnas lausa kaks intellektuaalse omandi (IO) probleemistikule pühendatud foorumit: Teenusmajanduse Koja ja Kultuurikoja laia spektriga (tööstusomandist ja patendiõigusest autoriõiguseni) foorum Tallinna ülikoolis (18. ja 19. V) ning Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja Eesti Autorite Ühingu seminar (22. V), teemaks esindusorganisatsioonide ja autoriõiguse (AÕ) roll muutuvas maailmas. Sündmuste taustaks…
5 minutit
Keegi kuulas meid
„Eurovisiooni lauluvõistlus 2012”, ETV, kommentaator Marko Reikop. „Rahva oma kaitse”, Raadio 2, kommentaatorid Mart Juur ja Andrus Kivirähk. 26. V 2012
2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse finaali Bakuus vaatas Eestis 371 000 silmapaari, selgus uuringufirma TNS Emor teleauditooriumi mõõdikuuringust (ERR 29. V). Hirmuäratav arv, kui arvestada, et 24. veebruari presidendi vastuvõttu jälgis…
2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse finaali Bakuus vaatas Eestis 371 000 silmapaari, selgus uuringufirma TNS Emor teleauditooriumi mõõdikuuringust (ERR 29. V). Hirmuäratav arv, kui arvestada, et 24. veebruari presidendi vastuvõttu jälgis…
2 minutit
Cannes 65 – lõppsõna, usuga, ent lootuseta
Kuldse Palmioksa võidujooks Prantsusmaa lõunakaldal on selleks aastaks läbi. Festivali tulemustega võib jääda rahule, vähemalt laias laastus: Küllap oleks natuke teine žürii koosseis muutnud auhinnatseremoonia stsenaariumi, asetanud tähtsatele kohtadele mõne teise kaaluga rõhu, aga olgu, pärast festivali … ja need teised sõnad. Auhinnanimistu on soliidne. Ja see, et kohtunikke juhtis…
3 minutit
Filmimaailm
Pavel Lungini „Dirigent”
1949. aastal sündinud Pavel Lungin on põneva taustaga mees. Ta on kirjaniku perest ning õppis pärast keskkooli matemaatikat ja lingvistikat. Selle kõrvalt käis ta stsenaristikursustel. Tema isa Semjon Lungin on Elem Klimovi kunagise kõmufilmi „Agoonia” stsenarist. Ka poeg alustas filmikarjääri stsenaariume kirjutades. Režissöörina tegi ta debüüdi alles draamaga…
1949. aastal sündinud Pavel Lungin on põneva taustaga mees. Ta on kirjaniku perest ning õppis pärast keskkooli matemaatikat ja lingvistikat. Selle kõrvalt käis ta stsenaristikursustel. Tema isa Semjon Lungin on Elem Klimovi kunagise kõmufilmi „Agoonia” stsenarist. Ka poeg alustas filmikarjääri stsenaariume kirjutades. Režissöörina tegi ta debüüdi alles draamaga…
2 minutit
Võti on tulevikus – tehke see laste jaoks helgeks
Lapsed ei ohi. Nende silmades võib olla vaikiv ahastus, aga ühe koha peal halamise asemel nad tegutsevad.
18. – 25. V linastus Tallinnas „Just filmi” festivali egiidi all laste- ja noorteõiguste eriprogramm.
Kinos Sõprus näidati päevastel eriseanssidel viit tõsise teemaga filmi: fookuses olid kriisikolded, probleemsed pered, surmahaigus, vaesus, lastevastane vägivald.
Programmi avas 2010.…
18. – 25. V linastus Tallinnas „Just filmi” festivali egiidi all laste- ja noorteõiguste eriprogramm.
Kinos Sõprus näidati päevastel eriseanssidel viit tõsise teemaga filmi: fookuses olid kriisikolded, probleemsed pered, surmahaigus, vaesus, lastevastane vägivald.
Programmi avas 2010.…
3 minutit
Kirjaniku surmaretseptid
Mängufilm „Ronk” („The Raven”, USA-Ungari-Hispaania, 2012, 111 min), režissöör James McTeigue, stsenarist Ben Livingston ja Hannah Shakespeare. Osades John Cusack, Luke Evans, Alice Eve, Brendan Gleeson, Sam Hazeldine jt.
Must ja sünge, põrnitsedes, saladuslik, mornitsedes istub Ronk mu ukse kohal kuju pääl kui ennegi. Tondisilmad sätendavad, õnnetust mis kuulutavad, vari, lambivalgest…
Must ja sünge, põrnitsedes, saladuslik, mornitsedes istub Ronk mu ukse kohal kuju pääl kui ennegi. Tondisilmad sätendavad, õnnetust mis kuulutavad, vari, lambivalgest…
3 minutit
Parim film sponsorite püügiks
Spurlock müüb ennast avalikult, laseb end ära kasutada ja kasutab nõnda ärakasutajaid.
Dokumentaalkomöödia „Parim film, mis eales müüdud” („The Greatest Movie Ever Sold”, USA 2011, 90 min), režissöör Morgan Spurlock, stsenaristid Morgan Spurlock ja Jeremy Chilnick, operaator Daniel Marracino, helikujundaja Jon Spurney, monteerija Tom Vogt. Osalised J. J. Abrams, Peter Berg,…
Dokumentaalkomöödia „Parim film, mis eales müüdud” („The Greatest Movie Ever Sold”, USA 2011, 90 min), režissöör Morgan Spurlock, stsenaristid Morgan Spurlock ja Jeremy Chilnick, operaator Daniel Marracino, helikujundaja Jon Spurney, monteerija Tom Vogt. Osalised J. J. Abrams, Peter Berg,…
2 minutit
Pealelend: Ülla Veerg
7. ja 8. juunil etendub rahvusooperi Estonia kammersaalis balletiprogramm „Koreograafilised etüüdid pööningul”. Mida see ettevõtmine endast kujutab?
Ülla Veerg, Estonia avalike suhete ja turundusteenistuse juht: Eesti Rahvusballett annab sellel suvel kuuele tantsijale võimaluse avastada endas koreograaf. 7. ja 8. juunil vahetavad Eve Andre, Robbie Bird, Viktor Jelissejev, William Moore ja Sergei…
Ülla Veerg, Estonia avalike suhete ja turundusteenistuse juht: Eesti Rahvusballett annab sellel suvel kuuele tantsijale võimaluse avastada endas koreograaf. 7. ja 8. juunil vahetavad Eve Andre, Robbie Bird, Viktor Jelissejev, William Moore ja Sergei…
1 minut
Poeetiliselt poliitilised mängud
„Fuck your ego!” on keskendatud üksikisiku ja kollektiivi suhetele.
Hamburgi Thalia teatri „Fuck your ego!”, autor Anton Makarenko, lavastajad ja kunstnikud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, muusikaline kujundaja Lars Wittershagen, dramaturgid Sandra Küpper ja Eero Epner. Mängivad Bruno Cathomas, Julian Greis, Franziska Hartmann, Sebastian Rudolph, Birte Schnöink, Alexander Simon ja Sebastian…
Hamburgi Thalia teatri „Fuck your ego!”, autor Anton Makarenko, lavastajad ja kunstnikud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, muusikaline kujundaja Lars Wittershagen, dramaturgid Sandra Küpper ja Eero Epner. Mängivad Bruno Cathomas, Julian Greis, Franziska Hartmann, Sebastian Rudolph, Birte Schnöink, Alexander Simon ja Sebastian…
2 minutit
Viis aprillipäeva kuldset maskeraadi
Venemaa teatris pulbitseb elu, poliitiline ärevus on sealsele teatrile hästi mõjunud.
Moskva poliitika- ja teatrielus on kirglik aeg. Teatriinimesed on kahel pool barrikaade: pragmaatikudteatrijuhid on avaldanud toetust Putinile, liberaalid-lavastajad võitlevad uue ja parema maailma eest. Vene teatrifestivali „Kuldne mask” hõlma all toimunud minifestival „Vene juhtum” („Russian Case”) kutsus viieks aprillipäevaks kokku…
Moskva poliitika- ja teatrielus on kirglik aeg. Teatriinimesed on kahel pool barrikaade: pragmaatikudteatrijuhid on avaldanud toetust Putinile, liberaalid-lavastajad võitlevad uue ja parema maailma eest. Vene teatrifestivali „Kuldne mask” hõlma all toimunud minifestival „Vene juhtum” („Russian Case”) kutsus viieks aprillipäevaks kokku…
5 minutit
Teater ja võim
Venemaal käib huvitav protsess: režissööriteatrit on välja vahetamas direktoriteater.
Teatri ja võimu vahekorra üle praegusel Venemaal arutlesid vestlusringis Moskva teatrifestivali „Kuldne mask” raames välisekspertidele mõeldud minifestivali „Vene juhtum” („Russian Case”) kuraator, teatrikriitik Jelena Kovalskaja, GITISe (Moskva Riikliku Teatriinstituudi) teatrimajanduse ja sotsioloogia professor Gennadi Dadamjan ning Moskva lavastaja Konstantin Bogomolov.
Jelena Kovalskaja: Käisime…
Teatri ja võimu vahekorra üle praegusel Venemaal arutlesid vestlusringis Moskva teatrifestivali „Kuldne mask” raames välisekspertidele mõeldud minifestivali „Vene juhtum” („Russian Case”) kuraator, teatrikriitik Jelena Kovalskaja, GITISe (Moskva Riikliku Teatriinstituudi) teatrimajanduse ja sotsioloogia professor Gennadi Dadamjan ning Moskva lavastaja Konstantin Bogomolov.
Jelena Kovalskaja: Käisime…
7 minutit
Tervenemine kunsti läbi*
Jumal on olemas. Mõned nädalad tagasi helistas mulle sõber ja kunstnik Aleksandr Melamid New Yorgist, et seda kuulutada. Kuigi me tunneme üksteist juba koolipäevilt Moskvas ning oleme arendanud üheskoos mitmesuguseid ideid, ei tahtnud ma teda algul uskuda. Arvasin, et ta teeb nalja. Kasvanud üles marksistlikus paradiisis, kus religioon oli tõrjutud…
3 minutit
Humanism kui rakenduslik jumalikkus
Kõnelus kirjastaja (:)kivisildnikuga
Jumalikud Ilmutused ilmuvad Eestis esimese print-on-demand-sarjana. Mida kujutab endast õieti print-on-demand ehk trükk nõudmisel (PoD), milliseid võimalusi pakub?
PoD on nagu valerahategemine, mis ei ole mõistagi ideaalne majanduse ülesehitamise vorm, aga keegi pole suutnud ka midagi paremat välja mõelda. PoD on tehniline võimalus trükkida raamatuid väikeses trükiarvus, kas või…
Jumalikud Ilmutused ilmuvad Eestis esimese print-on-demand-sarjana. Mida kujutab endast õieti print-on-demand ehk trükk nõudmisel (PoD), milliseid võimalusi pakub?
PoD on nagu valerahategemine, mis ei ole mõistagi ideaalne majanduse ülesehitamise vorm, aga keegi pole suutnud ka midagi paremat välja mõelda. PoD on tehniline võimalus trükkida raamatuid väikeses trükiarvus, kas või…
3 minutit
Aasta tegu: e-raamat kultuuri säilitajana
Kõnelus e-raamatute tootja Digira OÜ tegevjuhi Mihkel Nummertiga
Infotehnoloogiaettevõtete Liidu otsusega määrati aasta 2011 eest aasta teo auhind e-raamatute läbimurdele. Kui enne 2011. aastat ei olnud Eestis e-raamatuid peaaegu olemaski, siis nüüd ulatub nimetuste arv juba tuhande kanti, kasvades iga päevaga. Mismoodi näeb välja ühe e-raamatu kirjastamine?
Mihkel Nummert: Selles ei ole…
Infotehnoloogiaettevõtete Liidu otsusega määrati aasta 2011 eest aasta teo auhind e-raamatute läbimurdele. Kui enne 2011. aastat ei olnud Eestis e-raamatuid peaaegu olemaski, siis nüüd ulatub nimetuste arv juba tuhande kanti, kasvades iga päevaga. Mismoodi näeb välja ühe e-raamatu kirjastamine?
Mihkel Nummert: Selles ei ole…
5 minutit
Kadumised teistesse eludesse
Kõnelus Arthur Japiniga
Teie äsja eesti keeles ilmunud Kerti Tergemi tõlgitud romaanis „Võrratu puudus” („Een schitterend gebrek”) on elegantselt kokku põimitud näiliselt kaks lugu, mis osutuvad üheks ja samaks. Romaani alguses on põgus, kuid tähendusrikas episood peeglitega, kus ema annab tütrele mänglevalt teada, kui väga nad isaga teineteist armastavad. Peeglimeistrist vanaisa…
Teie äsja eesti keeles ilmunud Kerti Tergemi tõlgitud romaanis „Võrratu puudus” („Een schitterend gebrek”) on elegantselt kokku põimitud näiliselt kaks lugu, mis osutuvad üheks ja samaks. Romaani alguses on põgus, kuid tähendusrikas episood peeglitega, kus ema annab tütrele mänglevalt teada, kui väga nad isaga teineteist armastavad. Peeglimeistrist vanaisa…
6 minutit
Tellis kivist
Wienerbergeri telliseauhind 2012
3. mail autasustati Viini raekojas pidulikult Wienerbergeri telliseauhinna 2012. aasta võitjaid. Sündmus, tellisehitiste biennaal, toimus viiendat korda ja nagu nimetus viitab, toimub see kaheaastase intervalliga.
Ehitisi hindasid arhitektid Bulgaariast, Hiinast, Horvaatiast, Saksamaalt ja Taanist. Erilist tähelepanu pöörati sellele, kuidas tellistest lahendus on sobitatud kohalikku konteksti, samuti geomeetrilisele lahendusele, unikaalsusele,…
3. mail autasustati Viini raekojas pidulikult Wienerbergeri telliseauhinna 2012. aasta võitjaid. Sündmus, tellisehitiste biennaal, toimus viiendat korda ja nagu nimetus viitab, toimub see kaheaastase intervalliga.
Ehitisi hindasid arhitektid Bulgaariast, Hiinast, Horvaatiast, Saksamaalt ja Taanist. Erilist tähelepanu pöörati sellele, kuidas tellistest lahendus on sobitatud kohalikku konteksti, samuti geomeetrilisele lahendusele, unikaalsusele,…
4 minutit
Ei mingeid lihtsaid lahendusi
Perekond Kreisi Fond andis välja fondi esimese arhitektuuripreemia – Rene Valnerile.
Perekond Kreisi Fondile pani aluse varalahkunud arhitektide Hanno ja Erki Kreisi ema Heljo Kreis, legendaarne emakeele õpetaja, kelle käe all õppis kunagi teiste seas ka Juhan Viiding. Fondi loomise idee pärineb aga Hanno Kreisilt. Kolmest vennast ühelgi ei ole järeltulijaid…
Perekond Kreisi Fondile pani aluse varalahkunud arhitektide Hanno ja Erki Kreisi ema Heljo Kreis, legendaarne emakeele õpetaja, kelle käe all õppis kunagi teiste seas ka Juhan Viiding. Fondi loomise idee pärineb aga Hanno Kreisilt. Kolmest vennast ühelgi ei ole järeltulijaid…
3 minutit
Unistuste linn
Kalle Komissarovi vestlus konverentsi „Elav linn. Unistuste linn” külalistega.
„Loome Põhjala” („Nordic Look”) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu käivitatud ürituste sari, mis toimus Eestis teist korda. Eelmisel aastal programmi „Tallinn – Euroopa Kultuuripealinn 2011” raames aidati kaasa keskkonnateadliku ja uuendusliku moe-, disaini- ja tekstiilitööstuse arengule ning infovahetusele Eesti ja Põhjamaade vahel. Sündmuse…
„Loome Põhjala” („Nordic Look”) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu käivitatud ürituste sari, mis toimus Eestis teist korda. Eelmisel aastal programmi „Tallinn – Euroopa Kultuuripealinn 2011” raames aidati kaasa keskkonnateadliku ja uuendusliku moe-, disaini- ja tekstiilitööstuse arengule ning infovahetusele Eesti ja Põhjamaade vahel. Sündmuse…
7 minutit
Post-sõnastik: bizarro
Uue sajandi esimesel kümnendil tekkis ja arenes ameerika kultuuri aktiivsetel äärealadel uus kirjanduslik liikumine bizarro, mille tähtsamaks tunnuseks on veidruse kui kultuurilise väärtuse esiletõstmine.
Teejuhiks ookeanitagusesse veidruste maailma võiks olla inglise dokumentalist Louis Theroux, kes oma telesarjades ning ka raamatus „Veidruse kutse. Reisid ameerika subkultuurides” juhatab huvilised veidruse esmaste piirideni. Isiklikust…
Teejuhiks ookeanitagusesse veidruste maailma võiks olla inglise dokumentalist Louis Theroux, kes oma telesarjades ning ka raamatus „Veidruse kutse. Reisid ameerika subkultuurides” juhatab huvilised veidruse esmaste piirideni. Isiklikust…
3 minutit
Jää vabaks, Anna-Maria Galojan!
Kuulun nende hulka, kes pole kunagi leidnud põhjust kohalikest parteipoliitikutest lugu pidada. Kui poliitikas ka on suuri ja väärikaid inimesi, siis on nende suurus ja väärikus ilmnenud enamasti ka enne ja väljaspool parteisid. Kui inimene aga juba noores eas parteilistele pioneeriüritustele on läinud ja hakanud ajama mingit joga meie oma…
3 minutit
Kui ajakirjandus „perse läks”
Daniel Vaarik: „Peale Stenbocki maja ja Riigikogu hoone on olemas lai maailm, kus on väga äge elada, ning ainus, mida ma tahaksin, on see, et see, mis toimub erakonnapoliitikas, oleks mulle kodanikuna vastuvõetav”.
Daniel Vaarik, Praktika aruanne. Varrak, 2012. 156 lk.
„Praktika aruanne” on raamatu kaanetutvustuse kohaselt „tegeliku elu sündmustel põhinev pöörane…
Daniel Vaarik, Praktika aruanne. Varrak, 2012. 156 lk.
„Praktika aruanne” on raamatu kaanetutvustuse kohaselt „tegeliku elu sündmustel põhinev pöörane…
4 minutit
Õnnetusest olla kreeklane
„Kreeklane teeb kõik, mida suudab, et suurendada lõhet soovi ja tegelikkuse vahel. Kreeklane ei pane põhimõtteliselt reaalsust tähele. Ta elab kahekordselt üle oma võimaluste, lubab kolmekordselt seda, mida anda suudab. Ta teab neli korda rohkem, kui on tegelikult õppinud, ja näitab oma tundeid välja viis korda tugevamalt, kui tegelikult tunneb.…
2 minutit
Kas euroala põhimõtted tuleks ümber hinnata?
Euroopa Liidule on tunnuslik, et olulised kokkulepped sünnivad surve all ja kriiside lahendamise kaudu.
Euroala areng on jõudnud staadiumi, kus on võimalik taas hinnata tema aluspõhimõtete vastavust makroökonoomilistele seaduspärasustele. On kolm üldist reeglit, millele selle piirkonna riikide majandustegevus peab vastama: iga riik vastutab oma võlgade eest ise, riikide võlga ei rahastata…
Euroala areng on jõudnud staadiumi, kus on võimalik taas hinnata tema aluspõhimõtete vastavust makroökonoomilistele seaduspärasustele. On kolm üldist reeglit, millele selle piirkonna riikide majandustegevus peab vastama: iga riik vastutab oma võlgade eest ise, riikide võlga ei rahastata…
5 minutit
Kleptokraatia ja must miljard
Marek Strandberg
Euro kehtestamise hetkest Eestis ligi poolteist aastat tagasi on nii tarbijahinnaindeks kui ka keskmine brutokuupalk kasvanud võrdselt 7% võrra. See tähendab, et keskmiselt pole elanike majanduslik elujärg selle aja jooksul kübetki paremaks läinud. Riigi juhtkond kinnitas rahavahetuse eel ja järel, et „euro hinda ei tõsta!”, sama rääkisid ka ettevõtjad.…
Euro kehtestamise hetkest Eestis ligi poolteist aastat tagasi on nii tarbijahinnaindeks kui ka keskmine brutokuupalk kasvanud võrdselt 7% võrra. See tähendab, et keskmiselt pole elanike majanduslik elujärg selle aja jooksul kübetki paremaks läinud. Riigi juhtkond kinnitas rahavahetuse eel ja järel, et „euro hinda ei tõsta!”, sama rääkisid ka ettevõtjad.…
2 minutit
