2012-16 (3390)
Pealelend. Iris Metsmägi
Kõigil endast lugupidavatel kultuurrahvastel peab muude kõrval olemas olema ka etümoloogiline sõnaraamat. Meil pole seni suurt ja korralikku võtta olnud, kuid nüüd on üks selline just trükkimisel. Millele seda tehes toetusite? Kui mahukas teos tuli, palju on märksõnu?
Iris Metsmägi, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf, „Eesti etümoloogiasõnaraamatu” peatoimetaja: Püüdsime arvesse võtta kõike,…
Iris Metsmägi, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf, „Eesti etümoloogiasõnaraamatu” peatoimetaja: Püüdsime arvesse võtta kõike,…
1 minut
Ministeerium seljatas hallituse
Eesti „spordimeedia” pealkirja-kollektsioon
Pauk peab olema, muidu ei alga midagi. Pearaamatupidajate klubi sai eile avapaugu. Keeleklubidele on antud stardipauk. Riigikohtu stardipauk sisulisele haldusreformile. Laagritesse registreerimine sai avapaugu. Stardipauk võidujooksuks „headesse” koolidesse on antud. Pühajärve puhkpillipäevad saavad täna avapaugu. Stardipauk poliitilise maastiku korrastamiseks. Eurovisiooni hääletuse stardipauk antakse kosmosest. Väliterrasside hooaeg sai avapaugu!…
Pauk peab olema, muidu ei alga midagi. Pearaamatupidajate klubi sai eile avapaugu. Keeleklubidele on antud stardipauk. Riigikohtu stardipauk sisulisele haldusreformile. Laagritesse registreerimine sai avapaugu. Stardipauk võidujooksuks „headesse” koolidesse on antud. Pühajärve puhkpillipäevad saavad täna avapaugu. Stardipauk poliitilise maastiku korrastamiseks. Eurovisiooni hääletuse stardipauk antakse kosmosest. Väliterrasside hooaeg sai avapaugu!…
3 minutit
Revident armub
Mängufilm „Kaks päeva” („Dva dnja”, Venemaa 2011, 92 min), režissöör Avdotja Smirnova, stsenaristid Avdotja Smirnova, Anna Parmas. Osades Ksenja Rappoport, Fjodor Bondartšuk, Irina Rozanova, Gennadi Smirnov jt.
Venemaal on kaks filmiauhinda, millega pärjatakse igal aastal oma maa parimaid filme ja filminäitlejaid. Põhimõttelist vahet justkui ei olegi, tihtipeale kattuvad ka nominendid ja…
Venemaal on kaks filmiauhinda, millega pärjatakse igal aastal oma maa parimaid filme ja filminäitlejaid. Põhimõttelist vahet justkui ei olegi, tihtipeale kattuvad ka nominendid ja…
2 minutit
Hetk, loodus, lõputu vaikus
Kõik, mis Béla Tarr on pilti püüdnud, lausa lummab – „Torino hobune” on absoluutse visuaalse kuulmise ilming.
Mängufilm „Torino hobune” („The Turin Horse”/„A torinói ló”, Prantsusmaa-Saksamaa-Ungari-Šveits-USA 2011, 146 min), režissöör Béla Tarr, stsenaristid Béla Tarr ja Lázló Krasznahorkai, operaator Fred Kelemen. Osalised Erika Bók, János Derzsi, Mihály Kormos, Ricsi. Linastus kinos…
Mängufilm „Torino hobune” („The Turin Horse”/„A torinói ló”, Prantsusmaa-Saksamaa-Ungari-Šveits-USA 2011, 146 min), režissöör Béla Tarr, stsenaristid Béla Tarr ja Lázló Krasznahorkai, operaator Fred Kelemen. Osalised Erika Bók, János Derzsi, Mihály Kormos, Ricsi. Linastus kinos…
9 minutit
Mihkel Mutt tembutab jälle
Mihkel Mutt „Savisaarel ikka otsad peos”, Postimees 12. IV 2012; „Rahva teenrid”, Vikerraadio, 14. IV 2012; „Olukorrast riigis”, Raadio 2, 15. IV 2012.
Mihkel Mutt kohe oskab üllatada! Tema viimane kolumn võis tekitada tõsimeelsetes inimestes kui mitte just nördimust, siis nõutust kindlasti. Näiteks soovitus: „Olgu Savisaar või vanakurat ise – Keskerakonnas…
Mihkel Mutt kohe oskab üllatada! Tema viimane kolumn võis tekitada tõsimeelsetes inimestes kui mitte just nördimust, siis nõutust kindlasti. Näiteks soovitus: „Olgu Savisaar või vanakurat ise – Keskerakonnas…
3 minutit
Kaameraga tuumasaasta mail
Õõvastav on kuulda, et kui robotitega puhastada ei õnnestunud, saadeti tööle biorobotid ehk inimesed.
Dokumentaalfilm „Tšernobõli samuraid” (Einman Video ja Yleisradio koostöös Kreeka Raadio ja Televisooni ning ERRiga, 2012, 55 min), režissöör ja operaator Ivar Heinmaa, stsenaristid Ivar Heinmaa ja Vesa Toijonen, produtsendid Ivar Heinmaa, Margit Vremmert ja Vesa Toijonen, helisalvestajad…
Dokumentaalfilm „Tšernobõli samuraid” (Einman Video ja Yleisradio koostöös Kreeka Raadio ja Televisooni ning ERRiga, 2012, 55 min), režissöör ja operaator Ivar Heinmaa, stsenaristid Ivar Heinmaa ja Vesa Toijonen, produtsendid Ivar Heinmaa, Margit Vremmert ja Vesa Toijonen, helisalvestajad…
2 minutit
Seente ja inimeste sõda
Teaduspreemia laureaat Kai Kisand soovitab mitte liialdada pesemise ja televaatamisega
Organismide elud on tugevalt läbi põimunud. Inimenegi püsib elus vaid seoses suure hulga bakterite ja seentega, kelleta meie organismi tasakaal paigast nihkuks. Nii keha pinnal kui ka kehas on neil igaühel täita oma roll. Seedimine ilma mikroorganismide kaasabita oleks suisa võimatu.…
Organismide elud on tugevalt läbi põimunud. Inimenegi püsib elus vaid seoses suure hulga bakterite ja seentega, kelleta meie organismi tasakaal paigast nihkuks. Nii keha pinnal kui ka kehas on neil igaühel täita oma roll. Seedimine ilma mikroorganismide kaasabita oleks suisa võimatu.…
4 minutit
Satikate tarkus
Sipelgatelt on üht-teist õppida. Õigem oleks öelda, et meist evolutsiooniliselt vanemad Maa asukad on meile lihtsalt midagi õpetamata jätnud. 3. aprilli Scientific Americani artikkel käsitleb nakkavat omakasupüüdmatust, mis aitab sipelgakolooniatel toime tulla näiteks pessa tunginud seennakkusega. Inimühiskonnas on käitumine ju teada: epideemia korral isoleeritakse haiged ja tervetel soovitatakse mitte ringi…
2 minutit
Avalikud loengud
Reedel, 20. aprillil
kell 11 toimub Tallinna ülikooli Mare hoone ruumis M-213 Krista Loogma avalik loeng teemal „Väljakutsed kutseharidusele: ülikooli roll”.
kell 16 peab tänapäeva üks tuntumaid prantsuse antropolooge, professor Marc Augé Tallinna ülikooli Mare hoone ruumis M-134 avaliku loengu teemal „Mittekohad ja arhitektuur”. Loeng toimub inglise keeles. Loengule järgneb prof Augé…
kell 11 toimub Tallinna ülikooli Mare hoone ruumis M-213 Krista Loogma avalik loeng teemal „Väljakutsed kutseharidusele: ülikooli roll”.
kell 16 peab tänapäeva üks tuntumaid prantsuse antropolooge, professor Marc Augé Tallinna ülikooli Mare hoone ruumis M-134 avaliku loengu teemal „Mittekohad ja arhitektuur”. Loeng toimub inglise keeles. Loengule järgneb prof Augé…
2 minutit
Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad
DAVID W. SCHRYER, sünd 1975
Tallinna Tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), tehniline füüsika
Doktoritöö „Metabolic Flux Analysis of Compartmentalized Systems using Dynamic Isotopologue Modeling” („Isotopoloogilise modelleerimise rakendamine heterogeensete bioloogiliste süsteemide ainevahetusvoo analüüsis”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?657
Kaitsmine toimus 12. aprillil Tallinnas.
Juhendaja: PhD Marko Vendelin, kaasjuhendajad: prof Toomas Paalme ja PhD Pearu Peterson
Oponendid: PhD Katharina Nöh (Jülichi Uurimiskeskuse AS)…
Tallinna Tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), tehniline füüsika
Doktoritöö „Metabolic Flux Analysis of Compartmentalized Systems using Dynamic Isotopologue Modeling” („Isotopoloogilise modelleerimise rakendamine heterogeensete bioloogiliste süsteemide ainevahetusvoo analüüsis”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?657
Kaitsmine toimus 12. aprillil Tallinnas.
Juhendaja: PhD Marko Vendelin, kaasjuhendajad: prof Toomas Paalme ja PhD Pearu Peterson
Oponendid: PhD Katharina Nöh (Jülichi Uurimiskeskuse AS)…
2 minutit
Meediauurijad ja meediatööstuse esindajad ikka veel vastasleerides?
12. – 13. aprillil toimus üleeuroopalise ja Euroopa ühisrahaga koordineeritava meediauurijate võrgustiku COST „Muutuvad auditooriumid, muutuvad ühiskonnad” järjekordne töökohtumine. Sedakorda Brüsselis. Võrgustik koondab akadeemilisi meediauurijaid peaaegu kõigist Euroopa riikidest ning püüab soodustada nende omavahelist koostööd. Et mitte igaüks ei nokitseks oma nurgas sama asja kallal, vaid sarnaste muredega uurijad koonduksid…
5 minutit
Helilooja pilk – Sirp küsib, Peeter Vähi vastab
Kuidas hindate Eesti kultuuripoliitikat? Milline paistab see võrdluses teiste Euroopa maadega? Millega võime rahul olla, millega mitte? Kuigi olete ennekõike helilooja ja ka meie rubriik kannab pealkirja „Helilooja pilk”, oskate ehk olukorda vaagida pisut laiemalt – ka lihtsalt kodanikuna.
Meie muusika- ja kultuurielus on palju säärast, millega pole põhjust mitte üksnes…
Meie muusika- ja kultuurielus on palju säärast, millega pole põhjust mitte üksnes…
3 minutit
Bolšijanovit meenutades ja tulevikku vaadates
EMTA XXIII rahvusvahelised trompetipäevad 11. – 13. II ja 7.-8. IV.
Aprillikuu trompetipäevad kätkevad endas üht lõiku süsteemses Eesti trompetimuusika haridus- ja arendustöös, mille algus ulatub ajas aastakümnete taha ja mis on omandanud ka rahvusvahelised mõõtmed. Eesti trompetielu ja paljude ettevõtmiste kunstiline juht Aavo Ots on mõtte- ja teovõimas initsiaator ning…
Aprillikuu trompetipäevad kätkevad endas üht lõiku süsteemses Eesti trompetimuusika haridus- ja arendustöös, mille algus ulatub ajas aastakümnete taha ja mis on omandanud ka rahvusvahelised mõõtmed. Eesti trompetielu ja paljude ettevõtmiste kunstiline juht Aavo Ots on mõtte- ja teovõimas initsiaator ning…
2 minutit
Absoluutset tippu seekord ei olnud
Ants Soots ja Merike Toro XII Eesti kammerkooride festivalist 13. ja 14. IV Türil
A-kategooria kooride võistulaulmisest
ANTS SOOTS: Veel mitugi koori, kes võinuks sellel konkursil A-kategoorias üles astuda, tänavu kahjuks ei osalenud. Seetõttu ei avanenud pilt meie kammerkooridest päris täiuslikuna.
Üsna hea mulje jäi kavadest, leidus korralikke katsumusi. Sümpaatne on, kui endale…
A-kategooria kooride võistulaulmisest
ANTS SOOTS: Veel mitugi koori, kes võinuks sellel konkursil A-kategoorias üles astuda, tänavu kahjuks ei osalenud. Seetõttu ei avanenud pilt meie kammerkooridest päris täiuslikuna.
Üsna hea mulje jäi kavadest, leidus korralikke katsumusi. Sümpaatne on, kui endale…
5 minutit
Uus
Veel sel nädalavahetusel, 21. ja 22. IV ning 31. V etendatakse Mustpeade majas Puškini tragöödiat „Mozart & Salieri. Üle-euroopaline kuulujutt”, millega Tallinna Filharmoonia avab sarja „Püha Mauritiuse teatriõhtud”.
Miks hakkab üks kontserdiorganisatsioon äkki teatrit tegema?
Tallinna Filharmoonia direktor Marko Lõhmus: Mustpeade maja ümber on teatrit olnud juba hea mitu aastat, autorid anonüümsed…
Miks hakkab üks kontserdiorganisatsioon äkki teatrit tegema?
Tallinna Filharmoonia direktor Marko Lõhmus: Mustpeade maja ümber on teatrit olnud juba hea mitu aastat, autorid anonüümsed…
1 minut
Aastad, otsingud, peegeldused
Pille Lille juubelikontsert: Margarete Haverinen-Brandt, Marina Morozova, Olga Zaitseva, Geraldine Casanova, Maire Haava, Jassi Zahharov, Mati Kõrts, Aare Saal ning klaveril Ralf Taal ja Collin Hansen. 14. IV Estonia kontserdisaalis.
Aeg ei peatu kellegi jaoks. See on kas karmi tõe tunnistamine või teema lennukateks optimistlikeks mõttearendusteks. Jutt tuleb poolsajanda verstapostini(!) jõudnud…
Aeg ei peatu kellegi jaoks. See on kas karmi tõe tunnistamine või teema lennukateks optimistlikeks mõttearendusteks. Jutt tuleb poolsajanda verstapostini(!) jõudnud…
2 minutit
Reinvere ooperi „Puhastus” maailmaesietendus
Täna õhtul esietendub Helsingis Soome Rahvusooperis Jüri Reinvere, 40aastase Berliinis elava eesti helilooja esikooper „Puhastus” Sofi Oksase samanimelise romaani järgi. Dirigeerib Paul Mägi, lavastaja on Tiina Puumalainen, kunstnik Teppo Järvinen. Eesti lauljatest osalevad Heli Veskus (vana Aliide) ja Koit Soasepp (Lavrent). Ooperi libreto on soome keeles mõningate eestikeelsete lõikudega. Allpool…
2 minutit
Imekaunis Tatjana ja Tallinna Kammerorkester
„Violino, bis!”: Tallinna Kammerorkester ja Tatjana Grindenko (viiul, Venemaa) 12. IV Estonia kontserdisaalis.
Viiulikunstnik Tatjana Grindenko on Eestiga olnud niivõrd tihedalt seotud, et võtsin kokku julguse ja pealkirjastasin artikli ainult tema eesnimega. Julgust läheb Tatjana Grindenkoga suheldes alati vaja, sest selle vene kaunitari väline pilt võib olla petlik. Tema sisemuses on…
Viiulikunstnik Tatjana Grindenko on Eestiga olnud niivõrd tihedalt seotud, et võtsin kokku julguse ja pealkirjastasin artikli ainult tema eesnimega. Julgust läheb Tatjana Grindenkoga suheldes alati vaja, sest selle vene kaunitari väline pilt võib olla petlik. Tema sisemuses on…
2 minutit
Raul Vaigla soovitab „Jazzkaarelt” otsida ka vähem tuntud nimesid
Kahekümne kolmas „Jazzkaar” peetakse 20. – 29. aprillini Tallinnas ja veel viieteistkümnes Eesti linnas. Festivali kodu on sel korral mere ääres – spetsiaalselt „Jazzkaarele” püstitatud unikaalses Merepaviljonis reisisadamas. Festivali peaesinejad on Jan Garbarek Group feat. Trilok Gurtu (Norra-India), Lizz Wright (USA ) ja Brand New Heavies (Suurbritannia). Avakontserdil esineb afropopi…
3 minutit
Pealelend. Trivimi Velliste
18. aprillil algas muinsuskaitsekuu. Kust muinsuskaitsekuu on alguse saanud ja millist ülesannet ta täidab? Mida on oodata tänavuse muinsuskaitse kuu raames?
Trivimi Velliste, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees:Muinsuskaitsekuu läte on rahvusvaheline muinsuskaitsepäev, mille 1984. aastal algatasid UNESCO ja ICOMOS. Eeskujuks võis olla rahvusvaheline muuseumipäev 18. mail.
Eesti muinsuskaitseliikumine sai just tol ajal hoo…
Trivimi Velliste, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees:Muinsuskaitsekuu läte on rahvusvaheline muinsuskaitsepäev, mille 1984. aastal algatasid UNESCO ja ICOMOS. Eeskujuks võis olla rahvusvaheline muuseumipäev 18. mail.
Eesti muinsuskaitseliikumine sai just tol ajal hoo…
1 minut
Saaremaa tuulikute saatus
Molinoloogia ehk veskiteadus on Eesti ühiskonnas alles verinoor ja veskite teemal on puudunud siiani ülevaatlik info. Kui palju on meil õigupoolest säilinud Hollandi tuulikuid ja pukktuulikuid, vesi- ja mootorveskeid ning kuhu nimetatud valdkond meie kultuuriruumis üleüldse paigutub?
Hiljuti oli muinsuskaitse nõukogus arutusel veel viie Saaremaa tuuliku riikliku kaitse alla võtmine. Tegemist…
Hiljuti oli muinsuskaitse nõukogus arutusel veel viie Saaremaa tuuliku riikliku kaitse alla võtmine. Tegemist…
3 minutit
Kümme aastat miljööalasid
Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juures tegutseb juba 2001. aastast miljööalade osakond, kes reguleerib Tallinna seitsmeteistkümnel kehtival ja ka neljal kavandataval miljööalal toimuvat. Ennekõike seisneb meie töö omanike nõustamises ja projektide läbivaatamises ning kooskõlastamises. Miljööalade ajalugu ei ole kuigi pikk, aga selle aja jooksul on nende kaitse põhimõtteid üsna palju täiendatud ja…
4 minutit
Kas kogu võim lendrobotitele?
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esines 5. aprillil Tallinnas Fabio Gramazio Šveitsi arhitektuuribüroost Gramazio & Kohler.
Gramazio & Kohleri viimaste projektide hulka kuuluvad nii Šveitsi ekspositsioon XI Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2010), firmade IBM ja Swiss Re jaoks kujundatud sWish paviljon 2002. aasta Expo raames, Bahnhofstrasse jõuluvalgustus, kui ka kaasaegse tantsu keskus Tanzhaus…
Gramazio & Kohleri viimaste projektide hulka kuuluvad nii Šveitsi ekspositsioon XI Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2010), firmade IBM ja Swiss Re jaoks kujundatud sWish paviljon 2002. aasta Expo raames, Bahnhofstrasse jõuluvalgustus, kui ka kaasaegse tantsu keskus Tanzhaus…
5 minutit
Pealelend. Ilmar Taska
Vene filmirežissööri Andrei Tarkovski 80. sünniaastapäeva puhul toob Vene teater täna lavale rootsi näitleja ja dramaturgi, Tarkovski filmides „Nostalgia” ja „Ohverdus” mänginud Erland Josephsoni näidendi „Üks suveöö Rootsis”, mille on lavastanud Ilmar Taska.
Millised on olnud teie isiklikud kokkupuuted Andrei Tarkovskiga?
Ilmar Taska, „Üks suveöö Rootsis” lavastaja: Tarkovskiga tutvudes olin äsja lõpetanud…
Millised on olnud teie isiklikud kokkupuuted Andrei Tarkovskiga?
Ilmar Taska, „Üks suveöö Rootsis” lavastaja: Tarkovskiga tutvudes olin äsja lõpetanud…
2 minutit
Igale õnnepojukesele oma hapukurgike …
Tšehhovi minimalismis kütkestab ja teeb rahutuks üldistusjõud, triviaalsuse kaitsekihi all liigahtav saatuslikkus.
Tallinna Linnateatri „Maailmale nähtamatud pisarad”, autor Antoša Tšehhonte, dramatiseerija ja lavastaja Elmo Nüganen, kostüümikunstnik Reet Aus, helilooja Jaak Jürisson, muusikaline kujundaja Riina Roose, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Andrus Vaarik, Andres Raag, Anne Reemann, Argo Aadli, Külli Teetamm, Piret Kalda,…
Tallinna Linnateatri „Maailmale nähtamatud pisarad”, autor Antoša Tšehhonte, dramatiseerija ja lavastaja Elmo Nüganen, kostüümikunstnik Reet Aus, helilooja Jaak Jürisson, muusikaline kujundaja Riina Roose, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Andrus Vaarik, Andres Raag, Anne Reemann, Argo Aadli, Külli Teetamm, Piret Kalda,…
3 minutit
Rõõm ühest ilusast stagnatsioonist
„Armastus tööpostil” kujutab endast kahte vaatust peaaegu katkematut naeru.
Rakvere teatri „Armastus tööpostil”, autorid Emil Braginski ja Eldar Rjazanov, tõlkijad Peeter Tammearu ja Arvi Siig, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Jaak Vaus, muusikaline kujundaja Bonzo. Mängivad Tiina Mälberg, Velvo Väli, Anneli Rahkema, Erni Kask, Kertu Moppel, Marin Mägi. Esietendus 18. II Rakvere…
Rakvere teatri „Armastus tööpostil”, autorid Emil Braginski ja Eldar Rjazanov, tõlkijad Peeter Tammearu ja Arvi Siig, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Jaak Vaus, muusikaline kujundaja Bonzo. Mängivad Tiina Mälberg, Velvo Väli, Anneli Rahkema, Erni Kask, Kertu Moppel, Marin Mägi. Esietendus 18. II Rakvere…
4 minutit
Ilusat sürri ja vulgaarsust Lorca moodi
Federico GarcÍa Lorca „Lillede keeles” on olulisel kohal ootustardumuses elu möödalaskmise teema.
Olgugi et juba ammu teadvustame kiirustamist XXI sajandi haigusena, on meie igapäevaelu diktaator ikkagi kõikjal tagumikku torkiv kellaosuti. Ja olgugi et mõttelaad, mis kutsub üles pagema loodusesse ja elama aeglaselt, kasvuhoones tomati kasvamist jälgides õnnelikult õhkama ja mediteerima, on…
Olgugi et juba ammu teadvustame kiirustamist XXI sajandi haigusena, on meie igapäevaelu diktaator ikkagi kõikjal tagumikku torkiv kellaosuti. Ja olgugi et mõttelaad, mis kutsub üles pagema loodusesse ja elama aeglaselt, kasvuhoones tomati kasvamist jälgides õnnelikult õhkama ja mediteerima, on…
3 minutit
Kuidas räägivad lilled?
Huvitav kompott, mille meeldivamate ja ebameeldivamate komponentide osas tasub olla tähelepanelik.
Von Krahli teatri „Lillede keel”, autor Federico GarcÍa Lorca, tõlkijad Rainer Sarnet ja Laura Talvet, lavastaja Rainer Sarnet, kunstnik Laura Pählapuu. Mängivad Mari Pokinen, Liina Vahtrik, Tiina Tauraite, Taavi Eelmaa, Mari Abel, Ivo Reinok, Ragne Veensalu, Liis Lindmaa, Ott Kartau,…
Von Krahli teatri „Lillede keel”, autor Federico GarcÍa Lorca, tõlkijad Rainer Sarnet ja Laura Talvet, lavastaja Rainer Sarnet, kunstnik Laura Pählapuu. Mängivad Mari Pokinen, Liina Vahtrik, Tiina Tauraite, Taavi Eelmaa, Mari Abel, Ivo Reinok, Ragne Veensalu, Liis Lindmaa, Ott Kartau,…
3 minutit
Marge Monko ja OÜ Visible Solutions „Manifestale”
Eestist osalevad tänavusel Euroopa nüüdiskunsti biennaalil OÜ Visible Solutions (Karel Koplimets, Taaniel Raudsepp ja Sigrid Viir) ning Marge Monko. (Foto: Paul Kuimet)
Eesti Kunstimuuseumi direktorit, „Manifesta” nõukogu kauaaegset liiget Sirje Helmet küsitleb Reet Varblane.
Eile, 19. aprillil teatati Brüsselis Hollandi saatkonnas tänavusel Euroopa biennaalil „Manifesta” osalevate kunstnike nimed. Kuigi 2. juunist 30.…
Eesti Kunstimuuseumi direktorit, „Manifesta” nõukogu kauaaegset liiget Sirje Helmet küsitleb Reet Varblane.
Eile, 19. aprillil teatati Brüsselis Hollandi saatkonnas tänavusel Euroopa biennaalil „Manifesta” osalevate kunstnike nimed. Kuigi 2. juunist 30.…
4 minutit
Jalutuskäik galeriides
Inimese teekond noorte maalikunstnike töödes
Elis Saarevälja näitus „Pimedad ajad” Hobusepeas 28. III – 9. IV, Marta Stratskase ja Kristi Kongi näitus „Taevas” („Heaven”) Vaalas kuni 28. IV, Saskia Järve näitus „Tervisevetel” Draakoni galeriis kuni 21. IV.
Eesti noor maalikunst pakub samasugust mitmekesisust nagu kevadine ilm: lumest sillerdava päikseni. Maalidelt võib leida…
Elis Saarevälja näitus „Pimedad ajad” Hobusepeas 28. III – 9. IV, Marta Stratskase ja Kristi Kongi näitus „Taevas” („Heaven”) Vaalas kuni 28. IV, Saskia Järve näitus „Tervisevetel” Draakoni galeriis kuni 21. IV.
Eesti noor maalikunst pakub samasugust mitmekesisust nagu kevadine ilm: lumest sillerdava päikseni. Maalidelt võib leida…
2 minutit
Nomaade nii lihtsalt ei taltsuta
Kasahhi kunstniku Erbosõn Meldibekovi näitus „Kaotatud paradiis” („Ma olen siin, et näha sind, sa oled siin, et näha mind”) Pärnu Linnagaleriis kuni 5. V.
Kasahh Erbosõn Meldibekov on vaieldamatult üks tuntumaid Kesk-Aasia nüüdiskunstnikke: ta on kahel korral osalenud Kesk-Aasia riikide ühispaviljonis Veneetsia biennaalil, teeb koostööd maineka Moskva galeristi Marat Guelmaniga, temast…
Kasahh Erbosõn Meldibekov on vaieldamatult üks tuntumaid Kesk-Aasia nüüdiskunstnikke: ta on kahel korral osalenud Kesk-Aasia riikide ühispaviljonis Veneetsia biennaalil, teeb koostööd maineka Moskva galeristi Marat Guelmaniga, temast…
2 minutit
Asjade saatus
Jevgeni Zolotko kuueosaline installatsioon „Asjad” (I osa „Kõne” 19. III – 3. IV, II osa „Kaotus” 11. – 24. IV, III osa „Asjad” 30. IV – 14. V, IV osa „Tuvi”, V osa „Ecce”, VI osa veel nimeta) Tartu Kunstimaja pööningul. Installatsiooni saab külastada E–R 10–17, külastus eelnevalt kokku leppida…
3 minutit
Kummalised struktuurid ja helid
ehk Taanlased Kumu vaakumis
Näitus „Spatium. Taani kaasaegne kunst” Kumus kuni 13. V. Kuraator Maria Kjær Themsen, kunstnikud Tove Storch, Jacob Jessen, Lea Porsager, Kasper Akhøj, Rolf Nowotny, Marie Kølbæk Iversen, Tamar Guimarães, Ferdinand Ahm Krag, Torben Ribe, Jacob Kirkegaard ja Olof Olsson. 21. IV kl 16 Marie Kølbæk Iverseni tantsuetendus…
Näitus „Spatium. Taani kaasaegne kunst” Kumus kuni 13. V. Kuraator Maria Kjær Themsen, kunstnikud Tove Storch, Jacob Jessen, Lea Porsager, Kasper Akhøj, Rolf Nowotny, Marie Kølbæk Iversen, Tamar Guimarães, Ferdinand Ahm Krag, Torben Ribe, Jacob Kirkegaard ja Olof Olsson. 21. IV kl 16 Marie Kølbæk Iverseni tantsuetendus…
2 minutit
Šarūnas Sauka fantastiline realism
Näitus „Mina, maalija Šarūnas” Kumus kuni 29. IV, kuraator Tamara Luuk.
Suhestuda leedu maalija Šarūnas Sauka töödega pole teatud mõttes lihtne: säravate värvidega kaugelt ligi meelitavad maalid on hoopis lõks, sest veidi tähelepanelikumal vaatlemisel hakkab silm eristama hoopis ebamugavaid, kui mitte eemaletõukavaid stseene: üksikasjalikult maalitud kaunite lillede, puuviljade ja kalliskivide kõrval…
Suhestuda leedu maalija Šarūnas Sauka töödega pole teatud mõttes lihtne: säravate värvidega kaugelt ligi meelitavad maalid on hoopis lõks, sest veidi tähelepanelikumal vaatlemisel hakkab silm eristama hoopis ebamugavaid, kui mitte eemaletõukavaid stseene: üksikasjalikult maalitud kaunite lillede, puuviljade ja kalliskivide kõrval…
4 minutit
Oluline autor ehk Kuskil on midagi teoksil
Toomas Vint, Kunstniku elu. Jutte ja mälestusi. Kujundanud Eva-Maria Vint-Warmington. Fotod autorist Eva-Maria Vint-Warmington. Tulikiri, 2011. 168 lk.
Kunstnikust kirjaniku Toomas Vindi 21. raamatus „Kunstniku elu” on 14 lugu ja need jaotatud kolme tsüklisse: „Tipus” (4 juttu), „Pettekujutelmade linnuparv” (4) ja „Kunstniku elu” (6); kõigis kolmes pealkirjastatud tsüklis sisaldub ka sama-pealkirjaline…
Kunstnikust kirjaniku Toomas Vindi 21. raamatus „Kunstniku elu” on 14 lugu ja need jaotatud kolme tsüklisse: „Tipus” (4 juttu), „Pettekujutelmade linnuparv” (4) ja „Kunstniku elu” (6); kõigis kolmes pealkirjastatud tsüklis sisaldub ka sama-pealkirjaline…
6 minutit
Saladus
Peeter Buridani novellikogust „Udujutte”
Minu ema suri, kui olin kolmekümneaastane. Ta põdes kaua, mõnda aega lebas ka haiglas, kuid päris lõpus, kui kõik lootused olid kadunud, tõime ta koju. Ma ei tea, kas ma muidu oleksin söandanud sellist sammu astuda, kuid mu abikaasa töötas medõena ja võttis hoolitsemise enda peale; ta…
Minu ema suri, kui olin kolmekümneaastane. Ta põdes kaua, mõnda aega lebas ka haiglas, kuid päris lõpus, kui kõik lootused olid kadunud, tõime ta koju. Ma ei tea, kas ma muidu oleksin söandanud sellist sammu astuda, kuid mu abikaasa töötas medõena ja võttis hoolitsemise enda peale; ta…
6 minutit
Sergei ja teadus
Ptahhotepi elutarkuse ilmumise puhul
Teadusest räägitakse palju. Näib olevat mõtet eristada kaht viisi teadusest kõnelemiseks. Esimene võimalus, peamine, populaarsem, on rääkida teadusest kui mingist aktiivsest subjektist või vähemalt põhjuslikult toimivast nähtusest. Sel viisil on loomulik öelda „teadus teeb seda ja seda”, näiteks „teadus võidab vaimupimeduse”, „teadus loob aluse moodsale tsivilisatsioonile”, „teadus…
Teadusest räägitakse palju. Näib olevat mõtet eristada kaht viisi teadusest kõnelemiseks. Esimene võimalus, peamine, populaarsem, on rääkida teadusest kui mingist aktiivsest subjektist või vähemalt põhjuslikult toimivast nähtusest. Sel viisil on loomulik öelda „teadus teeb seda ja seda”, näiteks „teadus võidab vaimupimeduse”, „teadus loob aluse moodsale tsivilisatsioonile”, „teadus…
4 minutit
Oma avastamine võõra kaudu
François Jullieni suurim väärtus seisneb indoeuroopalikule alternatiivse mõtlemisraamistiku väljatöötamises.
François Jullien, Tõhususe traktaat. Tõlkinud Margus Ott, toimetanud Kaia Sisask. Kujundanud Signe Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011. 328 lk.
François Jullienile võlgnen oma elu suurima filosoofilise jahmatuse. See oli leebe, peaaegu täheldamatu jahmatus, see-eest pikaajaline. Ma pole sellest siiani toibunud. Jahmatus on seda…
François Jullien, Tõhususe traktaat. Tõlkinud Margus Ott, toimetanud Kaia Sisask. Kujundanud Signe Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011. 328 lk.
François Jullienile võlgnen oma elu suurima filosoofilise jahmatuse. See oli leebe, peaaegu täheldamatu jahmatus, see-eest pikaajaline. Ma pole sellest siiani toibunud. Jahmatus on seda…
6 minutit
Kas kõrgharidus on vaid avaõiguslike isikute asi?
Kõrgharidusreformi tagajärg võib olla süvenev kihistumine ja ühiskondlik taandareng.
Minister Jaak Aaviksoo räägib Sirbile (5. IV 2012) antud intervjuus, et „ühiskonnas on ühemõtteline arusaam, et kõrgharidus on riigi ja avalik-õiguslike isikute asi”. Kas minister ei aja siin aga segi avalikku huvi ja avaõiguslike juriidiliste isikute ainupädevust? Riik ega avaõiguslikud juriidilised isikud…
Minister Jaak Aaviksoo räägib Sirbile (5. IV 2012) antud intervjuus, et „ühiskonnas on ühemõtteline arusaam, et kõrgharidus on riigi ja avalik-õiguslike isikute asi”. Kas minister ei aja siin aga segi avalikku huvi ja avaõiguslike juriidiliste isikute ainupädevust? Riik ega avaõiguslikud juriidilised isikud…
6 minutit
Saadiku vangla nimi on Fraktsioon
Marek Strandberg
Hiljaaegu tuletas õiguskantsler Indrek Teder rahvaesindajatele riigikogus jälle meelde, et nad on ise endalt võtnud ära osa saadikupuutumatusest, mis neile põhiseadusega ette on nähtud. Saadikud lubasid oma puutumatuse esimesel võimalusel taastada, sest see kaotamine juhtunud neil kogemata. Hoopis pikemat aega on aga saadikuid põhiseadusevastaselt koheldud ühes teises küsimuses, mis…
Hiljaaegu tuletas õiguskantsler Indrek Teder rahvaesindajatele riigikogus jälle meelde, et nad on ise endalt võtnud ära osa saadikupuutumatusest, mis neile põhiseadusega ette on nähtud. Saadikud lubasid oma puutumatuse esimesel võimalusel taastada, sest see kaotamine juhtunud neil kogemata. Hoopis pikemat aega on aga saadikuid põhiseadusevastaselt koheldud ühes teises küsimuses, mis…
2 minutit
