-
Riigid, kus lihtsalt ei jätku inimesi, kes ei oleks peaministri sugulase sõbrad või sõbra sugulased.
Tänapäeva politoloogias arutatakse väikeste riikide puhul peateemana seda, kuidas nad saavad suurte kõrval püsida, kas neil saab olla mingit mõju maailma asjadele, hoolimata nende väiksusest, või kas mitte väikseks ei tee riigid end ise oma liig vaoshoitud käitumisega, madala enesehinnanguga. Teaduse seisukohalt on väikese riigi probleem tema suhted teiste, suurematega; väiksel riigil per se teaduse silmis…
-
Leszek Kołakowski, Mida küsivad meilt suured filosoofid. Tõlkinud Hendrik Lindepuu, toimetanud Märt Väljataga. Hendrik Lindepuu kirjastus. 285 lk.
Mõtlemisele kulub aega. Vahel on mõtlemine hea, vahel mitte, vahel tulemus rõõmustab, vahel mitte, aega kulub alati. Kui ma Kołakovski „Mida küsivad meilt suured filosoofid” esimest korda lahti lõin, olin pettunud. Lahjavõitu on see, populaarne sissejuhatus, vaid pudemed vanainimese suuremate tööde järelt, vähe, et avaldada sarjas, kus lubatud välja anda filosoofia ja ühiskonnateaduste…
-
Ptahhotepi elutarkuse ilmumise puhul
Teadusest räägitakse palju. Näib olevat mõtet eristada kaht viisi teadusest kõnelemiseks. Esimene võimalus, peamine, populaarsem, on rääkida teadusest kui mingist aktiivsest subjektist või vähemalt põhjuslikult toimivast nähtusest. Sel viisil on loomulik öelda „teadus teeb seda ja seda”, näiteks „teadus võidab vaimupimeduse”, „teadus loob aluse moodsale tsivilisatsioonile”, „teadus lahendab toiduprobleemi” aga ka näiteks „teadus ei suuda lahendada inimhinge mõistatust”. Sellise kasutuse puhul näib olevat ilmne, et kuigi sõnastatud…
-
Varem oleks nagu olnud üks, vähema hirmuga suhtumine surmasse ning alates Unamunost uus, mis toonud kaasa hirmu kasvamise.
I
Unamuno kohta on eesti ajalehtedes või ajakirjades või raamatute järelsõnadena palju kordi lugeda olnud, ligi paarkümmend korda kokku. Ei ütleks et palju lugeda, ikka palju kordi lugeda. Pea kõik need korrad on kirjeldatud samu tõsiasju: Unamuno kui filoloog, bask, ülikooli rektor, pagulane, ramooni (uue romaanivormi) leiutaja, pidulikul koosolekul frankistide vastu kõneleja, seejärel…
-
Kui üldse kellelegi omistada au olla välja mõelnud praeguse läänemaise ühiskonnakorralduse alused, vähemalt kitsamalt, liberaalse mõtlemise alused, oleks vahest ainus tõsine kandidaat John Locke.
-
Meetodikeskse mõtlemise korral valib meetod ise, mis on tähtis, mis mitte.
Ernst Cassirer, Keel ja müüt. Tõlkinud Margit Rennebaum. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 160 lk.
-
Quine?i teoreetilise filosoofia alane argumentatsioon on hästi jälgitav igale haritud inimesele.
