$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Peeter Vähi
-
Üldjuhul ei idealiseeri taoism ühiskonna hierarhilist struktuuri, rangelt reglementeeritud kombestikku ja tseremooniaid ega pühendumist ilule ja muusikale. Sestap ei saada Margus Oti raamatuski läbi peatükkideta, milles vastandutakse Konfutsiuse ideaalühiskonnale ja milles antakse sõnaõigus ka antipoodidele, ilu- ja muusikavastastele. Fotol on Konfutsiuse kujutis ja kõnealune raamat.Peeter VähiPilguheit Hiina müüri taha
Margus Ott jääb oma raamatus sinotsentristlikuks: ta ei püüa Hiina muusikat vaadelda naabritega kõrvutatuna ega leida sellele küsimusele ühest vastust.
7 minutit -
Inimloomusele on omane elutahe
Paradoksaalsel kombel saabus Sirbilt e-kiri ettepanekuga avaldada mõtteid kaugetest kultuuridest saadava loomingulise inspiratsiooni ning pagulaste teemal hetkel, mil parajasti jalutasin Manhattanil Little Italyst Chinatowni ning mõtisklesin, kuivõrd ehedal kujul on hiinlased ja itaallased suutnud kodust kaugel säilitada oma traditsioonid ning muutuda seejuures multikultuurilise New Yorgi lahutamatuks osaks. Varemalt olen Suures Õunas sattunud ka Harlemisse, kus vaid harva kohtab valgenahalisi, ja Brooklynis asuvasse Little Odessasse, kus uskumatul moel kestab edasi Nõukogude…3 minutit -
„Oriendi” pühamu Rotermanni basaaril
Festival „Orient” on umbes sama vana nagu taas iseseisev Eesti Vabariik. Esimene festival oli 1992. aasta kevadel ja selle ettevalmistamine algas ligi aasta varem. Selle rohkem kui kahe aastakümne jooksul on aset leidnud tohutud muutused sotsiaalses sfääris, inimeste kultuurilises mõtlemises, esteetilistes hinnangutes. Ja seda mitte üksnes Eestis. Paratamatult peavad neile muutustele reageerima ka muusikafestivalid. Isegi kõige vägevamad ja konservatiivsemad, nagu näiteks Bayreuthi festival, on sunnitud uuendustega kaasa minema. Või vaadakem…2 minutit -
Helilooja pilk – Sirp küsib, Peeter Vähi vastab
Kuidas hindate Eesti kultuuripoliitikat? Milline paistab see võrdluses teiste Euroopa maadega? Millega võime rahul olla, millega mitte? Kuigi olete ennekõike helilooja ja ka meie rubriik kannab pealkirja „Helilooja pilk”, oskate ehk olukorda vaagida pisut laiemalt – ka lihtsalt kodanikuna.
Meie muusika- ja kultuurielus on palju säärast, millega pole põhjust mitte üksnes rahul olla, vaid selle üle isegi uhkust tunda. Üleüldiseks rahulolematuseks ja kibestumiseks pole põhjust. Kuid kultuurisfääri mitmetes aspektides on siiski…3 minutit -
Helilooja pilk – Sirp küsib, Peeter Vähi vastab
Muusikutelt kostab üha enam rahulolematust, et CDsid ostetakse ikka vähem ja vähem. Igal kümnendil arendatakse siiski välja uut tüüpi helikandjaid: Super Audio CD, Blu-ray Disc, samuti uusi helifailide formaate. Kas ja kuivõrd on nende järele üldse vajadust? Kohati tundub olukord ju pigem vastupidine: kõikvõimalikke kettaid ja formaate on liiga palju ning mitmedki neist kasutusest taandumas. Kuidas paistab hetkeolukord heliloojast plaadiprodutsendi pilgule?
Tõepoolest, me ei salvesta enam muusikat fonograafi abil vaharullile, noorem…3 minutit -
Helilooja pilk – Sirp küsib, Peeter Vähi vastab
Meie rahvamuusikauurijate kogumisretked on sageli piirdunud Eesti territooriumiga, kaugemateks sihtpunktideks on enamasti olnud teiste soome-ugri ja Siberi rahvaste asustusalad. Kuivõrd seonduvad teie Siiditee ja Ameerika ekspeditsioonid etnomusikoloogiaga?
On tõsi, et erinevalt suurtest keskustest (London, Pariis, Moskva, Los Angeles) on meie professionaalne folkloristika ja muusikateadus keskendunud valdavalt soome-ugri rahvastele, mis on ka loomulik. Ja Eesti ülikoolide kultuuriantropoloogiaja etnograafiaalased uurimissuunad pole kuigivõrd muusikakesksed. Seetõttu need vähesed, kes on huvi tundnud Aasia, Ameerika,…3 minutit -
Helilooja pilk – Sirp küsib, Peeter Vähi vastab
Barokkmuusikafestivale on Tallinnas erinevalt nimetatuna aset leidnud juba 22, järgmine, peatselt algav festival kannab pealkirja „MustonenFest – barokk!?” Kuidas paistab sõnapaar „Mustonen – barokk” helilooja pilgule?
Küsimus on äärmiselt hästi ajastatud: lisaks sellele, et täpselt nädala pärast annab avalöögi „MustonenFest”, on aastal 2012 tegemist Andres Mustoneni „elutööprojekti” Hortus Musicuse juubeliaastaga.
Tagasivaade
Kaks kuud tagasi helistas Peeter Volkonski ja küsis, kas ma ei tahaks tulla tema isa mälestuskontserdile, mis antakse Kiievi Filharmoonia saalis ja…3 minutit -
„Oriendi” fookuses Korea. Miks?
Festivalil „Orient” pole läbi aegade püütud publikule pakkuda mitte üksnes esteetilisi elamusi, vaid täita ka teatud missiooni – tutvustada tantsu ja muusika kaudu rahvaid, kelle kultuuri kas ei tunta piisavalt või kelle kohta on kujunenud eelarvamused. Nii näiteks oleme kahel viimasel festivalil senisest rohkem tähelepanu pööranud islamimaade muusikale, ja seda vastukaaluks lääne meedias levinud tendentsile peaaegu võrdsustada „moslem” ja „terrorist”. Kuid miks Korea? Põhjus on samalaadne: kõrvaldada eelarvamus, nagu oleks…1 minut -
Uiguuri sõnumitoojad „Oriendil”
Iga kahe aasta järel seisame „Oriendi” programmi kokku pannes ikka ja jälle dilemma ees: milliseid esinejaid kutsuda, keda tutvustada Eesti publikule. Ehk tuleks leida veel kõrgema tasemega või kuulsamaid Aasia artiste? Vaevalt on see võimalik, kui „Oriendil” on juba üles astunud elav legend Ravi Shankar, armeenlaste „jumal” Dživan Gasparjan, Jaapani hiigeltrummide ansambel Kodō, Tiibeti buda munkade ülemhelikoor tantristlikust Gyuto kloostrist, mugaamikorüfee Alim Kasimov, Türgi staar Burhan Öçal. Tunnistagem, mõnikord sünnivad…3 minutit
