Rõõm inimestest
Jeremy Delleri idee teostamine sõltub võrdselt kõigist osalejatest.
Jeremy Delleri „Rõõm inimestest” („Joy in People”) Londoni Haywardi galeriis kuni 13. V.
Autori kui loovisiku identiteet ja funktsioon on teemad, mida on viimase 50-60 aasta jooksul korduvalt ümber mõtestatud: seda nii kunstis enda, seda vahendavate institutsioonide kui ka kunsti tegemist ja vastuvõtmist mõtestava teooria muutumise tõttu. Iga kord, kui kunstitudengitega…
Jeremy Delleri „Rõõm inimestest” („Joy in People”) Londoni Haywardi galeriis kuni 13. V.
Autori kui loovisiku identiteet ja funktsioon on teemad, mida on viimase 50-60 aasta jooksul korduvalt ümber mõtestatud: seda nii kunstis enda, seda vahendavate institutsioonide kui ka kunsti tegemist ja vastuvõtmist mõtestava teooria muutumise tõttu. Iga kord, kui kunstitudengitega…
4 minutit
Loll-Ivani kolm kirja tsaarile
Art Allmäe näitus „Kiri kolmele kunstnikule” Tartu Kunstimajas kuni 8. IV.
Eesti skulptuurivälja nooremate loojate seas on viimasel paaril aastal pälvinud tähelepanu ja tunnustust Jass Kaselaan ja Jevgeni Zolotko. On rõõm tõdeda, et nende ritta on astumas ka kolmas kolleeg Art Allmägi. Määratlus „kolleeg” ei viita siinjuures mitte ainult erialakaaslusele, vaid ka võrdlemisi paralleelselt kulgenud…
Eesti skulptuurivälja nooremate loojate seas on viimasel paaril aastal pälvinud tähelepanu ja tunnustust Jass Kaselaan ja Jevgeni Zolotko. On rõõm tõdeda, et nende ritta on astumas ka kolmas kolleeg Art Allmägi. Määratlus „kolleeg” ei viita siinjuures mitte ainult erialakaaslusele, vaid ka võrdlemisi paralleelselt kulgenud…
2 minutit
Jussi Kivi kaotatud põrgu otsingutel
Soome kunstniku Jussi Kivi näitus „Allmaaosakond ja uuringute osakond esitlevad” („The Underground Department and The Department of Explorations present”) Pärnu Linnagaleriis Kunstnike Majas (Nikolai 27) kuni 7. IV.
Pärnu Linnagalerii kuraatorina püüan ressursse realistlikult hinnates siiski vähemalt ühe tugeva välisnäituse aastas kohale tuua. Jussi Kivi näitus pidi tegelikult olema eelmisel aastal, kuid lükkus oodatust…
Pärnu Linnagalerii kuraatorina püüan ressursse realistlikult hinnates siiski vähemalt ühe tugeva välisnäituse aastas kohale tuua. Jussi Kivi näitus pidi tegelikult olema eelmisel aastal, kuid lükkus oodatust…
2 minutit
Pressifoto – kas šampanjalõhnaline pillerkaar või kriitiline analüüs?
Eesti Pressifotograafide Liit jätkab ajakirjandusfotograafia arendamist ja tutvustamist konkursi, raamatu ning näitustega. Tänasest on Viru keskuse aatriumis väljas parimate pressifotode valik. Oma seisukohtadest räägivad EPFLi eestvedajad Erik Prozes ja Raul Mee Äripäevast, Birgit Püve Eesti Ekspressist ning Kristjan Lepp Ajakirjade Kirjastusest, küsitleb Anneli Porri.
*
Anneli Porri:…
*
Anneli Porri:…
7 minutit
Ebakompetentsus lokkab
Olen juba mõnda aega märganud, et päris head tõlkijad (ja mitte ainult tõlkijad, vaid ka toimetuskolleegiumi liikmed ja teised teoste sünniga seotud isikud) ei vaevu erialaste terminite puhul haarama raamaturiiulilt entsüklopeediaid, leksikone, sõnaraamatuid või teisi teatmeteoseid, vaid loodavad oma tarkusele, mis nende erialast kaugemate küsimuste osas ei pruugi paraku eksimatu olla. Kahtluste puhul poleks ju kuigi…
3 minutit
Vaimsest kultuuripärandist
Alates UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ühinemisest 2006. aastal on Eesti selles vallas aktiivselt tegutsenud: 2010. aastal avati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu (www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu), mida haldab Rahvakultuuri Keskus, korraldatakse koolitusi ja õppepäevi. Vaimse kultuuripärandi mõiste äratab üha enam huvi. Seepärast on rõõmustav, et nüüd on eesti keeles ilmunud komplekt infovihikuid, kus rohkete näidete ja illustratsioonide varal…
3 minutit
Keele hingest
Värskelt ilmunud ingliskeelsete idiomaatiliste väljendite kogumik „Inglise meel inglise keeles. Keelenäiteid” märkis autori, legendaarse keeleõpetaja, nii Akadeemilise Inglise Klubi kui Akadeemilise Inglise Suusalaagri algataja Irene Tiiveli 88. sünnipäeva. Esitlus ei leidnud aset küll mitte Sangaste lossis, kus enamik keeleõppeks korraldatud lavastusi, vaid Irene Tiiveli elupõlises töökohas teaduste akadeemias.
Erakordse ja pikaajalise inglise keelt ja kultuuri tutvustava pedagoogilise tegevuse eest…
Erakordse ja pikaajalise inglise keelt ja kultuuri tutvustava pedagoogilise tegevuse eest…
5 minutit
Keeled kergemalt
Äsja ilmunud raamat „I meetod – keeled” on väga selge ja klaar, hästi süstematiseeritud keeleõpik. Kuidas tekkis selle väljatöötamise mõte ja kuidas kulges protsess?
Ott Ojamets: Idee keelemeetodi loomiseks tekkis loomulikust vajadusest ise paremini ja efektiivsemalt keeli õppida. Olen alati tundnud, et keeled on midagi väga kasulikku, ning seepärast läksin neid (täpsemalt romaani keeli) ka ülikooli õppima. Siis…
Ott Ojamets: Idee keelemeetodi loomiseks tekkis loomulikust vajadusest ise paremini ja efektiivsemalt keeli õppida. Olen alati tundnud, et keeled on midagi väga kasulikku, ning seepärast läksin neid (täpsemalt romaani keeli) ka ülikooli õppima. Siis…
2 minutit
Kaks tüüpi, kes kirjutavad
Uku Talmar ja Ott Ojamets. Kaks tüüpi kirjutavad. Toimetanud Madis Vaikmaa, Sanna Kartau, Liisi Rohting ja Liina Kivimäe. Kujundanud Ott Ojamets ja Uku Talmar. Talmar ja Põhi, 2011. 155 lk.
Mitu tähendust võimaldavad kolm sõna? Näiteks juhul, kui nendeks sõnadeks oleks kahe noore Tallinna tudengi debüütraamatu pealkiri „Kaks tüüpi kirjutavad”. Esiteks, viidatakse kavandatud „Kaks tüüpi [. . . .]”…
Mitu tähendust võimaldavad kolm sõna? Näiteks juhul, kui nendeks sõnadeks oleks kahe noore Tallinna tudengi debüütraamatu pealkiri „Kaks tüüpi kirjutavad”. Esiteks, viidatakse kavandatud „Kaks tüüpi [. . . .]”…
9 minutit
Pai, aga vastukarva
„Carrrmen!” võiks vabalt käia mõjukatel festivalidel.
Vanemuise „Carrrmen! ”, koreograaf ja lavastaja Ruslan Stepanov, helilooja Ardo Ran Varres, kostüümikunstnik Mare Tommingas, valgus- ja lavakujundaja Patrik Bogårdh (Rootsi). Tantsivad Marta Marcelli, Colin Thomas Maggs, Koki Tachibana, Vanemuise balletitrupp. Esietendus 18. II Vanemuise suures majas.
Vangla kui omaette väike keskkonnamudel on kunstis leidnud äärmuslikku poetiseerimist ja odavamaitselist ekspluateerimist. Põnevust ja äraarvamismänge…
Vanemuise „Carrrmen! ”, koreograaf ja lavastaja Ruslan Stepanov, helilooja Ardo Ran Varres, kostüümikunstnik Mare Tommingas, valgus- ja lavakujundaja Patrik Bogårdh (Rootsi). Tantsivad Marta Marcelli, Colin Thomas Maggs, Koki Tachibana, Vanemuise balletitrupp. Esietendus 18. II Vanemuise suures majas.
Vangla kui omaette väike keskkonnamudel on kunstis leidnud äärmuslikku poetiseerimist ja odavamaitselist ekspluateerimist. Põnevust ja äraarvamismänge…
3 minutit
Paavo Piik kirjutab haakuvale inimesele
Noor teatrikirjanik leiab, et inimeste oskus kasutada kirjasõna registreid ja helistikke on kadumas.
Kevadel lavakunstikooli lõpetava XXV lennu dramaturgiatudengi Paavo Piigi teine näidend „Keti lõpp”, mis võitnud Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel kolmanda koha, esietendus märtsi alguses Tallinna Linnateatris. Varasemast on Paavo Piigil ette näidata kolm luulekogu – „Kummuli linnad” (2006), „Lakoonia” (2008) ja „Kokkuplahvatus”…
Kevadel lavakunstikooli lõpetava XXV lennu dramaturgiatudengi Paavo Piigi teine näidend „Keti lõpp”, mis võitnud Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel kolmanda koha, esietendus märtsi alguses Tallinna Linnateatris. Varasemast on Paavo Piigil ette näidata kolm luulekogu – „Kummuli linnad” (2006), „Lakoonia” (2008) ja „Kokkuplahvatus”…
4 minutit
Keti lõpp – ah, mis?
Teatrikirjanik Paavo Piigil jäi „Keti lõpuga” seekord ikkagi inimestele vastu hambaid laksamata.
Tallinna Linnateatri „Keti lõpp”, teksti autor Paavo Piik, lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Marion Undusk ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Andero Ermel, Alo Kõrve, Veiko Tubin, Priit Võigemast, Elisabet Tamm, Sandra Uusberg ja Evelin Võigemast. Esietendus 3. III Taevalaval.
Käisin koos ühe üsna kultuurikriitilise kultuurikriitikust sõbraga…
Tallinna Linnateatri „Keti lõpp”, teksti autor Paavo Piik, lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Marion Undusk ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Andero Ermel, Alo Kõrve, Veiko Tubin, Priit Võigemast, Elisabet Tamm, Sandra Uusberg ja Evelin Võigemast. Esietendus 3. III Taevalaval.
Käisin koos ühe üsna kultuurikriitilise kultuurikriitikust sõbraga…
3 minutit
Teater ja väärtused
Eesti teater vajab moraalset ärkamist, omaenda „Ühtset Eestit” ja oma „valimiskoole”.
Naistepäevases Sirbis ilmus teatri NO99 dramaturgi Eero Epneri artikkel „Kunstis vastandusi ei ole”, kus autor soovib Tallinna Linnateatri ja NO99 kunstiliste valikute pinnalt vastandamise lõpetamist. Olen Epneriga nõus selles osas, et pole kuigi mõttekas pidada teatrit NO99 Tallinna Linnateatrist pelgalt sellepärast paremaks (või vastupidi), et nende…
Naistepäevases Sirbis ilmus teatri NO99 dramaturgi Eero Epneri artikkel „Kunstis vastandusi ei ole”, kus autor soovib Tallinna Linnateatri ja NO99 kunstiliste valikute pinnalt vastandamise lõpetamist. Olen Epneriga nõus selles osas, et pole kuigi mõttekas pidada teatrit NO99 Tallinna Linnateatrist pelgalt sellepärast paremaks (või vastupidi), et nende…
5 minutit
Pealelend. Heie Treier
Värske kunst.ee on pühendatud maailmakuulsale Eestist pärit arhitektile Louis Kahnile. Mis ajendas tegema Kahni erinumbrit?
Heie Treier, kunst.ee erinumbri toimetaja: Mitte mis, vaid kes. Kui vastata lühidalt, siis kunst.ee Louis Kahni erinumbrit ajendas tegema Louis Kahni poeg Nathaniel Kahn, erakordselt sugestiivne ja läbitungiv isiksus. 2006. aastal, kui Kuressaares toimusid Kahni päevad, läksin sinna uudishimust, et loenguid kuulates…
Heie Treier, kunst.ee erinumbri toimetaja: Mitte mis, vaid kes. Kui vastata lühidalt, siis kunst.ee Louis Kahni erinumbrit ajendas tegema Louis Kahni poeg Nathaniel Kahn, erakordselt sugestiivne ja läbitungiv isiksus. 2006. aastal, kui Kuressaares toimusid Kahni päevad, läksin sinna uudishimust, et loenguid kuulates…
1 minut
Kui kaua elab maja?
Äsja tutvustas Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarja raames oma loomingut Jonas Norsted.
Jonas Norsted (sündinud 1973) lõpetas Oslo arhitektuurikooli aastal 2000. Ta töötas Lund Hagem büroos Oslos ja Eric Lapierre’i juures Pariisis, enne kui asutas koos kolme sõbraga 2006. aastal oma arhitektuuribüroo Atelier Oslo, mis on tänaseks võitnud seitse märkimisväärset riiklikku või rahvusvahelist arhitektuurivõistlust. Kõige prestiižsem on nende…
Jonas Norsted (sündinud 1973) lõpetas Oslo arhitektuurikooli aastal 2000. Ta töötas Lund Hagem büroos Oslos ja Eric Lapierre’i juures Pariisis, enne kui asutas koos kolme sõbraga 2006. aastal oma arhitektuuribüroo Atelier Oslo, mis on tänaseks võitnud seitse märkimisväärset riiklikku või rahvusvahelist arhitektuurivõistlust. Kõige prestiižsem on nende…
2 minutit
Kellegi pilgu all olek on olnud ja on vältimatu
Leo Luks kutsus kokku Derrida „Surma annist” inspireeritud vestlusringi. Kogunesid mõtlejad Hasso Krull, Argo Moor ja Neeme Lopp.
Leo Luks: „Surma and” on läbivalt seotud teiste keerukate autorite tõlgendamisega, näiteks Patoška, Heidegger, Kierkegaard, Levinas ja mitmed kirjandusteosed. Üks mõtte jälitamise strateegia tekstis võiks olla nende kohtade otsimine, kus teiste mõtlejate häälte tagant…
Leo Luks: „Surma and” on läbivalt seotud teiste keerukate autorite tõlgendamisega, näiteks Patoška, Heidegger, Kierkegaard, Levinas ja mitmed kirjandusteosed. Üks mõtte jälitamise strateegia tekstis võiks olla nende kohtade otsimine, kus teiste mõtlejate häälte tagant…
10 minutit
Teletorn, meremuuseum ja teised
Piia Ruber
4. aprillil taasavati Eesti kõrgeim ehitis – Tallinna Teletorn. Sel puhul palusin intervjuu teletorni rekonstrueerimisprojekti teinud KOKO Arhitektide liidritelt Andrus Kõresaarelt ja Raivo Kotovilt. KOKO on teinud ridamisi…
4. aprillil taasavati Eesti kõrgeim ehitis – Tallinna Teletorn. Sel puhul palusin intervjuu teletorni rekonstrueerimisprojekti teinud KOKO Arhitektide liidritelt Andrus Kõresaarelt ja Raivo Kotovilt. KOKO on teinud ridamisi…
11 minutit
Sõnavabadus ei teeni alati demokraatia huve
Vaja on poliitilist kultuuri, mis ei tolereeri tühja juttu ja kus on mitte ainult aktsepteeritav, vaid ka auasi tunnistada oma teadmiste piire, selle asemel et rääkida ükskõik mida.
On ilmselge, et demokraatiat ükskõik millises vormis ei saa olla ilma sõnavabaduseta. See ei toimiks, kui inimestel ja organisatsioonidel ei oleks võimalust vabalt oma seisukohti…
On ilmselge, et demokraatiat ükskõik millises vormis ei saa olla ilma sõnavabaduseta. See ei toimiks, kui inimestel ja organisatsioonidel ei oleks võimalust vabalt oma seisukohti…
6 minutit
Inimese mõõde Tallinna televisioonis
„Inimese mõõde”. 9. XII 2011, 17. II ja 23. III 2012 TT Vs. Saatejuht Jaak Urmet, toimetaja Maris Johannes, režissöör Õnne Luha.
1989. aasta novembris näitas Stockholmis ilmunud Eesti Päevalehe peatoimetaja Ülo Ignats mulle üht isevärki raamatut. Kaaned, tiitelleht ja sisukord raamatu lõpus pärinesid 1964. aastal publitseeritud Elina Öpiku õpikust „Talurahva mõisavastane võitlus Põhjasõja…
1989. aasta novembris näitas Stockholmis ilmunud Eesti Päevalehe peatoimetaja Ülo Ignats mulle üht isevärki raamatut. Kaaned, tiitelleht ja sisukord raamatu lõpus pärinesid 1964. aastal publitseeritud Elina Öpiku õpikust „Talurahva mõisavastane võitlus Põhjasõja…
3 minutit
Kord oli ta röövlite pealik
Marek Strandberg
Esimees Savisaarest kirjutan harva ja põlgusega. Pole põhjust, sest õhtumaise demokraatliku poliitilise võistluse seisukohalt on juba ammu tegu tühja kohaga. Positiivseid algatusi pole, ausaid teid, mis võimule viiksid, samuti…
Esimees Savisaarest kirjutan harva ja põlgusega. Pole põhjust, sest õhtumaise demokraatliku poliitilise võistluse seisukohalt on juba ammu tegu tühja kohaga. Positiivseid algatusi pole, ausaid teid, mis võimule viiksid, samuti…
3 minutit
Sada aastat filmi ühes väikses toas
Fotonäitus „100 aastat Eesti filmi” Riigiarhiivi Maneeži tn 2 galeriis. Kuraator Gerli Rebane, kujundaja Sten Oja. Avatud E–N 9–17, R 9–16.
Tuleb tõdeda, et näituse pealkiri „100 aastat Eesti filmi” pole originaalne ega kahjuks ka mitte kuigi informatiivne. Ürituste summas, mis kõik pühendatud eesti filmi 100. sünnipäevale kas austusavalduse või kingitusena, ei eristu see…
Tuleb tõdeda, et näituse pealkiri „100 aastat Eesti filmi” pole originaalne ega kahjuks ka mitte kuigi informatiivne. Ürituste summas, mis kõik pühendatud eesti filmi 100. sünnipäevale kas austusavalduse või kingitusena, ei eristu see…
2 minutit
Eraldatus ja seotus
Peeter Simm keerab oma filmi tegelaste suhteid nagu kivikesi kaleidoskoobis, sündmuste arenedes moodustuvad uued suhtemustrid, tähendused paigutuvad ümber, ent kõik püsib ikka ühes mõttelises tervikus.
Mängufilm „Üksik saar” (Eesti-Valgevene-Läti 2012, 99 min), režissöör Peeter Simm, stsenaristid Mihkel Ulman ja Peeter Simm, operaator Vadim Potejev, kunstnikud Aleksandr Holostov ja Mare Raidma. Osades Lembit ja Juhan Ulfsak, Lenna Kuurmaa, Gert…
Mängufilm „Üksik saar” (Eesti-Valgevene-Läti 2012, 99 min), režissöör Peeter Simm, stsenaristid Mihkel Ulman ja Peeter Simm, operaator Vadim Potejev, kunstnikud Aleksandr Holostov ja Mare Raidma. Osades Lembit ja Juhan Ulfsak, Lenna Kuurmaa, Gert…
5 minutit
TMW: pärimusmuusika paremik peopesa peal
Tallinn Music Week tagab iga kord vähem või rohkem ülevaatliku pildi erinevate muusikastiilide „tervislikust seisundist” Eestis. Kuigi see showcase-festival on pigem suunatud välisdelegaatidele ja kulissidetagusel networking’ul on pikas perspektiivis ehk isegi suurem kaal kui artistide minikontsertidel, on TMW populaarsus ka kodupubliku seas aasta-aastalt kasvanud. Folgi showcase’ilt astus tänavu läbi igatahes nõnda palju…
2 minutit
20 aastat Eesti Rahvuslikku Folkloorinõukogu
Aastal 1985 peeti Tallinnas Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsiooni (CIOFF) peaassamblee ja aastakongress. Pole täpselt teada, mis asjaoludel selle toimumiskohaks valiti just Tallinn, kuid rotatsiooni korras sai korraldajaks Nõukogude Liidu CIOFFi sektsioon ning kuna kongressi teemaks oli „Folkloor ja turism”, arvati ilmselt Moskvas, et Tallinn on piisavalt atraktiivne turismiobjekt. Ürituse programmi…
4 minutit
Hetkeseisust ja tulevikuootustest
Eesti puhkpilli- ja löökpillimängijate konkurss 21. – 27. III Tallinnas
Omavahelisel võistlusel, võrdlemisel ja hindamisel on Euroopa kultuuriruumis sajanditepikkune ajalugu. Tänapäeva Eestis toimuvad regulaarsed erialakonkursid alg- ja keskastme muusikaõpilastele. Üleriigilisi, enamasti juba kahe vooruga konkursse, kus osalevad valdavalt üliõpilased ja professionaalsed muusikud, korraldatakse aga sporaadiliselt. Esimene sellelaadne korraldati aastal 1970, järgmised 1978, 1986, 1990 (puupillid)…
Omavahelisel võistlusel, võrdlemisel ja hindamisel on Euroopa kultuuriruumis sajanditepikkune ajalugu. Tänapäeva Eestis toimuvad regulaarsed erialakonkursid alg- ja keskastme muusikaõpilastele. Üleriigilisi, enamasti juba kahe vooruga konkursse, kus osalevad valdavalt üliõpilased ja professionaalsed muusikud, korraldatakse aga sporaadiliselt. Esimene sellelaadne korraldati aastal 1970, järgmised 1978, 1986, 1990 (puupillid)…
5 minutit
Kontsert vana sõbra mälestuseks
27. märtsil toimus Kaarli kirikus mitmekülgse kava ning maalilise kõlamaastikuga kontsert mõned kuud tagasi meie seast lahkunud kirjamehe Andres Ehini (1940–2011) mälestuseks. Oma pika ja teguderohke elu jooksul jõudis Ehin kirjutada luulet, romaane, näidendeid ja teha hulgaliselt tõlketööd. Just oma intellektuaalsete sürrealistlike luuleridade poolest on ta silma jäänud nii mõnelegi heliloojale, kes loovad meeleldi…
1 minut
Jaak Aaviksoo: „Eesti koolis on väga palju asju hästi ja sellest peaks kõvema häälega rääkima.”
Minister selgitab Sirbile, millised kaardid üldhariduskooli korraldamisel üldse veel mängus on.
Kaarel Tarand: Paar nädalat tagasi toimus New Yorgis OECD, USA haridusministeeriumi ja õpetajate rahvusvaheliste kutseühingute ühiskorraldusel kooliõpetuse arengu teemaline maailma tippkohtumine. Milline on sel foonil Eesti üldhariduse seis globaalses…
Kaarel Tarand: Paar nädalat tagasi toimus New Yorgis OECD, USA haridusministeeriumi ja õpetajate rahvusvaheliste kutseühingute ühiskorraldusel kooliõpetuse arengu teemaline maailma tippkohtumine. Milline on sel foonil Eesti üldhariduse seis globaalses…
13 minutit
Armastus on see, mis liigutab päikest ja tähti
Vardo Rumesseniga enne Skrjabini „Tähtede kutse” esitlust
Täna ilmus Vardo Rumesseni järjekordne CD-album „Tähtede kutse”, kus on neljale plaadile talletatud Aleksandr Skrjabini 20 poeemi, 15 klaveripala, 12 etüüdi, 17 prelüüdi ja 8 sonaati. Kogumikku on lisatud Rumesseni artikkel „Müstiline Skrjabin”. Kasutatud on veel Skrjabini filosoofilisi tekste, mille seast väärivad erilist tähelepanu katkendid…
Täna ilmus Vardo Rumesseni järjekordne CD-album „Tähtede kutse”, kus on neljale plaadile talletatud Aleksandr Skrjabini 20 poeemi, 15 klaveripala, 12 etüüdi, 17 prelüüdi ja 8 sonaati. Kogumikku on lisatud Rumesseni artikkel „Müstiline Skrjabin”. Kasutatud on veel Skrjabini filosoofilisi tekste, mille seast väärivad erilist tähelepanu katkendid…
4 minutit
Kuidas teadusloomet avalikkusele mõistetavaks teha?
Teadlane-õppejõud peab eeldama, et sihtgrupid ei pruugi mõista valemeid, verbaalset kommunikatsiooni ega ka teadusartiklite tehnilisi jooniseid.
Teadmistepõhisuses on suur potentsiaal, mis on kirjas mitmetes dokumentides, kuid elu ei vii edasi dokumendid, vaid inimesed. See õnnestub seda paremini, mida paremini mõistavad üksteist need, kes on plaanid välja mõelnud, ning need, kes on…
Teadmistepõhisuses on suur potentsiaal, mis on kirjas mitmetes dokumentides, kuid elu ei vii edasi dokumendid, vaid inimesed. See õnnestub seda paremini, mida paremini mõistavad üksteist need, kes on plaanid välja mõelnud, ning need, kes on…
4 minutit
Uus
Austusavaldus
Mälestusteraamatuid ilmub meil viimasel ajal üsna laias valikus, küll seiklustest mitmel pool maailmas, juhtumistest eluradadel, töösaavutustest või lapsepõlvest. On ka mälestusraamatuid meie hulgast lahkunud pianistidele nagu „Kestvas valguses” Lilian Semperist (2008) või „Meistri haare” Bruno Lukist (2009). Hiljaaegu nägi päevavalgust „Maestra Anna Klas 100” koos DVDga, koostajaks Ada Kuuseoks. Need kolm raamatut on omamoodi õpilaste järelehüüe oma armastatud ja austatud…
Mälestusteraamatuid ilmub meil viimasel ajal üsna laias valikus, küll seiklustest mitmel pool maailmas, juhtumistest eluradadel, töösaavutustest või lapsepõlvest. On ka mälestusraamatuid meie hulgast lahkunud pianistidele nagu „Kestvas valguses” Lilian Semperist (2008) või „Meistri haare” Bruno Lukist (2009). Hiljaaegu nägi päevavalgust „Maestra Anna Klas 100” koos DVDga, koostajaks Ada Kuuseoks. Need kolm raamatut on omamoodi õpilaste järelehüüe oma armastatud ja austatud…
5 minutit
Auhind
23. – 25. III toimus Vilniuses Čiurlionise-nimelises kunstide koolis rahvusvaheline noorte muusikute kammeransamblite konkurss „Pavasario sonata” („Kevadsonaat”). Osales 18 ansamblit korraldajakoolist ning Tallinna muusikakeskkoolist ja Kaunase Naujalise-nimelisest muusikagümnaasiumist. Eesti triodel läks Vilniuses väga hästi: esikoha võitsid Robert Traksmann, Marcel Johannes Kits ja Rasmus Andreas Raide (õp Marrit Gerretz-Traksmann), teise Anete Ainsaar, Mart Kuusma ja Julius Maaten (õp Natalia Sakkos)…
1 minut
Postsõnastik: allegooria
Klassikalise definitsiooni järgi on allegooria laiendatud metafoor, milles narratiivi elementidena toimivad aegruumid, asjad ja isikud on sümmeetrilised tähendustega, mis asetsevad väljaspool narratiivi ennast. Kujundiloome protsessis ühendatakse nõnda kaks maailma: see, mis on tekstides nähtaval, ja teine, mis jääb „nägemisraadiusest” välja. Allegooriline lugu konstrueeritakse otsesõnalise ja metafoorse tähenduse erinevuse pinnalt eesmärgiga öelda „midagi muud”. Näiteks raamatu…
4 minutit
Meeleolukam, ekspressiivsem, tantsulisem kollaaž
Esimese hooga võiks Paabelit pidada postmodernismi musternäiteks. Juba ansambli nimi näib sellele viitavat. Eklektilisest stiilist lähtumine on siiski petlik. Mida see postmodernism muusikas üldse tähendab? Nagu muudes valdkondades, on ka muusikas postmodernsuse sildi all sageli võideldud teatud võitlusi, rõhutud klassikaliselt madalaks peetud stiilide ja vormide eluõigusele ja tõsiseltvõetavusele. Tänaseks on kõikvõimalikud…
2 minutit
Raamatukogude rollist
Konrad Kikas, Ühiskond ja raamatukogu: vaade ajaloole. Toimetanud Maret Teetlaus. Kujundanud Tiia Eikholm. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2011. 166 lk.
Raske on meenutada Eesti lähiajaloost aega, mil raamatukogud oleksid olnud niivõrd elava arutelu teema kui viimasel poolaastal. Erinevalt koolist, teatrist või haiglast on raamatukogu olnud harva avaliku poliitilise debati käsitlusobjekt. Erakondade kultuuripoliitikas on raske, peaaegu võimatu leida punkte,…
Raske on meenutada Eesti lähiajaloost aega, mil raamatukogud oleksid olnud niivõrd elava arutelu teema kui viimasel poolaastal. Erinevalt koolist, teatrist või haiglast on raamatukogu olnud harva avaliku poliitilise debati käsitlusobjekt. Erakondade kultuuripoliitikas on raske, peaaegu võimatu leida punkte,…
3 minutit
