$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Toomas Schvak
-
Keisri usk ja alamad
Henrik Visnapuu „Keisri usus“ käsitletakse XIX sajandil Liivimaal aset leidnud kirikuvahetusliikumist, mille tagajärjel läks märkimisväärne osa talurahvast luteri kirikust üle õigeusu kirikusse.
Henrik Visnapuust tosin aastat noorem mees, Saaremaalt pärit etnoloog Gustav Ränk (1902–1998) on oma mälestustes kirjutanud: „Tõeline sikkude ja lammaste lahutamine taevastes tallides algas veneusu sissetungiga juba minu vanaisa poisikesepõlves ja käis tasapisi minu lapsepõlves veel edasi. Tagajärjed minu taeva all olid tunduvad:…4 minutit -
Arhiivitöös võidab see, kel on raudseim tagumik
Vello Paatsi (1948–2015) alustas teadusteed geograafina, aga tegeles viimase veerandsajandi peamiselt Eesti kultuurilooga. Kuigi töötanud varem nii giidina kui ka ajakirja Eesti Loodus toimetajana, ei olnud Paatsi viimastel aastatel suur populariseerija, mistõttu avalikkus ei tunne teda nii hästi, kui võiks. Mitu Paatsi populaarteaduslikku tööd, nagu TEA entsüklopeediasse kirjutatud lühibiograafiad ja artiklid Eesti kihelkondadest, ei olnud ka selgelt tema nimega seotud. Paatsi tõeline kirg oli töö arhiivimaterjalidega, seni käsitlemata andmemassiivide süsteemne…4 minutit -
Heinrich Stahl ja vana hea Rootsi aeg
XVII sajandi ajalugu, sealhulgas kiriku- ja raamatulugu, mis oli kaua aega jäänud muude põnevate perioodide uurimise kõrval veidi vaeslapse rolli, on viimasel kümnendil, eriti selle teises pooles, üha enam teaduslikku huvi äratanud. Üks XVII sajandi kiriku- ja kirjakultuuri viljakamaid uurijaid on rahvusraamatukogu vanemteadur Piret Lotman, keda on iseäranis paelunud pastor Heinrich Stahli (surnud 1657) tegevus. Esimese tõsisema teadusartikli avaldas Lotman Stahli kohta juba 1995. aastal. Nüüd võime käes hoida tema…5 minutit -
Juudid ja nende usk
Kui vaadata, mida Eestis kolme Aabrahamist põlvneva monoteistliku religiooni kohta avaldatakse, siis tulenevalt meie kuulumisest kristlikku kultuuriruumi ilmub kõige enam kristlikku teoloogiat ja kristluse ajalugu kajastavaid teoseid. Viimasel kümnendil on kasvanud ka islamit käsitlevate raamatute hulk, mis on eelkõige selgitatav selle religiooni püsimisega rahvusvaheliste suhete tulipunktis. Judaism on jäänud nende kahe kõrval vaeslapse rolli, pakkudes eelkõige huvi ajaloolisest vaatepunktist, kristluse kujunemise kontekstina või siis juudi müstilise õpetuse kabala allikana.
Judaismi kui…5 minutit -
Kristlus kõverpeeglis
Riho Saard, Kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani. Toimetanud Taavi Minnik, kujundanud Tiina Sildre. Argo, 2013. 655 lk.4 minutit -
Kunst lugeda, kunst loetut mõista
Tekstide mõistmine, nende analüüs ja süntees on teatud mõttes „kunst”, mille edukaks viljelemiseks on vaja nii omandatud oskusi kui ka loomupärast võimekust.
Lugemise kunst. Toimetanud Piret Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu toimetised. Rahvusraamatukogu, 2012. 313 lk.
Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste seeria on 1990. aastast peale toonud eestikeelse lugejani mitmeid sisukaid uurimusi ja ülevaateartikleid Eesti raamatukogundusest ja raamatuteadusest. 2008. aastal jaotati toimetised ametlikult kahte alamseeriasse, kus A-seerias „Raamat ja aeg” vaadeldakse raamatukogunduse ja raamatuteaduse ajaloo küsimusi,…5 minutit -
Raamatukogude rollist
Konrad Kikas, Ühiskond ja raamatukogu: vaade ajaloole. Toimetanud Maret Teetlaus. Kujundanud Tiia Eikholm. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2011. 166 lk.
Raske on meenutada Eesti lähiajaloost aega, mil raamatukogud oleksid olnud niivõrd elava arutelu teema kui viimasel poolaastal. Erinevalt koolist, teatrist või haiglast on raamatukogu olnud harva avaliku poliitilise debati käsitlusobjekt. Erakondade kultuuripoliitikas on raske, peaaegu võimatu leida punkte, mis avaksid raamatukogusüsteemi toimimise ja rahastamise poliitilise visiooni. Küsimus ei ole minu arvates niipalju…3 minutit -
Türgit ja türklasi avastamas
Haljand Udam, Türgi. Teekond läbi Türgi tsivilisatsiooni ajaloo. Toimetanud Artur Laast. Johannes Esto Ühing, 2011. 224 lk.
Tänapäeva Türgi on läbi tegemas kiiret arengut ning taastamas oma ajaloolist rolli Lähis-Ida geopoliitilise mõjukeskusena. Sellele aitavad kaasa jätkuv majanduskasv, efektiivne diplomaatia ja NATO suuruselt teine armee. Samal ajal kasvavad türklaste kogukonnad kõikjal maailmas, ka siin Eestis. Tuleb märkida, et Eesti ja Türgi suhted on praegu tihedamad kui eales varem. Eelkõige puudutab see poliitilist…3 minutit
