$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Barbara Lehtna

  • Kus ma olen, kui ma ei ole siin?

    Kuhu kõik pagevad, miks muutub kohalolek – nii elus kui ka teatris – järjest raskemaks?

    Jõuame autoga kuhugi, kuid meil pole aimugi, milliseid tänavaid pidi sõitsime. Teeme hommikuputru, aga seejuures võime vabalt kuulata kaaslase eelmise päeva kokkuvõtet ja teha ise päevaplaani. Esitame proovis teksti, ent samal ajal mõtleme järgmise suvelavastuse graafikule ja pähe tükivad pildid lapse eelmise õhtu lasteaia lõpupeost. Me oleme justkui siin, aga tegelikult oleme kusagil mujal.
    Pole oma…
    Barbara Lehtna
    5 minutit

  • Pealelend: Helena Krinal

    Sõltumatu Tantsu Ühendus valib igal aastal välja kaks lootustandvat noort koreograafi või tantsijat ning pakub neile sarja „Premiere” raames võimaluse vabades tingimustes luua. Üks kahest tänavu püünele pääsenust on Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud Helena Krinal, kes tõi välja lavastuse „Lulu ja Maru”.
    Miks sa lood?
    Helena Krinal, koreograaf ja lavastaja: Praegu loon sellepärast, et ma ise tahaksin kogeda just sellist loomingut. Palju lihtsam on ise teha kui käia kogu maailm läbi…
    Barbara Lehtna
    2 minutit

  • Amatöörteatrite kirju kompott Sønderborgis

    Amatöörteater võib liigutada ja mõtlema panna.
    NEATA rahvusvaheline teatrifestival 31. VII – 5. VIII Taanis Sønderborgis.
    2017. aasta Euroopa kultuuripealinnaks pürgiv Taani linn Sønderborg ei sarnane Tallinnaga mitte millegi poolest. Teatreid on väikeses kivikülas Saksamaa piiri lähistel vaid kaks, muuseume üks ning kultuuriinimestele vaimset asüüli pakkuvad linnaosad nagu Kopli või Kalamaja puuduvad sootuks. Seega näikse üsna uskumatu, et just sellises vaikses ja sumedalt tukkuvas kuurortlinnakeses võiks mõnel lämbel suvekuul sündida teatriimesid. Pärast…
    Barbara Lehtna
    2 minutit

  • Kaili Viidas tahab lavastada omamoodi

    Nii maadluses kui ka lavastamises on raske, kui oled noor naine ja üritad meeste tööks olnud ametisse trügida.
    Tänavu teatri aastaauhindade jaotamisel Salme Reegi nimelise lastelavastuse auhinna pälvinud näitleja ja lavastaja Kaili Viidas loob teatrilavadel veenvalt oma maailmu. Mõnes mõttes on tal aga läinud ka päris elus korda luua justkui paralleelreaalsus, sest Eesti teatris pole just tavaline, et noorukesele naisnäitlejale antakse teha suure riigiteatri suveprojekt, nii nagu see oli sellel suvel…
    Barbara Lehtna
    3 minutit

  • Paavo Piik kirjutab haakuvale inimesele

    Noor teatrikirjanik leiab, et inimeste oskus kasutada kirjasõna registreid ja helistikke on kadumas.
    Kevadel lavakunstikooli lõpetava XXV lennu dramaturgiatudengi Paavo Piigi teine näidend „Keti lõpp”, mis võitnud Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel kolmanda koha, esietendus märtsi alguses Tallinna Linnateatris. Varasemast on Paavo Piigil ette näidata kolm luulekogu – „Kummuli linnad” (2006), „Lakoonia” (2008) ja „Kokkuplahvatus” (2009) – ning 2010. aasta novembris Eesti Draamateatris lavale jõudnud näidend „Panso”. Veebruari lõpus oli Eesti Draamateatris…
    Barbara Lehtna
    4 minutit

  • Kuidas mind Helsingis usaldusringi pühendati

    Rahvusvaheline teatrifestival „Baltic Circle” 16. – 20. XI Helsingis.
    Soomes on neil teatriga hästi. Lausa nii hästi, et kutsuvad teisigi vaatama ja kaasa rääkima. Kaasarääkimine ongi see, mis teeb Helsingi festivali „Baltic Circle” Euroopa teatrimaastikul niivõrd oluliseks. Kui nägin korpulentseks tituleeritud Doris Uhlichi (Austria) laval riideid ära võtmas, arutasime pärast sõbraga, et kas me teame kedagi, kes teab kedagi, kes oleks sama enesekindlusega valmis seda Eesti lavadel tegema. Või kui nägin…
    Barbara Lehtna
    2 minutit
Sirp