2011-48 (3374)
Eesti filmi sajandijuubeli avalöök Pariisis
Eesti film 100 retrospektiiv Prantsuse Filmoteegis 23. XI – 5. XII ja teised filmietendused.
Eesti kultuuri festivalil “Estonie-tonique”, mis kestis Pariisis oktoobri algusest detsembrikuu alguseni, näidati muidugi mõista ka Eesti filme.
26. X kuni 1. XI demonstreeriti Champs Élysées’ põiktänavas kinokeskuses Lincoln Eesti animafilmide valikkava, peamiselt lastele mõeldud teoseid, nagu Nukufilmi ”Miriami”…
Eesti kultuuri festivalil “Estonie-tonique”, mis kestis Pariisis oktoobri algusest detsembrikuu alguseni, näidati muidugi mõista ka Eesti filme.
26. X kuni 1. XI demonstreeriti Champs Élysées’ põiktänavas kinokeskuses Lincoln Eesti animafilmide valikkava, peamiselt lastele mõeldud teoseid, nagu Nukufilmi ”Miriami”…
3 minutit
Suurte kingikottidega meediavanad
Kõigepealt parandan vea, mille pealiskaudsuse tõttu tegin 25. novembri Sirbi kommentaaris. Tallinna TV ekraanil olnud saade, kus Vladimir Lebedev tänasele Eesti riigile osalt pädevaid, kuid osalt pahatahtlikke hinnanguid jagas, ei olnud „August 1991. Tulevikumälestused”, vaid soomlaste produtseeritud analoogilise sisuga saade. Tänan režissöör Toomas Leppa, kes mu tähelepanu eksitusele juhtis.
Aasta viimases…
Aasta viimases…
2 minutit
Inimene, kes tahtis head
Erinevalt paljudest teistest elulooraamatutest pole Laasiku raamatu keskmeks mitte niivõrd Kiisk kui eraisik, vaid Kiisk kui looja.
Andres Laasik, Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. Toimetaja Tiina Lokk, kujundaja Andres Tali. Eesti Päevalehe Kirjastus, 2011. 512 lk.
Lugu
„„Näe, kingsepp Johannes läheb!” hõiskavad lapsed tänaval ja emmed noogutavad kaasa: „Ongi Johannes! Tubli, Mari (või…
Andres Laasik, Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. Toimetaja Tiina Lokk, kujundaja Andres Tali. Eesti Päevalehe Kirjastus, 2011. 512 lk.
Lugu
„„Näe, kingsepp Johannes läheb!” hõiskavad lapsed tänaval ja emmed noogutavad kaasa: „Ongi Johannes! Tubli, Mari (või…
4 minutit
Filipiini filmikunst ja Brillante Mendoza
25. septembril 1919. aastal esilinastus Manilas hispaanlaste samanimelise zarzuela (opereti) eeskujul vändatud tummfilm „Dalagang bukid” („Pruut maalt”), režissööriks hiljem „Filipiinide filmikunsti isaks” tituleeritud José Nepomuceno (1893–1959). Tulevane filmidiiva Atang de la Rama pidi seansi ajal laulma, saatjateks viiuldaja, trompetimängija ja pianist. Nepomuceno on ühtlasi lavastanud Filipiini esimese tervenisti heliga varustatud…
3 minutit
Aeglane valss naelkingades
Selles filmis on naelad löödud kingadesse talla alt sissepoole.
Mängufilm „Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk“ („Tinker, Tailor, Soldier, Spy”, 2011, Prantsusmaa-Suurbritannia-Saksamaa, 127 minutit), režissöör Tomas Alfredson, stsenaristid Bridget O’Connor ja Peter Straughan John le Carré romaani põhjal, operaator Hoyte Van Hoytema, helilooja Alberto Iglesias. Osades Gary Oldman, Colin Firth, Benedict Cumberbatch, Toby…
Mängufilm „Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk“ („Tinker, Tailor, Soldier, Spy”, 2011, Prantsusmaa-Suurbritannia-Saksamaa, 127 minutit), režissöör Tomas Alfredson, stsenaristid Bridget O’Connor ja Peter Straughan John le Carré romaani põhjal, operaator Hoyte Van Hoytema, helilooja Alberto Iglesias. Osades Gary Oldman, Colin Firth, Benedict Cumberbatch, Toby…
3 minutit
Võitis ilus raam vaatele
Aasta parimaks puitehitiseks valiti väliköök Padise vallas.
Üks varasemaid arhitektuuriaasta kokkuvõtetest on juba tehtud: juba viiendat korda valiti välja aasta parimad puitarhitektuuri näited. Mõneti tundub materjalipõhine hindamine aegunud ja pigem tootjate huvides – seeläbi püütakse endale lobi teha. Nii on meil peale puidupreemiate olemas ka betooni- ning telliseauhinnad. Kas ei peaks…
Üks varasemaid arhitektuuriaasta kokkuvõtetest on juba tehtud: juba viiendat korda valiti välja aasta parimad puitarhitektuuri näited. Mõneti tundub materjalipõhine hindamine aegunud ja pigem tootjate huvides – seeläbi püütakse endale lobi teha. Nii on meil peale puidupreemiate olemas ka betooni- ning telliseauhinnad. Kas ei peaks…
5 minutit
Arhitektuurimõtteid aastast 2011
Lõppev aasta on ehitistevaene. Kui arhitektide liit valis kultuurkapitali arhitektuuripreemiate kanditaate, oli liidu eestseisus üsna nõutu: nii vaest ehitusaastat ei ole ammu olnud. Kultuuripealinna staatuse puhul pealinnas valmima pidanud hooned (lennusadam, kultuurikatel) jäid poolikuks, elamuid ja büroosid valmis vähe, samuti avalikke hooneid ning ka eramute saak oli kesine. Ei saa…
2 minutit
Turism ja linnamaastikud Pihkvas
Novembri lõpus peeti Pihkvas ühepäevane konverents „Turism ja linnamaastikud”, kus käsitleti turismiga seonduvaid küsimusi meie regiooni väikelinnades. Küsimusele, kuidas saavad väikelinnad end arhitektuuri kaasabil nähtavaks teha, pakkusid vastuseid kõnelejad Peterburist, Pihkvast, Rakverest, Palangast ja Tšernjahhovskist.
Konverentsi korraldas Peterburis ilmuv ning meilgi leviv arhitektuuriajakiri Project Baltia1 (PB ), mida tegijad nimetavad Soome,…
Konverentsi korraldas Peterburis ilmuv ning meilgi leviv arhitektuuriajakiri Project Baltia1 (PB ), mida tegijad nimetavad Soome,…
3 minutit
Minu paneelikad
Pärnu olulisim paneelelamurajoon on Mai elamupiirkond, kus elab ligi 8000 inimest. Tegemist ei ole kõige rahvarohkema, vaid kompaktsema asumiga Pärnus. Pärast nõukogudeaegse ehitustegevuse lõppu on siia taasiseseisvusajal kerkinud ja kavandatud mitmeid uusi kortermaju. Varem oli Mai viiekorruseline, kuid viimastel aastatel on kerkinud ka mitmeid kaheksakorruselisi kortermaju.
Pärnu Mai paneelelamuala on üsna…
Pärnu Mai paneelelamuala on üsna…
4 minutit
Kohatu visiit
Teatrisse ei minda ülbelt, nina püsti, pilk valmis pilkeks. Teater pole kõrts ega kohtumaja, kuhu tulla ärplema või õigust nõudma. Teatrisse tuleb siseneda alandliku meelega, hing avali, süda soe.
Kuu aega tagasi, kui olin ärganud nooblis Riia hotellitoas Balti teatrifestivali pidustuste järgsest tuumapohmellist, saabus valus selgusehetk: minust on saanud teatrisõltlane, keegi,…
Kuu aega tagasi, kui olin ärganud nooblis Riia hotellitoas Balti teatrifestivali pidustuste järgsest tuumapohmellist, saabus valus selgusehetk: minust on saanud teatrisõltlane, keegi,…
5 minutit
Unustatud väärtfilm
Kas eestlasi ei huvita eesti film?
Mängufilm „Jõulud Vigalas” (Tallinnfilm, 1981, 86 min), stsenarist, režissöör ja operaator Mark Soosaar, helilooja Veljo Tormis, kunstnik Omar Volmer, helioperaator Enn Säde. Osades Evald Aavik, Kersti Kreismann, Häli Saarm, Kadriann Soosaar, Ants Jõgi, Jüri Arrak, Viktor Balašov, Linnar Priimägi, Ago Roo, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski,…
Mängufilm „Jõulud Vigalas” (Tallinnfilm, 1981, 86 min), stsenarist, režissöör ja operaator Mark Soosaar, helilooja Veljo Tormis, kunstnik Omar Volmer, helioperaator Enn Säde. Osades Evald Aavik, Kersti Kreismann, Häli Saarm, Kadriann Soosaar, Ants Jõgi, Jüri Arrak, Viktor Balašov, Linnar Priimägi, Ago Roo, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski,…
3 minutit
„Et me suuri surnuid ei kepiks keegi …”
Teatrikunstist on saanud otsapidi kollase meelelahutusmeedia käepikendus, tänuväärt partner „eriliste” inimeste eraeluliste seikade müümisel ajakirjanduse või kunsti pähe elu taaskasutusturul.
Tartu Uue teatri „Raudmees. Odysseuse eksirännakud”, idee autor ja lavastaja Robert Annus (Vanemuine), libretist Ivar Põllu, muusikajuht Feliks Kütt (Endla), kunstnik Kaie Kal ja valguskunstnik Rene Liivamägi. Mängivad Juss Haasma, Katrin…
Tartu Uue teatri „Raudmees. Odysseuse eksirännakud”, idee autor ja lavastaja Robert Annus (Vanemuine), libretist Ivar Põllu, muusikajuht Feliks Kütt (Endla), kunstnik Kaie Kal ja valguskunstnik Rene Liivamägi. Mängivad Juss Haasma, Katrin…
5 minutit
Avalik kiri Uku Uusbergile
Tere, Uku!
Kell on pisut üle südaöö. Jõudsin just koju, sinu inglite esikalt, aga und ei tule. Nähtu ja kogetu keerleb ja kriibib nii, et tahan saata sulle mõned read.
Mäletan ühte meie ammust juttu, kus sai loodetud, et äkki võime meie (mitte sina ja mina, vaid meie põlvkond või vähemasti sõpruskond)…
Kell on pisut üle südaöö. Jõudsin just koju, sinu inglite esikalt, aga und ei tule. Nähtu ja kogetu keerleb ja kriibib nii, et tahan saata sulle mõned read.
Mäletan ühte meie ammust juttu, kus sai loodetud, et äkki võime meie (mitte sina ja mina, vaid meie põlvkond või vähemasti sõpruskond)…
2 minutit
Sõnastatud Nimi Müüritüki tänaval
Dramaturg Uusberg on lavastaja Uusbergi eest juba kõik ära sõnastanud.
Eesti Draamateatri „Kuni inglid sekkuvad”, autor ja lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Artur Tšehhi ja valguskujundaja Priidu Adlas (Tallinna Linnateater). Mängivad Tiit Sukk, Maria Avdjuško, Viire Valdma, Tõnu Oja, Maria Klenskaja, Ivo Uukkivi, Märt Avandi, Kristo Viiding, Laine Mägi, Martin Veinmann, Harriet…
Eesti Draamateatri „Kuni inglid sekkuvad”, autor ja lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Artur Tšehhi ja valguskujundaja Priidu Adlas (Tallinna Linnateater). Mängivad Tiit Sukk, Maria Avdjuško, Viire Valdma, Tõnu Oja, Maria Klenskaja, Ivo Uukkivi, Märt Avandi, Kristo Viiding, Laine Mägi, Martin Veinmann, Harriet…
4 minutit
Kas vana arm ka roostetab?
Urmas Pedaniku näitus „Ruumid” Hobusepea galeriis kuni 2. jaanuarini.
Teame, mis laulusõnades sellele järgneb. Urmas Pedanik on taas kunstipildis tagasi. 1970ndatel sattus ta eesti hüperrealismi kahe esimese laine vahele. Nagu Tõnu Virvel, Ando Keskkülal, Andres Toltsil ja Jaan Elkenil, rääkimata tartlastest, polnud tal spetsiaalset maalikunstiharidust. Urmas Pedanik naases 2010. aasta kevadel…
Teame, mis laulusõnades sellele järgneb. Urmas Pedanik on taas kunstipildis tagasi. 1970ndatel sattus ta eesti hüperrealismi kahe esimese laine vahele. Nagu Tõnu Virvel, Ando Keskkülal, Andres Toltsil ja Jaan Elkenil, rääkimata tartlastest, polnud tal spetsiaalset maalikunstiharidust. Urmas Pedanik naases 2010. aasta kevadel…
1 minut
Autori võrgutamine
Sophie Calle’i näitus „Hoia end. Ole tubli” Tallinna Kunstihoones kuni 6. I 2012.
Calle’i banaalsuse teater
„Vägivallavabad pisiasjad, andmete kogumine kogumise pärast, pealtnäha igava protsessi järeleandmatu dokumenteerimine” – selliste sõnadega kirjeldab Luc Sante kontseptuaalse kunsti etappe essees „Sophie Calle’i määramatuse printsiip” (1993). Ta pakub, et Calle’i teosed esitavad neid väärtusi, vahel kõiki,…
Calle’i banaalsuse teater
„Vägivallavabad pisiasjad, andmete kogumine kogumise pärast, pealtnäha igava protsessi järeleandmatu dokumenteerimine” – selliste sõnadega kirjeldab Luc Sante kontseptuaalse kunsti etappe essees „Sophie Calle’i määramatuse printsiip” (1993). Ta pakub, et Calle’i teosed esitavad neid väärtusi, vahel kõiki,…
3 minutit
Kunsti imetegija
Jüri Arraku näitus „Vertikaal ja horisontaal” Tallinna Kunstihoone galeriis 7. – 18. XII.
Jüri Arrak on jõudnud ringiga samasse punkti tagasi, kust alustas. Ta soovis korraldada Tallinna Kunstihoone galeriis (siis kunstisalong) 1969. aastal oma esimese, graafiliste lehtede näituse. Talle öeldi ära, aga aeg lubati 1970. aasta plaanis leida. See on oluline…
Jüri Arrak on jõudnud ringiga samasse punkti tagasi, kust alustas. Ta soovis korraldada Tallinna Kunstihoone galeriis (siis kunstisalong) 1969. aastal oma esimese, graafiliste lehtede näituse. Talle öeldi ära, aga aeg lubati 1970. aasta plaanis leida. See on oluline…
2 minutit
Protsessi iga lüli kui tervik
Tiit Pääsukese näitus „Ainult maalid XXX” Vaala galeriis kuni 30. XII.
Tiit Pääsuke on läbi ja lõhki maalikunstnik, on seda alati olnud ja on seda ilmselt ka edaspidi. Tema tegevust kunstnikuna on alati ka sellisena määratletud, ükskõik, mida siis maalikunsti puhul ka parajasti hinnatakse.
Vaala galerii sünnipäevanäituse, sest Tiit Pääsukegi on sündinud…
Tiit Pääsuke on läbi ja lõhki maalikunstnik, on seda alati olnud ja on seda ilmselt ka edaspidi. Tema tegevust kunstnikuna on alati ka sellisena määratletud, ükskõik, mida siis maalikunsti puhul ka parajasti hinnatakse.
Vaala galerii sünnipäevanäituse, sest Tiit Pääsukegi on sündinud…
3 minutit
Foto ja vaataja kohalolek
Värske Wiiralti stipendiaadi Paul Kuimetiga vestleb Anneli Porri.
Läinud kolmapäeval avati Tallinna Kunstihoone galeriis Paul Kuimeti näitus, see on juba tema kolmas isikunäitus. Aga mitte ainult: esitleti ka noore kunstniku raamatut „In Vicinity” („Naabruses”), millele on eessõna kirjutanud Mari Laanemets, tänavune Ervin Pütsepa autasu laureaat, ning anti Paul Kuimetile üle Wiiralti…
Läinud kolmapäeval avati Tallinna Kunstihoone galeriis Paul Kuimeti näitus, see on juba tema kolmas isikunäitus. Aga mitte ainult: esitleti ka noore kunstniku raamatut „In Vicinity” („Naabruses”), millele on eessõna kirjutanud Mari Laanemets, tänavune Ervin Pütsepa autasu laureaat, ning anti Paul Kuimetile üle Wiiralti…
6 minutit
Ateljeede külastamise projekt vajab järge
Noore kunstniku Mart Vainrega vestleb avatud ateljeede projektist Eve Arpo.
Mart Vainre, miks avasid oma ateljee külastajatele?
Tahtsin tagasisidet. Publikuga kohtun eelkõige näituse avamisel. Seal aga ollakse kenad ja viisakad, pikemalt ja kriitilisemalt avaldavad oma muljeid ainult üksikud sõbrad. Ateljees, kus kogu must materjal koos valmistöödega on näha, olid inimesed vabamad ja…
Mart Vainre, miks avasid oma ateljee külastajatele?
Tahtsin tagasisidet. Publikuga kohtun eelkõige näituse avamisel. Seal aga ollakse kenad ja viisakad, pikemalt ja kriitilisemalt avaldavad oma muljeid ainult üksikud sõbrad. Ateljees, kus kogu must materjal koos valmistöödega on näha, olid inimesed vabamad ja…
6 minutit
Edmond Fischer: „Ainult heast teadusest on kasu ja abi”
Novembri alguses külastas Eestit Maailma Kultuurinõukogu president, biokeemik Edmond H. Fischer, et üle anda kultuurinõukogu selleaastased teadus- ja kunstipreemiad. Fischer pidas Tartu Ülikoolis ka avaliku loengu oma teadusavastuse ajaloost ja tähendusest. Fischer on koos oma kolleegi Ed Krebsiga 1992. aasta Nobeli meditsiiniauhinna laureaat fosforülisatsiooni protsessi avastamise eest 1955. aastal. Tegemist…
5 minutit
Kaitsmisel väitekiri
KARMEN TRASBERG, sünd 1963
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), haridusteadus
Doktoritöö „Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus Eesti esimesel omariiklusajal õpetajakoolituse ajaloolise kujunemise kontekstis” http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20784/trasberg_karmen.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub kolmapäeval, 28. detsembril kl 12.15 Tartus TÜ Nõukogu saalis.
Juhendajad: prof Edgar Krull, PhD Anu Raudsepp
Oponendid: prof Olavi Arens (Armstrongi Atlandi Riigiülikool – Armstrong Atlantic State University) ja PhD…
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), haridusteadus
Doktoritöö „Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus Eesti esimesel omariiklusajal õpetajakoolituse ajaloolise kujunemise kontekstis” http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20784/trasberg_karmen.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub kolmapäeval, 28. detsembril kl 12.15 Tartus TÜ Nõukogu saalis.
Juhendajad: prof Edgar Krull, PhD Anu Raudsepp
Oponendid: prof Olavi Arens (Armstrongi Atlandi Riigiülikool – Armstrong Atlantic State University) ja PhD…
2 minutit
Majandusteaduslik vaade ühiskonnale
Karl Homann ja Andreas Suchanek, Sissejuhatus majandusteadusesse I. Tõlkinud Jüri Sepp. Tartu Ülikooli kirjastus, 2008. 194 lk.
Karl Homann ja Andreas Suchanek, Sissejuhatus majandusteadusesse II . Tõlkinud Jüri Sepp. Tartu Ülikooli kirjastus, 2010. 244 lk.
Karl Homann ja Andreas Suchanek, Sissejuhatus majandusteadusesse III . Tõlkinud Jüri Sepp. Tartu Ülikooli kirjastus, 2010. 117…
Karl Homann ja Andreas Suchanek, Sissejuhatus majandusteadusesse II . Tõlkinud Jüri Sepp. Tartu Ülikooli kirjastus, 2010. 244 lk.
Karl Homann ja Andreas Suchanek, Sissejuhatus majandusteadusesse III . Tõlkinud Jüri Sepp. Tartu Ülikooli kirjastus, 2010. 117…
3 minutit
Muusikamaailm
Aastalõpp toob rohkesti uusoopereid
Huang Ruo „Dr Sun Yat-sen”, täispikk ooper Hiina esimesest presidendist 13.–15. X Hongkongi Ooperis (libr Candice Chong, dir Li Xincao, lav Chen Xinyi), nimiosas Warren Mok või Wei Song. Novembris Euroopa turneel (esietendus 30. IX Pekingis keelati).
Olli Kortekangase kuues ooper „One Night Stand” („Ühe öö lugu”, libr…
Huang Ruo „Dr Sun Yat-sen”, täispikk ooper Hiina esimesest presidendist 13.–15. X Hongkongi Ooperis (libr Candice Chong, dir Li Xincao, lav Chen Xinyi), nimiosas Warren Mok või Wei Song. Novembris Euroopa turneel (esietendus 30. IX Pekingis keelati).
Olli Kortekangase kuues ooper „One Night Stand” („Ühe öö lugu”, libr…
9 minutit
Uus
7. detsembril nägi esmakordselt ilmavalgust kitarriajakiri Kitarr, väljaandja Kitarrikool.oü, peatoimetaja Kristo Käo, tegevtoimetaja Andrus Triisberg.
Eesti väiksuse ja seega ka tarbijaskonna suhtelise vähesuse tõttu on vastne väljaanne „kompottajakiri”. Kui muu maailm on näinud klassikalise kitarri ajakirju, teismelistele või vanemale põlvkonnale suunatud kitarriajakirju ning kõikvõimalikku muudele sihtgruppidele spetsialiseerumist, siis Eestis on tegemist…
Eesti väiksuse ja seega ka tarbijaskonna suhtelise vähesuse tõttu on vastne väljaanne „kompottajakiri”. Kui muu maailm on näinud klassikalise kitarri ajakirju, teismelistele või vanemale põlvkonnale suunatud kitarriajakirju ning kõikvõimalikku muudele sihtgruppidele spetsialiseerumist, siis Eestis on tegemist…
1 minut
Urbanistlik maailmajazz jõulukaarel
„Jõulujazzi” lõppkontsert: Five Senses 10. XII Kumu auditooriumis.
Viis meelt on ikka viis meelt. „Jõulujazzi” lõpetas positiivselt mällusööbiva kontserdiga Five Senses koosseisus Kristjan Randalu klaveril, Bodek Janke löökriistadel, Nguyên Lê kitarril ning Steffen Schorn ja Claudio Puntin puhkpillidel. Viimased kolm külastasid „Jazzkaart” kümme aastat tagasi. Randalut võis Eesti publik kuulda alles…
Viis meelt on ikka viis meelt. „Jõulujazzi” lõpetas positiivselt mällusööbiva kontserdiga Five Senses koosseisus Kristjan Randalu klaveril, Bodek Janke löökriistadel, Nguyên Lê kitarril ning Steffen Schorn ja Claudio Puntin puhkpillidel. Viimased kolm külastasid „Jazzkaart” kümme aastat tagasi. Randalut võis Eesti publik kuulda alles…
2 minutit
Kahe isanda teener
Mihkel Mattiseni klaveriõhtu 13. XII Estonia kontserdisaalis.
Kuidas meeldib teenida kahte isandat? Kuhu langetada prioriteet? Kas õnnestub end väärikalt jagada? Mihkel Mattisen on viimasel ajal teinud valdavalt popmuusiku, laulukirjutaja ja muusikaprodutsendi valiku. See tuleb tal hästi välja, pakub ilmselt palju rahuldust ja rõõmu, tuues ka leiva lauale. Klassikalise pianisti tee on…
Kuidas meeldib teenida kahte isandat? Kuhu langetada prioriteet? Kas õnnestub end väärikalt jagada? Mihkel Mattisen on viimasel ajal teinud valdavalt popmuusiku, laulukirjutaja ja muusikaprodutsendi valiku. See tuleb tal hästi välja, pakub ilmselt palju rahuldust ja rõõmu, tuues ka leiva lauale. Klassikalise pianisti tee on…
2 minutit
Veel üks pilk muusikaekspordile
Tanel Joamets on üks sagedamini välismaal esinev klassikalise muusika interpreet Eestis. Sirp palus vahendada veidi tema reisimise ja klaverimänguga seotud mõtteid.
Jõudsid hiljuti tagasi järjekordselt turneelt Venemaa Kaug-Idast. Kuidas läks? Missugused tingimused ja publik seal üldse on?
Läks väga toredasti, enamik esinemispaiku olid juba tuttavad – see oli mu kuues Kaug-Ida turnee.…
Jõudsid hiljuti tagasi järjekordselt turneelt Venemaa Kaug-Idast. Kuidas läks? Missugused tingimused ja publik seal üldse on?
Läks väga toredasti, enamik esinemispaiku olid juba tuttavad – see oli mu kuues Kaug-Ida turnee.…
3 minutit
Pilk ajakirjandusele
Laotanud arvutiekraanile oma sellesügisesed kirjutised kultuurikorraldusest ning vaadanud, millest kirjutatud ja millist teemat ehk veel pilguga saata, ei saa üle küsimusest, kuidas kontserdikorraldaja tegevus meediasse satub. Teistpidist vaadet me ju ikka saame lugeda: päris parajas annuses suunab ajakirjandus aeg-ajalt tähelepanu mõnele kollektiivile või asutusele intervjuus tema juhiga (seda küll peamiselt…
2 minutit
ERSO raskekaaluline sünnipäevakontsert
ERSO 85. aastapäevale pühendatud kontsert „Sõjasümfooniad” 16. XII Estonia kontserdisaalis, dirigent Neeme Järvi.
Kuigi ERSO juubelikontserdil kõlisesid fuajees veiniklaasid ja valitses tavalisest pidulikum meeleolu, oli kava üks selle hooaja tõsisemaid ja raskekaalulisemaid: kõrvuti kõlasid Eduard Tubina Viies ja Dmitri Šostakovitši Seitsmes, kahe naaberrahva suured sõjasümfooniad. Kontserdi eel esitletud orkestri ajalooraamatut lehitsedes…
Kuigi ERSO juubelikontserdil kõlisesid fuajees veiniklaasid ja valitses tavalisest pidulikum meeleolu, oli kava üks selle hooaja tõsisemaid ja raskekaalulisemaid: kõrvuti kõlasid Eduard Tubina Viies ja Dmitri Šostakovitši Seitsmes, kahe naaberrahva suured sõjasümfooniad. Kontserdi eel esitletud orkestri ajalooraamatut lehitsedes…
3 minutit
Uudne, aga mitte pretensioonikas lavastus
„Manon Lescaut” Estonias
Giacomo Puccini ooper „Manon Lescaut”: muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, lavastaja Andrejs Žagars, dekoratsioonikunstnik Renāte Lorence, kostüümikunstnik Kristīna Pasternaka ja koreograaf Elita Bukovska (kõik Lätist), valguskunstnik Kevin Wyn Jones (Inglismaa). 4. XI ja 9.XII RO Estonias.
Giacomo Puccini ooperi „Manon Lescaut” lavastust võib pidada Estonia tänavuse hooaja üheks…
Giacomo Puccini ooper „Manon Lescaut”: muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, lavastaja Andrejs Žagars, dekoratsioonikunstnik Renāte Lorence, kostüümikunstnik Kristīna Pasternaka ja koreograaf Elita Bukovska (kõik Lätist), valguskunstnik Kevin Wyn Jones (Inglismaa). 4. XI ja 9.XII RO Estonias.
Giacomo Puccini ooperi „Manon Lescaut” lavastust võib pidada Estonia tänavuse hooaja üheks…
4 minutit
Kirjandus või ajalooteadus?
Olev Remsu, Elitaarne mees Harry Männil. Toimetanud Jaan Isotamm ja Maris Makko, kujundanud Andres Tali. Tänapäev, 2011. 288 lk.
Kas Olev Remsu on kirjanik, kolumnist, maailmarändurist reisikirjutaja, giid, stsenarist, jalgrattur või hoopis ajaloolane? Nii on raske ennast positsioneerida – ikka omadele võõras, võõrastele oma. Eks ta üks väsimatu nomaad ongi: sööb…
Kas Olev Remsu on kirjanik, kolumnist, maailmarändurist reisikirjutaja, giid, stsenarist, jalgrattur või hoopis ajaloolane? Nii on raske ennast positsioneerida – ikka omadele võõras, võõrastele oma. Eks ta üks väsimatu nomaad ongi: sööb…
2 minutit
Kodutus kui hingeseisund
Olle Lauli, „Kodutus”. Toimetanud Jan Kaus, kujundanud Andres Rõhu. Tuum, 2011. 484 lk.
Tänavune jõulueelne raamatulett andis mitmeti märku kodutuse kui sotsiaalse probleemi jõudmisest eesti kirjandusse. Olle Lauli romaani kannul tuli müügile Merle Veesalu-Ranna „Pudelikorjaja käsiraamat”, jutukogu, mis annotatsiooni järgi „on teejuhiks sellele, kes tahab jõuda jagamiseni, koostööni, kaasinimese märkamiseni”. Armin…
Tänavune jõulueelne raamatulett andis mitmeti märku kodutuse kui sotsiaalse probleemi jõudmisest eesti kirjandusse. Olle Lauli romaani kannul tuli müügile Merle Veesalu-Ranna „Pudelikorjaja käsiraamat”, jutukogu, mis annotatsiooni järgi „on teejuhiks sellele, kes tahab jõuda jagamiseni, koostööni, kaasinimese märkamiseni”. Armin…
4 minutit
Mõistmatuse mustad augud
Anna-Maria Penu, Kes kardab Aafrikat? Reisiromaani 1. osa. Petrone Print, 2011. 168 lk.
„Aujourd’hui Africa dit NO, aujour’hui Africa dit NO” („Täna ütleb Aafrika ei”,), laulsid mulle rastapoisid kunagi Lääne-Aafrikas voodoo-maal Beninis. Nende häältes vibreeris Aafrika uus eneseteadvus, püüd ehitada oma kätega üles õiglasem ja parem reaalsus, kus Musta mandri traditsiooniline…
„Aujourd’hui Africa dit NO, aujour’hui Africa dit NO” („Täna ütleb Aafrika ei”,), laulsid mulle rastapoisid kunagi Lääne-Aafrikas voodoo-maal Beninis. Nende häältes vibreeris Aafrika uus eneseteadvus, püüd ehitada oma kätega üles õiglasem ja parem reaalsus, kus Musta mandri traditsiooniline…
3 minutit
Occupy enne occupy’d
Roy Strider, Punane ja must. Eestikeelsed tekstid toimetanud Urve Eslas, ingliskeelsed tekstid toimetanud Richard Adang. Kaane kujundanud Jüri Jegorov, fotod Oudekki Loone. Varrak 2010, 251 lk.
Mul on Roy Strideri artiklikogu „Punane ja must” arvustamiseks parim positsioon: ma ei tea autorist kui inimesest mitte kõige vähematki. Ja seda meil Eestis, kus…
Mul on Roy Strideri artiklikogu „Punane ja must” arvustamiseks parim positsioon: ma ei tea autorist kui inimesest mitte kõige vähematki. Ja seda meil Eestis, kus…
4 minutit
Luulet
putini päevik
seljas tiigri ma sõitsinturjal kotka ma lendasinkesk haide ma suplesinkõrvu orjade sõudsinservast teiseni läbipiiritu venemaanüüd ei liigumu näos enam ükski kuradi närvnüüd tahansellist nagu putinraisk
peloponnesose päevik
vabariigi kodanike ettelavale astub ateena strateegkaelas gordioni sõlme seotudinimnahast lipsläbi läbiväsinud
barack obama päevik
ma vihkan kõikemis seotud vihkamisega
seetõttuma ilmselt olengi nii heainimene
järgmises elus sünnin lillepärjanaJohn…
seljas tiigri ma sõitsinturjal kotka ma lendasinkesk haide ma suplesinkõrvu orjade sõudsinservast teiseni läbipiiritu venemaanüüd ei liigumu näos enam ükski kuradi närvnüüd tahansellist nagu putinraisk
peloponnesose päevik
vabariigi kodanike ettelavale astub ateena strateegkaelas gordioni sõlme seotudinimnahast lipsläbi läbiväsinud
barack obama päevik
ma vihkan kõikemis seotud vihkamisega
seetõttuma ilmselt olengi nii heainimene
järgmises elus sünnin lillepärjanaJohn…
1 minut
Vanamees ja elumeri
Tuul oli vastu. Aga mis sellest, tuul on alati vastu, lohutas end vana mees ja rühkis edasi pealinna südaväljaku poole, südames rahutu pakitsus, jahedad vood meeldivalt paitamas tuikavaid meelekohti, iilid sakutamas habet, kiskumas mantlit kui purje. Lambi- ja elektripostide vahel, traatides, puuladvus huugas ja pahises, autode kummid rullisid rudinal asfalti…
12 minutit
Henriku uurimise hetkeseis
Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia. Toimetanud Marek Tamm, Linda Kaljundi, Carsten Selch Jensen. Ashgate Publishing Company, 2011. 472 lk.
Henriku Liivimaa kroonika neli eestikeelset trükki viimase 30 aasta jooksul näitavad, et tegu on populaarseima keskaegse kroonikaga Eestis. Kuid…
Henriku Liivimaa kroonika neli eestikeelset trükki viimase 30 aasta jooksul näitavad, et tegu on populaarseima keskaegse kroonikaga Eestis. Kuid…
4 minutit
Henriku kroonika pole veel ammendatud
Marek Tamm ja Linda Kaljundi: näeme Läti Henrikus põnevat XIII sajandi kirjameest, kes ei vääri lugemist mitte üksnes Eestis ja Lätis, vaid kellel on pakkuda midagi keskaja kultuuri mõistmiseks.
Mida tähendab raamatu „Ristisõda ja ajalookirjutus Läänemere keskaegsel rajamaal. Henriku Liivimaa kroonika teejuht” ilmumine Eestile, eesti ajaloolastele ja ajalooteadusele? Kas tegu on…
Mida tähendab raamatu „Ristisõda ja ajalookirjutus Läänemere keskaegsel rajamaal. Henriku Liivimaa kroonika teejuht” ilmumine Eestile, eesti ajaloolastele ja ajalooteadusele? Kas tegu on…
10 minutit
Eesti orientatsioonist
Võib oletada, et The Wall Street Journali kõrval loetakse Toompeal nüüd õhinaga Financial Times Deutschlandi ja Frankfurter Allgemeine Zeitungit ning et peaministri öölaual on Max Weberi ja Thomas Manni teosed.
Väikese piiririigi orienteerumine Euroopas (ja mujalgi) pole parimalgi juhul enamat kui varjuteater. Püüame püsida suurriikide vaateväljas, aga kas ja kuidas meie…
Väikese piiririigi orienteerumine Euroopas (ja mujalgi) pole parimalgi juhul enamat kui varjuteater. Püüame püsida suurriikide vaateväljas, aga kas ja kuidas meie…
6 minutit
Imelik ja imeline
Kas ja kuidas kokku võtta lõppevat kultuuriaastat? Õigupoolest meil ju muud kui kultuuriaasta polegi, sest iga inimtegevus, olgu see kui kultuuritu tahes, mahutub ikka kultuuri mõiste sisse. Me kultuuri sees elutsevad ju riik ja omariiklus, poliitika ja parteid, majandus ja raha. Me peame neid üleval ja ehitame juurde vastavalt oma…
3 minutit
