Värske Sirp reedel
Sirbiga kaasas minu esimese kunstikogu teine portsjon – Maarit Murka
Sirbis:
Viimased tagasivaated kahele vabaduskümnendile.
Tarmo Vahteri ajalooline mammutreportaaž.
Anne Türnpu sahmerdab sugrilastega Põhuteatris.
Kaks Brežnevi-käsitlust Venemaalt eesti keeles.
Monomaanide kokkutulek Pärnus.
Peeter Jalaka igavikunupp.
Elis Saarevälja, Alice Kase, Uno Roosvalti näitused.
Ensor, de Bruycker ja Wiiralt, kõik Kumus.
Muusikamaailm. Muusika kui imerohi. Yes.
Vene bukett: Harms, Dovlatov ja Tsvetajeva.
Järg Tallinna ranna-alade planeerimisele.
Kuressaare staadioni konkurss.
Põldma ja Ernits tegutsevad…
Sirbis:
Viimased tagasivaated kahele vabaduskümnendile.
Tarmo Vahteri ajalooline mammutreportaaž.
Anne Türnpu sahmerdab sugrilastega Põhuteatris.
Kaks Brežnevi-käsitlust Venemaalt eesti keeles.
Monomaanide kokkutulek Pärnus.
Peeter Jalaka igavikunupp.
Elis Saarevälja, Alice Kase, Uno Roosvalti näitused.
Ensor, de Bruycker ja Wiiralt, kõik Kumus.
Muusikamaailm. Muusika kui imerohi. Yes.
Vene bukett: Harms, Dovlatov ja Tsvetajeva.
Järg Tallinna ranna-alade planeerimisele.
Kuressaare staadioni konkurss.
Põldma ja Ernits tegutsevad…
1 minut
Kust on pärit ungarlased?
20. august on Ungari riigi asutaja Püha Istváni päev
Ungari keele soome-ugri päritolu avastati üle 300 aasta tagasi. Üks Hamburgi arst Martinus Fogelius ehk Martin Vogel (1634–1675) võrdles 35 ungari ja soome sõna, millest 23 praegugi paika peavad. Lisaks esitas ta terve rea strukturaalseid kokkulangevusi, mis tihtipeale keelesugulust ei tõestagi, vaid näitavad ainult, et soome ja…
Ungari keele soome-ugri päritolu avastati üle 300 aasta tagasi. Üks Hamburgi arst Martinus Fogelius ehk Martin Vogel (1634–1675) võrdles 35 ungari ja soome sõna, millest 23 praegugi paika peavad. Lisaks esitas ta terve rea strukturaalseid kokkulangevusi, mis tihtipeale keelesugulust ei tõestagi, vaid näitavad ainult, et soome ja…
6 minutit
„Melanhoolia” täiskuuööl
Melanhoolia on poeetide ja kunstnike inspireerivaim seisund, mida peetakse ka esteetiliseks emotsiooniks. Lars von Trieri kurbmagus ja apokalüptiline „Melanhoolia” väljendab nii autori depressiooni ajal kogetut kui ka tema kunstnikuseisukohta. Auteur’i-film, nagu teisedki Trieri linateosed.
Vaevalt saaks kunstnik ette võtta ambitsioonikama teema kui „Melanhoolias”. Ja vaevalt oleks arvustaja jaoks paremat maiuspala kui sõnavõttu väärt „Melanhoolia”. Trieri…
Vaevalt saaks kunstnik ette võtta ambitsioonikama teema kui „Melanhoolias”. Ja vaevalt oleks arvustaja jaoks paremat maiuspala kui sõnavõttu väärt „Melanhoolia”. Trieri…
3 minutit
Õhtumaa allakäik Trieri moodi
Elu tegi haigeks, surma lähedus toob puna palgele.
Psühholoogiline katastrooffilm „Melanhoolia” („Melancholia”, TaaniRootsi-Prantsusmaa-Saksamaa 2011, 129 min), režissöör ja stsenarist Lars von Trier, operaator Manuel Alberto Claro, monteerija Molly Malene Stensgaard. Osades Alexander Skarsgård, Charlotte Gainsbourg, Kirsten Dunst jt. Linastub kinos Artis.
I
Lars von Trier on jõudnud sinnamaale, et tema režissööritiitlile on enesestmõistetavana lisandunud epiteet „skandaalne”. Trier…
Psühholoogiline katastrooffilm „Melanhoolia” („Melancholia”, TaaniRootsi-Prantsusmaa-Saksamaa 2011, 129 min), režissöör ja stsenarist Lars von Trier, operaator Manuel Alberto Claro, monteerija Molly Malene Stensgaard. Osades Alexander Skarsgård, Charlotte Gainsbourg, Kirsten Dunst jt. Linastub kinos Artis.
I
Lars von Trier on jõudnud sinnamaale, et tema režissööritiitlile on enesestmõistetavana lisandunud epiteet „skandaalne”. Trier…
6 minutit
Täismaja igal õhtul
XXV Tallinna rahvusvaheline orelifestival 28. VII – 7. VIII
Äsja lõppes XXV Tallinna rahvusvaheline orelifestival, millest sai korraldajate sõnul osa ligikaudu 8200 kuulajat. Lisada tuleb veel need oreli- ja muusikasõbrad, kes kuulasid kontserte raadio vahendusel. Festival oli väga mahukas, ülevaate andmisel ei ole kahjuks võimalik peatuda üksikasjalikult kõikidel kontsertidel. Tallinnas anti seekord 25 ja Pärnus neli kontserti,…
Äsja lõppes XXV Tallinna rahvusvaheline orelifestival, millest sai korraldajate sõnul osa ligikaudu 8200 kuulajat. Lisada tuleb veel need oreli- ja muusikasõbrad, kes kuulasid kontserte raadio vahendusel. Festival oli väga mahukas, ülevaate andmisel ei ole kahjuks võimalik peatuda üksikasjalikult kõikidel kontsertidel. Tallinnas anti seekord 25 ja Pärnus neli kontserti,…
6 minutit
Ka suvel ei või
„Eesti mäng” ETVs E–N kell 21.30, kordus T–R kell 18.05.
Esialgu tekitas „Eesti mäng” kui absoluutselt ebaõiglane minus pettumust. Kuna võistlejad vastavad täiesti erinevatele küsimustele, puudub võistlusmoment ja konkurents. Lisaks aitab saatejuht mõnikord mängijat vihjega (näiteks ütleb, et küsitud aastal pandi Eestis peale postijaamade veel palju asju kinni) või ütleb otse ette (Suure Tõllu naise nimi), mõnikord aga…
Esialgu tekitas „Eesti mäng” kui absoluutselt ebaõiglane minus pettumust. Kuna võistlejad vastavad täiesti erinevatele küsimustele, puudub võistlusmoment ja konkurents. Lisaks aitab saatejuht mõnikord mängijat vihjega (näiteks ütleb, et küsitud aastal pandi Eestis peale postijaamade veel palju asju kinni) või ütleb otse ette (Suure Tõllu naise nimi), mõnikord aga…
2 minutit
„Parsifali” nähtav ja nähtamatu teater
Wagneri viimaseks jäänud ooper „Parsifal” jõuab esmakordselt Eestis lavale 25. – 28. augustil, mil Estonia mängib seda Nargeni festivali raames Noblessneri valukojas programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” toel.
Richard Wagner (1813–1883), läbi ja lõhki teatrimees, kellele teose mõjuvus laval oli esimene reegel, hämmastab meid ülestunnistusega oma viimaseks jäänud ooperi „Parsifal” (1882) loomise…
Richard Wagner (1813–1883), läbi ja lõhki teatrimees, kellele teose mõjuvus laval oli esimene reegel, hämmastab meid ülestunnistusega oma viimaseks jäänud ooperi „Parsifal” (1882) loomise…
6 minutit
Johann von Üxkülli juhtum
Lugu Johann von Üxküllist, kelle tallinlased 1535. aastal hukkasid linnaväravate vahel talupoja tapmise pärast, on meie ajaloomälus märgilise tähendusega. Lugu vägivallast, vabadusest ja võrdsusest on „laulu sisse pandud” ja sealt seda enam välja ei saa. Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel” noor peategelane ei suuda Üxkülli verekivist sülitamata mööduda, isegi kui ta linnast hoopis teise värava…
4 minutit
Multikultuuriline Tracey Emin
Tracey Emini näitus „Love is what you want” („Armastus on see, mida ihaled”) Haywardi galeriis Londonis kuni 29. VIII .
Tracey Emini (1963) esimene suurem retrospektiiv Haywardi galeriis võtab kokku inglise kuulsaima naiskunstniku üle 20 aasta kestnud karjääri. Näituse pealkiri „Love is what you want” on stroof T. Rexi ja Marc Bolani omaaegsest hitist „Planet Queen”…
Tracey Emini (1963) esimene suurem retrospektiiv Haywardi galeriis võtab kokku inglise kuulsaima naiskunstniku üle 20 aasta kestnud karjääri. Näituse pealkiri „Love is what you want” on stroof T. Rexi ja Marc Bolani omaaegsest hitist „Planet Queen”…
3 minutit
Tallinna kilude nutt ja naer
Film „Tallinna kilud” (Traumfabrik, 2011, 48 min), idee Jaak Kilmi ja Kiur Aarma, režissöör Jaak Kilmi, stsenaristid Peep Pedmanson, Jaak Kilmi ja Kiur Aarma, kunstnik Reet Aus, fotokunstnik Peeter Laurits, operaatorid Ants-Martin Vahur, Meelis Veeremets ja Erik Põllumaa, monteerijad Madli Lääne ja Martin Männik, muusikalised kujundajad Janek Murd ja Erki Tero (3Pead). Produtsent Kiur Aarma,…
6 minutit
Tahtsime kõige paremat
Reimo Võsa-Tangsoo näitus „Tahtsime kõige paremat” Y-galeriis kuni 21. VIII .
Reimo Võsa-Tangsoo kunstiakadeemia fotoosakonnas magistritööna kaitstud installatsioon „Tahtsime kõige paremat” tõstatab autori poliitilise manifesti esitlemise kõrval rea küsimusi, mis puudutavad kineetilise kunsti funktsiooni ja rolli nii üldisemalt kui ka tema enda töödes. Näituse külastaja saab kuuest „palveveskist” koosneva installatsiooni väikese vända liigutamise abil väljendada oma poolehoidu…
Reimo Võsa-Tangsoo kunstiakadeemia fotoosakonnas magistritööna kaitstud installatsioon „Tahtsime kõige paremat” tõstatab autori poliitilise manifesti esitlemise kõrval rea küsimusi, mis puudutavad kineetilise kunsti funktsiooni ja rolli nii üldisemalt kui ka tema enda töödes. Näituse külastaja saab kuuest „palveveskist” koosneva installatsiooni väikese vända liigutamise abil väljendada oma poolehoidu…
2 minutit
Viis pilku kultuurikorraldusele – õpetaja pilk
Seitse aastat õppejõustaatust – TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kultuurikorralduse erialal ning osalemine mõlema eriala programminõukogus on mulle aeg-ajalt toonud kohustuse mõnes diskussioonis või koosolekul, kus taas hakatakse hädaldama, et meil ei tegelda kultuurimänedžeride järelkasvuga, näpp püsti ajada ja asjade tegelikku seisu selgitada. Niisiis, teeme asja veel kord…
2 minutit
Igaühest võib saada kunst
Tegevuskunsti üritus „Ultra White Asylians” („Globaalne konteiner XVII . Ekstra valged asüüliotsijad” Rootsis Fengersforsis 17. juulil. Kunstnikud Andrus Joonas, Janno Bergmann, Põleva Kaelaga Kirjak (Meeland Sepp, Taave Tuutma, Rauno Teider), Erik Alalooga, Andreas W, Mai Sööt, Billeneeve, Laineli Parrest, Tanel Saar, Sandra Jõgeva, White Men Group, Schwarze Deutsche Bruder.
Paberivabriku hoovi kihutas valge Volvo, mille numbriplaadi…
Paberivabriku hoovi kihutas valge Volvo, mille numbriplaadi…
3 minutit
Mini ja mono – Anti Marguste 80
Anti Marguste mini mono-ooperid „Monoloogid” Tammsaare, Kitzbergi ja Lutsu tekstidele (esiettekanne): metsosopran Helen Lokuta, poiss-sopran Heldur Harry Põlda, bariton René Soom ja Nargeni festivali orkester Tõnu Kaljuste juhatusel 5. VIII Tallinnas Noblessneri valukojas.
Anti Marguste tähistas hiljuti Nargeni festivali raames oma auväärset 80. eluverstaposti kolme mini- ja mono-ooperi „Monoloogid” esiettekandega, dirigendiks muidugi Nargen Opera juht…
Anti Marguste tähistas hiljuti Nargeni festivali raames oma auväärset 80. eluverstaposti kolme mini- ja mono-ooperi „Monoloogid” esiettekandega, dirigendiks muidugi Nargen Opera juht…
2 minutit
Mida teha vabas õhus?
Mohni (esimene) plenäär 4. ja 5. augustil. Õpetaja maalikunstnik professor Tiit Pääsuke, osalenud kunstnikud Minna Hint, Jarõna Ilo, Leida Ilo, Kai Kaljo, Mari Kartau, Eve Kask, Rein Kelpman, Signe Kivi, Aimar Kristerson, Urve Küttner, Lylian Meister, Mall Nukke, Kaire Nurk, Kai-Mai Olbri, Signe Taremaa, Tiiu Pallo-Vaik ja Eveli Varik. Registreerunuist puudusid Marju Bormeister, Mall Mets ja…
3 minutit
20. Augusti väljak
20. Augusti väljak. Väljaku (ka purskkaevu) autorid on Olga Borisik, Triin Järve ja Ülle Grišakov (Kivisilla OÜ), tehnilise lahenduse on teinud Kommunaalprojekt OÜ ja Basseinitehnika AS . Valmimise tähtaeg on 20. august 2011.
20. augustil, vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäeval, avatakse Tallinnas Harju mäel 20. Augusti väljak. Kõlab hästi. 20. august on kindlasti väljakut väärt. Paljudel on sellest päevast…
20. augustil, vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäeval, avatakse Tallinnas Harju mäel 20. Augusti väljak. Kõlab hästi. 20. august on kindlasti väljakut väärt. Paljudel on sellest päevast…
2 minutit
Kommentaar
Mis on Vabaduse väljaku puhul kõige olemuslikum, tema arhitektuurne ja linnaehituslik tuum?
Andres Alver: Kui ütleme „väljak”, (inglise keeles square), siis mõtleme selle all ruutu – ruudukujuline tühi tükk linna ongi väljak. Kui tavaliselt nähakse linnaväljakut tasapinnalise platsina, siis Vabaduse väljak läks 2D-maailmast üle 3D-maailma, muutus ruumiliseks ja algab juba Toompea lossi platsilt, vonkleb ja niheleb ning vajub mööda…
Andres Alver: Kui ütleme „väljak”, (inglise keeles square), siis mõtleme selle all ruutu – ruudukujuline tühi tükk linna ongi väljak. Kui tavaliselt nähakse linnaväljakut tasapinnalise platsina, siis Vabaduse väljak läks 2D-maailmast üle 3D-maailma, muutus ruumiliseks ja algab juba Toompea lossi platsilt, vonkleb ja niheleb ning vajub mööda…
1 minut
Vabaduse väljak I
Iseseisvuse taastamise kahekümnenda aastapäeva eel on õige hetk heita veel kord pilk ruumile, mis loodud vabadusele mõeldes.
Kolmandat suve saavad jalutajad Tallinna kesklinnas nautida kaasaegset linnaväljakut. See suur, tuulte eest varjatud ja lõunakaarde avatud trepistik, mille suures osas on küll haaranud rulatajad, kuid kus jätkub ruumi ka niisama hängijaile, on väga õnnestunud: trepistik ja kaldtee võimaldavad liikuda mitmes…
Kolmandat suve saavad jalutajad Tallinna kesklinnas nautida kaasaegset linnaväljakut. See suur, tuulte eest varjatud ja lõunakaarde avatud trepistik, mille suures osas on küll haaranud rulatajad, kuid kus jätkub ruumi ka niisama hängijaile, on väga õnnestunud: trepistik ja kaldtee võimaldavad liikuda mitmes…
3 minutit
Kas pärand kuulub rahvale, riigile või maailmale?
Suur hulk UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objekte elab päevast päeva oma elu, nimekirja kandmisega on aga võetud rahvusvaheline vastutus pärandi säilimise eest.
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi peab riik tagama rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Inimkonna suurima rikkusena on tähtsustatud ka kogu maailma kultuuri- ja looduspärandit. Pärandi hoidmiseks on välja…
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi peab riik tagama rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Inimkonna suurima rikkusena on tähtsustatud ka kogu maailma kultuuri- ja looduspärandit. Pärandi hoidmiseks on välja…
7 minutit
Kas me sellist Tuhkatriinut tahtsimegi?
Margus Kasterpalu on „Tuhkatriinumängu” taaslavastades „pool rehkendust” kindlasti ära teinud.
Eesti Draamateatri „Tuhkatriinumäng”, autor Paul-Eerik Rummo, lavastaja Margus Kasterpalu, kunstnik Aime Unt, helilooja Liisa Hirsch, valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater) ja liikumisjuht Sandra Z. Mängivad Ita Ever, Kaie Mihkelson, Ülle Kaljuste, Viire Valdma, Britta Vahur, Tõnu Oja ja Guido Kangur. Esietendus 4. VIII Saueaugu…
Eesti Draamateatri „Tuhkatriinumäng”, autor Paul-Eerik Rummo, lavastaja Margus Kasterpalu, kunstnik Aime Unt, helilooja Liisa Hirsch, valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater) ja liikumisjuht Sandra Z. Mängivad Ita Ever, Kaie Mihkelson, Ülle Kaljuste, Viire Valdma, Britta Vahur, Tõnu Oja ja Guido Kangur. Esietendus 4. VIII Saueaugu…
5 minutit
PEALELEND: PEETER JALAKAS, „Gilgameši ehk Igaviku nupu” idee autor ja lavastaja
Von Krahli teater esietendas kolmapäeva õhtul Tallinnas Katla augus sumeri eepose ainetel loodud lavastuse „Gilgameš ehk Igaviku nupp”, kus mängivad Liina Vahtrik, Mari Abel, Riina Maidre, Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak, Erki Laur, Mart Koldits ja Taavi Eelmaa.
Miks „Gilgameš”, aga mitte „Beowulf”, „Sassuuni Davith” või…
Miks „Gilgameš”, aga mitte „Beowulf”, „Sassuuni Davith” või…
2 minutit
Volgi vaim puudutab müüre ja müüte
Emajõe Suveteatri „Toomkiriku müürivaim Volk ja keelatud vili”, idee autor ja lavastaja Leino Rei, muusikaline kujundaja Peeter Volkonski. Mängivad Peeter Volkonski, Merilin Kirbits ja Kristo Toots. Esietendus 25. VI Tartu toomkiriku varemetes.
Lisaks mullusuvisele „Põrgupõhja uuele Vanapaganale” mängis Emajõe Suveteater Tartus Toomemäel sel suvel kammerlikumat koguperelavastust „Toomkiriku müürivaim Volk ja keelatud vili”. Toomkiriku…
2 minutit
Tervendav tüng suveteatri publikule
Viinistul etendunud „Tühermaa” on tinglik, ruumitundlik ja metafoorijanune teatriväljendus.
R.A.A.A.Mi „Tühermaa”, autor Anna Jablonskaja, lavastaja Marat Gatsalov (Venemaa), kunstnik Oksana Peretruhhina (Venemaa), kostüümikunstnik Leša Lobanov (Venemaa) ja helilooja Dmitri Vlassik (Venemaa). Mängivad Elina Reinold, Raimo Pass (Eesti Draamateater), Nero Urke, Margus Prangel (Eesti Draamateater) jt. Esietendus 22. VI Viinistu kunstimuuseumi katlamajas.
Roman Jakobsoni parafraseerides: teatrikunst…
R.A.A.A.Mi „Tühermaa”, autor Anna Jablonskaja, lavastaja Marat Gatsalov (Venemaa), kunstnik Oksana Peretruhhina (Venemaa), kostüümikunstnik Leša Lobanov (Venemaa) ja helilooja Dmitri Vlassik (Venemaa). Mängivad Elina Reinold, Raimo Pass (Eesti Draamateater), Nero Urke, Margus Prangel (Eesti Draamateater) jt. Esietendus 22. VI Viinistu kunstimuuseumi katlamajas.
Roman Jakobsoni parafraseerides: teatrikunst…
6 minutit
Rooma hambaarst ja tema haihtunud patsient
Kitsukesest kahe ümberkukkunud heinakoorma moodi pilve vahele tekkinud praost välgatas tuppa päikesekiire nina, terav nagu Vene ohvitseri mõõk Punasel väljakul. Kuldne teravik sirutub viltu üle kirjutuslaua ja sellel asuvate raamatute, poolitades neist ühe kaane peaaegu korrapäraselt. Armas sinust, suvine päike, mõtlen endamisi naeratades, sellel raamatul ongi kaks autorit.
2 minutit
Idaeurooplase hääl maailmakõrbes
Czesław Miłosz. Miłoszi ABC. Tõlkinud Hendrik Lindepuu, toimetanud Joel Sang. Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2011. 306 lk.
Küsimus heast ja kurjast, küsimus põhjuseta kannatustest, teodiike-küsimus, see on tolle geograafilise Kesk-, poliitilise ja vaimse Ida-Euroopa küsimus. Parimad vene autorid ehk tunnetavad, aimavad seda, aga tegelikult on selle hädast ja viletsusest läbi käinud euroopatüki kirjandus oma olemuselt…
Küsimus heast ja kurjast, küsimus põhjuseta kannatustest, teodiike-küsimus, see on tolle geograafilise Kesk-, poliitilise ja vaimse Ida-Euroopa küsimus. Parimad vene autorid ehk tunnetavad, aimavad seda, aga tegelikult on selle hädast ja viletsusest läbi käinud euroopatüki kirjandus oma olemuselt…
4 minutit
Püha Jüri vabastamine
Jürgen Rooste. Kuidas tappa laulurästikut. Toimetaja Mihkel Kaevats. Verb, Tallinn, 2011. 95 lk.
Enamik inimesi on kenad, Nirksilm, kui sa neid viimaks tundma õpid.
Harper Lee, „Tappa laulurästast. . . .”
Nii ütleb romaanis Atticus Finch, kelle tarkust ja tasakaalukust on Jürgen Rooste endale eeskujuks seadnud („Kius olla julge. Luuletajad luulest. 21 esseed”. Kite, Tallinn, 2011, lk 196). Rästikutel võtab selle tõeni…
Enamik inimesi on kenad, Nirksilm, kui sa neid viimaks tundma õpid.
Harper Lee, „Tappa laulurästast. . . .”
Nii ütleb romaanis Atticus Finch, kelle tarkust ja tasakaalukust on Jürgen Rooste endale eeskujuks seadnud („Kius olla julge. Luuletajad luulest. 21 esseed”. Kite, Tallinn, 2011, lk 196). Rästikutel võtab selle tõeni…
4 minutit
22 mõtisklust luulest
Kius olla julge. Luuletajad luulest. 21 esseed. Koostanud Igor Kotjuh. Toimetajad: Peeter Helme, Kaia Sisask. Kujundaja Asko Künnap. Kite, 2011. 237 lk.
„Inimest on võimalik armastada, kui teda ei tunta piisavalt hästi.”
Charles Bukowski
Kuidas kirjutada luulest? Kuidas iseloomustada seda meeltes pakitsevat ängi, mis tahab pääseda siia maailma, saada verbaalseks reaalsuseks ning võidelda endale kätte isiklik eluõigus?
Seda vaeva…
„Inimest on võimalik armastada, kui teda ei tunta piisavalt hästi.”
Charles Bukowski
Kuidas kirjutada luulest? Kuidas iseloomustada seda meeltes pakitsevat ängi, mis tahab pääseda siia maailma, saada verbaalseks reaalsuseks ning võidelda endale kätte isiklik eluõigus?
Seda vaeva…
4 minutit
Kultuurimustrite muutumine
Postsotsialistlikust materialismist (euroremont) postmodernistliku hedonismi suunas (oma isikupärase elustiili väljamõtlemine).
Kahe taasiseseisvuse aastakümnega on eesti kultuur tohutult muutunud. Kuidas seda mõõta? Tuntud moodus on igat sorti trükiste sortimendi ja tiraaži võrdlus. Tavapärane on ka (põhi-, kesk-, kõrg-)koolide õppekavade kõrvutamine. Tunnetuslikku elevust tekitab toonase ja tänase rõivastumisviisi, toidulaua ja eluaseme muutuste suuruse üle imestamine.
Kahe taasiseseisvuse aastakümnega on eesti kultuur tohutult muutunud. Kuidas seda mõõta? Tuntud moodus on igat sorti trükiste sortimendi ja tiraaži võrdlus. Tavapärane on ka (põhi-, kesk-, kõrg-)koolide õppekavade kõrvutamine. Tunnetuslikku elevust tekitab toonase ja tänase rõivastumisviisi, toidulaua ja eluaseme muutuste suuruse üle imestamine.
6 minutit
Eesti 2011: lootsik avamerel
Paavstist paavstima reeglitäitjana on Eestist raha- ja poliitklubides saanud paipoiss, selle hinnaks on aga, et ligi viiendik inimesi elab vaesuses.
Eesti taasiseseisvumisest saab augustis 20 aastat. Selle aja jooksul olen mõnigi kord avastanud, et püüan ümbritsevat vaadata ja hinnata oma kadunud isa silmadega. Minu isa, 1927. aastal tubli talumehe ja kooliõpetaja peres sündinud mees, ei jõudnud…
Eesti taasiseseisvumisest saab augustis 20 aastat. Selle aja jooksul olen mõnigi kord avastanud, et püüan ümbritsevat vaadata ja hinnata oma kadunud isa silmadega. Minu isa, 1927. aastal tubli talumehe ja kooliõpetaja peres sündinud mees, ei jõudnud…
6 minutit
Eesti ühiskond on saanud tugevamaks
Eesti rahvusvaheline positsioon on praegu kindlam kui kunagi varem, aga ikka leitakse uut julgeolekule ohtlikku, alates vaadetest ajaloole ja lõpetades kolumnistiga, kes kommenteerib eesti meeste aluspükste puhtust.
Ühele inimese käib üle jõu esitada kokkuvõtlik hinnang kõigele, mida Eesti ühiskond uue iseseisvuse ajal on saavutanud ja mida pole saavutanud – ka inimesele, kes on kogu…
Ühele inimese käib üle jõu esitada kokkuvõtlik hinnang kõigele, mida Eesti ühiskond uue iseseisvuse ajal on saavutanud ja mida pole saavutanud – ka inimesele, kes on kogu…
3 minutit
Eestlastest, kes ehitasid taevani ulatuvat torni (aga ei saanud valmis)
Kui esitada küsimus Eesti hakkamasaamise kohta 20 kordusiseseisvusaja jooksul, siis kukub selline sage küsimus üheaegselt uhkuse ja pettumuse maailma. Kuidas muidu oleks võimalik, et ajakirjanduses on esitatud küsimus „Kas elu nõukogude ajal oli parem?”? Ma olen näinud seda küsimust rohkem kui korra ja selle retoorika on tähenduslik.…
4 minutit
Taasiseseisvumise päeval Põrgupõhjale mõeldes
Eestist viimasel kümnel aastal lahkunute arv on objektiivseim tunnistus sellest, kuidas rahvas hindab oma riiki.
Kui Sirbi küsimusele, mida oleme kahe aastakümnega võitnud, mida kaotanud, lühidalt vastata, siis: võitsime vabaduse, kuid meil pole jätkunud tahet seda kodanikena kasutada. Võitsime iseseisvuse, kuid meil on vähe usaldust oma riigi vastu. Võitsime võimaluse kasvatada…
Kui Sirbi küsimusele, mida oleme kahe aastakümnega võitnud, mida kaotanud, lühidalt vastata, siis: võitsime vabaduse, kuid meil pole jätkunud tahet seda kodanikena kasutada. Võitsime iseseisvuse, kuid meil on vähe usaldust oma riigi vastu. Võitsime võimaluse kasvatada…
3 minutit
Sotsiaalsete probleemide maskeerimine kultuurilistega ei lahenda kumbagi
Kui järele mõelda, mis on Eestis viimase kahekümne aasta jooksul õnnestunud teha, siis on kõigepealt põhjust tunda uhkust paljude asjade üle, mis iga päev enam pähe ei tulegi, sest oleme harjunud pidama neid iseenesestmõistetavaks. Tegelikult võib vist oletada, et kogu Ida-Euroopaks nimetataval alal on Eesti hüpe…
2 minutit
20 aastat eakamate poliitika
Sünnipäevaks niidan suvilas muru ära, koristan toa, jätan suitsetamise maha, maksan sõpradele võlad, pühin korstna, paikan katkise aia, vastan kõik vastamata kirjad, teen seda teist ja viiendat, annan jumalale, mis jumala, ja keisrile, mis keisri jagu. Sünni- ja muudel tähtpäevadel on tugev motiveeriv tõukejõud. Kalendritähtpäevade tähistamine on ürgne komme ja, näinud nende kasutegurit, on organiseerunud…
2 minutit
Kuidas ergastada neutraalset ruumi?
Hanno Soansi vestlus Maria Arusooga
Järgmisel neljapäeval, 25. augustil kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones Maria Arusoo kureeritud näitus „Kontiinum_kunst kui taju. Ruum kui protsess”, millega püütakse olemasoleva ruumi, 1934. aastal loodud meie kunsti esindussaali, valge kuubi kaudu ning abil ergastada vastuvõtja taju, lõhkuda vaataja ja teose objektistatud suhet, sest tema valitud teosed pakuvad…
Järgmisel neljapäeval, 25. augustil kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones Maria Arusoo kureeritud näitus „Kontiinum_kunst kui taju. Ruum kui protsess”, millega püütakse olemasoleva ruumi, 1934. aastal loodud meie kunsti esindussaali, valge kuubi kaudu ning abil ergastada vastuvõtja taju, lõhkuda vaataja ja teose objektistatud suhet, sest tema valitud teosed pakuvad…
7 minutit
