2010-5 (3285)
Reedel taas Sirbiga
Värskes Sirbis:
* Maarja Kangro ja Marek Tamm sellest, kuidas ja kellele määrata kirjandusauhindu (mida võiks hoopis rohkem olla).
* Märt Väljataga sotsiaaldemokraatia tulevikust, Mart Laar ajaloolise mõtteviisi nõrkusest.
* Tsensor Artur (Käärkäsi) Adsoni tegevusest Eesti filmikunsti lõikamisel aastatel 1935-1940.
* Tõnu Õnnepalu Mehis Heinsaare ajast, elust ja hämarusest.
* Noored pianistid ja täiusliku vaikuse…
* Maarja Kangro ja Marek Tamm sellest, kuidas ja kellele määrata kirjandusauhindu (mida võiks hoopis rohkem olla).
* Märt Väljataga sotsiaaldemokraatia tulevikust, Mart Laar ajaloolise mõtteviisi nõrkusest.
* Tsensor Artur (Käärkäsi) Adsoni tegevusest Eesti filmikunsti lõikamisel aastatel 1935-1940.
* Tõnu Õnnepalu Mehis Heinsaare ajast, elust ja hämarusest.
* Noored pianistid ja täiusliku vaikuse…
1 minut
Taasasutati Eesti PEN
Kolmapäeval, 3. veebruaril toimus Tallinnas kirjanike liidu saalis koosolek, millega taasasutati Eesti PEN. 1921. aastal Londonis asutatud PENi Eesti filiaal asutati 1928. aastal Tartus. 1940. aastal see suleti ja taastati Stockholmis 1946. aastal. 1989. aastal jõudis Eesti PEN koju tagasi, ent tegevus vaibus mõne aasta pärast.
1 minut
Eesti Rahva Muuseum ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia sõlmivad koostööleppe
12. veebruaril 2010 kell 16 allkirjastavad Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja pikaajalise koostööleppe. Asutuste ühine siht on koostöö tihendamine Eesti kultuuri uurimise ja järjepidevuse kandmise vallas.
1 minut
Ott Sepp lavastab Vanemuises „Ninasarvik Otto“
Vanemuise teatri väikeses majas esietendub reedel, 12. veebruaril Ole Lund Kirkegaardi lastelugu „Ninasarvik Otto“, lavastajaks Ott Sepp.
1 minut
Erakogude pärlid Mikkeli muuseumis
Alates 13. veebruarist on Mikkeli muuseumis (Weizenbergi 28, Tallinn) avatud Kadrioru kunstimuuseumi ja St. Lucas galerii koostöönäitus „Tee Revalisse. 19. sajandi Eesti kunst erakogudest”.
1 minut
Kelomees Hobusepea galeriis
Kolmapäeval, 10. II 2010 kell 17.00 avab Raivo Kelomees (1960) Hobusepea galeriis isikunäituse „Kolmkõned / Triple Talks“.
1 minut
Riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepanek kultuuripreemiate määramiseks
Riigi kultuuripreemiate komisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku määrata riigi kultuuripreemiad järgnevalt: kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest:Leila Pärtelpoeg, Andres Sööt, Lea Tormis.
1 minut
Suvel antakse välja suurim ajakirjandusauhind
Möödunud suvel kuulutati välja Eesti suurima, Hans H Luige Oivalise Ajakirjanduse preemia asutamine. Esimene preemiasaaja valitakse välja Võidupühast Võidupühani ehk 23. juunist 2009 kuni 23. juunini 2010 Eesti ajakirjanduses eesti keeles kirjutatud ja avaldatud tööde hulgast.
1 minut
Kultuurkapitali kirjandusauhindade nominendid
Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse üle 14. märtsil, emakeelepäeval.
3 minutit
Jaak Alliku avalik kiri Indrek Sammulile (kärbeteta)
Sirp avaldab teatraali ja poliitiku Jaak Alliku avaliku kirja täisteksti Ugala peanäitejuhile Indrek Sammulile (ajalehes Postimees ilmus kiri kärbetega).
4 minutit
Puhas külm
Konarlik järvejää püsib rangelt sile,vanaproua kriipsus suukust ühtegi sõna ei tule,kuid mis eraldi esile tükibvalgega maalitud näosÜle jää vasta õhtat koju minemineon siin justkui terve elu minemineInimhingetõmme ja teineikka sama seebiselt lääge ja soe,ent samme üle järve seadestajub mineja surma pipartKui korraks seisatad lõputul jäälon kuulda kuis kõlisebsurma vikatKas ta…
2 minutit
Ühe naeratuse hind
„Mere verine saladus” käsitleb mere „tervishoidu” ja delfiinide kaitsmist, ent samavõrra ka üht meest ja tema maailmavalu.Dokumentaaldraama „Mere verine saladus” („The Cove”, USA 2009, 92 min), režissöör Louie Psihoyos, käsikiri Mark Monroe, peaosas Richard O’Barry. Linastub Tallinna kobarkinos.
Pole tavaline, et suure kommertskino CC Plaza ekraanid vallutaks looduskaitsest ja keskkonnaprobleemidest…
Pole tavaline, et suure kommertskino CC Plaza ekraanid vallutaks looduskaitsest ja keskkonnaprobleemidest…
4 minutit
Videokunst pärast videokunsti
Pärnu filmi- ja videofestival detsembris 2009.
Pärnu 15. videofestivali raames esitasid installatsioone ja videoid Silja Saarepuu ja Villu Plink, Ville Karel Viirelaid, Remo Randver, August Künnapu, Andrus Joonas, Jan Berg, Hille Karm, Hans Gunther Lock, Liina Vedler, Alar Raudoja, Ulla Juske, Nora Särak, Mart Vainre, Kristin Orav, Regina Kuningas, Jasper Zoova,…
Pärnu 15. videofestivali raames esitasid installatsioone ja videoid Silja Saarepuu ja Villu Plink, Ville Karel Viirelaid, Remo Randver, August Künnapu, Andrus Joonas, Jan Berg, Hille Karm, Hans Gunther Lock, Liina Vedler, Alar Raudoja, Ulla Juske, Nora Särak, Mart Vainre, Kristin Orav, Regina Kuningas, Jasper Zoova,…
6 minutit
Tallinna „Docpoint” kustutas infonälga
Soome filmifestivalid on väärt vahetuskaup. Nii sügisene „Armastus ja anarhia” kui jaanuarikuine „Docpoint” on mõnusalt tüüned filmivaatamisüritused, kus ei väsitata glamuuriponnistustega ja rõhutakse sisule. „Docpoint” (29. I – 31. I) säilitas oma näo ka Tallinnas. Kogu Euroopas hea mainega dokumentaalfilmide festivali „Docpoint” on Helsingis peetud kaheksa aastat, festivali asutaja Arto…
2 minutit
Heatahtlik detailitarbija
Vahur Laiapea on portreteerinud Tiina Rekandit, kes õpetab eesti keelt Krimmis, Krasnodarka ja Aleksandrovka külades.Dokumentaalfilm „Krimmi õpetaja” (stuudio Ikoon, 2009, 53 min), autor ja produtsent Vahur Laiapea, monteerija Urmas Sepp, helilooja Liisa Hirsch.Tsaaririik muudkui laienes ja laienes, vallutuse järel asuti uut maa-ala kohe koloniseerima. Alates XIX sajandi keskpaigast puudutas see…
5 minutit
Tants ja armastus Pärnus …
Kontsert „Tants ja armastus”: Pärnu Linnaorkester, dirigent Lukas Groen (Holland/ Eesti) 28. I Pärnu kontserdimajas.
… ja üldse mitte suvel, vaid kärekülmas talves jaanuari lõpul, laval Pärnu Linnaorkester (PLO) ja dirigendipuldis Lukas Groen. PLO on aja jooksul saavutanud sellise positsiooni riigis, et kõige masendavamgi masu ainult kärbib, aga ei sea…
… ja üldse mitte suvel, vaid kärekülmas talves jaanuari lõpul, laval Pärnu Linnaorkester (PLO) ja dirigendipuldis Lukas Groen. PLO on aja jooksul saavutanud sellise positsiooni riigis, et kõige masendavamgi masu ainult kärbib, aga ei sea…
2 minutit
Eesti keelpillikvartett Estonia kontserdisaalis!
„Violino bis!”: keelpillikvartett Prezioso ja Age Juurikas (klaver) 26. I Estonia kontserdisaalis.
Eks neid ole seal ennegi esinenud, kuid millal viimati eestimaine ja õhtut täitvalt, ei meenu hetkel sugugi. Olid ajad, kui vaatasime igatsevalt Leedu poole ja unistasime, et meilgi kujuneksid välja traditsioonid ja tegutseksid professionaalsed kõrgtasemel keelpillikvartetid, kes hoiaksid publikut…
Eks neid ole seal ennegi esinenud, kuid millal viimati eestimaine ja õhtut täitvalt, ei meenu hetkel sugugi. Olid ajad, kui vaatasime igatsevalt Leedu poole ja unistasime, et meilgi kujuneksid välja traditsioonid ja tegutseksid professionaalsed kõrgtasemel keelpillikvartetid, kes hoiaksid publikut…
2 minutit
Skolastilised Pärnu nüüdismuusika päevad
PNP 2010. aasta konverentsi „Skolastika” ettekanded: Tiina Koivisto „Brian Ferneyhough’ muusikast ja esteetikast”, Märt-Matis Lille „Muusika positsioonist keskaegses mõttemaailmas”, Meelis Friedenthali „Skolastika kui lugemise kunst” ja Marek Tamme „Skolastiline mõtteviis (1220–1290)”.
Tänavuste Pärnu nüüdismuusika päevade (PNP) keskmes oli skolastika teema ja Brian Ferneyhough’ esteetika. Kogu festival tervikuna oli sel aastal…
Tänavuste Pärnu nüüdismuusika päevade (PNP) keskmes oli skolastika teema ja Brian Ferneyhough’ esteetika. Kogu festival tervikuna oli sel aastal…
4 minutit
Kõik asuvad teele, sest kõik peavad asuma teele*
Märksõnu koorimuusika-aastast 200924. jaanuaril tõmbas Eesti Kooriühing joone alla kooriaastale 2009, andes Estonia kontserdisaalis üle koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Paraku mahtus kontserdil esinejate, autasustatute ja nominentide hulka vaid murdosa möödunud kooriaasta tegudest ja tegijaist. See on paratamatu, kui arvestada, et statistikaameti andmetel oli Eestis 2008. aasta seisuga 38 645 koorimuusikut…
5 minutit
Uus ja uuem kammermuusika
Kadri-Ann Sumera ja Riivo Kallasmaa 29. I Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus.
Eelmisel reedel umbes samal ajal, kui Estonia kontserdisaalis esinesid rootsi trompetivirtuoos Håkan Hardenberger ja ER SO Dmitri Slobodenjuki juhatusel, toimus RootsiMihkli kirikus kontsert kaasaegse kammermuusikaga oboele/inglissarvele ja klaverile, esinesid Tartu Uue Muusika Ansambli esindajad pianist Kadri-Ann Sumera ja oboemängija Riivo…
Eelmisel reedel umbes samal ajal, kui Estonia kontserdisaalis esinesid rootsi trompetivirtuoos Håkan Hardenberger ja ER SO Dmitri Slobodenjuki juhatusel, toimus RootsiMihkli kirikus kontsert kaasaegse kammermuusikaga oboele/inglissarvele ja klaverile, esinesid Tartu Uue Muusika Ansambli esindajad pianist Kadri-Ann Sumera ja oboemängija Riivo…
2 minutit
Pealend
Kuidas iseloomustate tänavust 25 kauneima raamatu võistlust? Milline on Eesti raamatukujunduse tase?
Anne Pikkov : Antud konkurss on raamatuaasta oodatud finiš, kuhu kirjastused ja disainerid tulevad oma parimate teostega rinda pistma. Ilmselt säästuajast tingituna esitati seekord küll vähem teoseid, kuid need, mis sõelale jäid, näitasid ilmekalt disaineri otsivat vaimu piiratud…
Anne Pikkov : Antud konkurss on raamatuaasta oodatud finiš, kuhu kirjastused ja disainerid tulevad oma parimate teostega rinda pistma. Ilmselt säästuajast tingituna esitati seekord küll vähem teoseid, kuid need, mis sõelale jäid, näitasid ilmekalt disaineri otsivat vaimu piiratud…
1 minut
25 kauneimat Eesti raamatut
251 kauneimat2 Eesti3 raamatut4
¹ Pärast esmase pilgu pealeheitmist umbes 170 selle aasta võistlusele saadetud raamatule oli selge, et on raske valida välja just 25, mis tõepoolest väärivad 2009. aasta kauneimate Eesti raamatute nimetust. Žürii esimeses otsustusringis lükati kõrvale kõik need raamatud, mis mitte mingil juhul ei jõuaks lõplikusse valikusse.…
¹ Pärast esmase pilgu pealeheitmist umbes 170 selle aasta võistlusele saadetud raamatule oli selge, et on raske valida välja just 25, mis tõepoolest väärivad 2009. aasta kauneimate Eesti raamatute nimetust. Žürii esimeses otsustusringis lükati kõrvale kõik need raamatud, mis mitte mingil juhul ei jõuaks lõplikusse valikusse.…
4 minutit
Tšernobai, süsi ja veri
NADEŽDA TŠERNOBAI näitus ArtDepoos kuni 5. IIOn olemas inimesi, kes ei suuda vastu panna soovile kiskjate puuri minna ja lõhki kistud saada. Henry Miller Paljud kultuuriteoreetikud on käsitlenud nüüdisaegset tõelise kogemuse puudumist, selle asendamist vahendatu või simuleerimist virtuaalsega. Giorgio Agamben iseloomustab raamatus „Imikuiga ja ajalugu” kogemuse ja teadmise eraldatust järgmiste…
2 minutit
Maalikunst 2009. Arvamusi
Jaan Elken: Maalil on potentsiaali kõnetada vaatajat nüüdiskunsti keeles samamoodi nagu installatsioonil või videol. Nii on briti kunsti „paha poiss” Damien Hirst likvideerinud enamiku oma konserveerimislaboritest ja pärast pühendunud ateljeeperioodi tulnud äsja Londonis välja kolme maalinäitusega (sellest Sirbis edaspidi). Ressursside suhtes – mõtlen selle all nii tehnilist vormisolekut kui kulutusi …
4 minutit
Eesti maalikunst aastal 2009
Eesti näitusekülastajate kunstihuvi on viimastel aastatel tõusnud. Eriti väärib märkimist kooliekskursioonide arvukuse kasv. Kas publik varem siis magas? Tartu Kunstimaja galerist Markus Toompere väidab, et ta mitte ainult ei kuule gümnasistide valjuhäälseid kommentaare, neist paistab asjatundja pikaaegset vaatluskogemust: „Mitu aastat see kunstnik juba sama asja teeb?”.
6 minutit
Kuidas teatritel läheb? Kas hiilgavalt, hästi, rahuldavalt või ollakse sent surmale võlgu?
Vastavad Eesti teatrijuhid.
1. Kui palju on teatri riigitoetus vähenenud 2008.-2009. aastaga võrreldes?
2. Kuivõrd on teatripileti käibemaksu tõus mõjutanud teatri eelarvet? On see mõjutanud omatulu, publiku käitumist jms?
3. Milliseid otsuseid teatrile on kaasa toonud riigitoetuse vähendamine? Millest olete pidanud loobuma, kust kokku hoidma (koondama, kärpima)? Kas eelarve vähenemine…
1. Kui palju on teatri riigitoetus vähenenud 2008.-2009. aastaga võrreldes?
2. Kuivõrd on teatripileti käibemaksu tõus mõjutanud teatri eelarvet? On see mõjutanud omatulu, publiku käitumist jms?
3. Milliseid otsuseid teatrile on kaasa toonud riigitoetuse vähendamine? Millest olete pidanud loobuma, kust kokku hoidma (koondama, kärpima)? Kas eelarve vähenemine…
14 minutit
Pidevmuiet tootev luule
Jüri Kolgi debüütluulekogu loob iroonilise ja kergelt sotsiaalkriitilise ilmapildi, millest kumab isiklikku või intiimset vaid mõnes väga üksikus reas.Jüri Kolk, Barbar Conan peeglitagusel maal (ja mis ta seal rääkis). Võluri tagasitulek, 2009. 94 lk.
Mõne inimesega kohtudes juhtub sageli, et mind haarab kummastav ja pisut haletsev kahetsus, miks ometi ta…
Mõne inimesega kohtudes juhtub sageli, et mind haarab kummastav ja pisut haletsev kahetsus, miks ometi ta…
3 minutit
Kirjandusteadusliku klaaspärlimängu messianistlik otstarve
Kirjandusteoreetik Jaak Tomberg on oma vastse doktoritöö järgi rohkem poeet kui teadlane.
Luuletus võib olla vihm / põuasele maale. /…/Luuletus võib ka / üldse olemata olla,sündimatasellesse maailma, / mis üleni on /…/üks sündimata luuletus Tõnu Õnnepalu („Ithaka”, lk 59)
Meie kirjandusuurijate peres on Jaak Tomberg juba mitu aastat esindanud alalises väljasuremisohus vähemust,…
Luuletus võib olla vihm / põuasele maale. /…/Luuletus võib ka / üldse olemata olla,sündimatasellesse maailma, / mis üleni on /…/üks sündimata luuletus Tõnu Õnnepalu („Ithaka”, lk 59)
Meie kirjandusuurijate peres on Jaak Tomberg juba mitu aastat esindanud alalises väljasuremisohus vähemust,…
8 minutit
Teatri- ja muusikavaldkonna rahajaotamise puntratants
Ehk tuleb mõnele üllatusena, et Kultuuriministeerium on ministeeriumidest üks suuremaid kõikvõimalike projekti- ja tegevustoetuste jagajaid. See muidugi ei tähenda, et kultuurile kuluks teiste valdkondadega võrreldes kokku palju raha. Kaugel sellest. Lihtsalt siin on raha ministeeriumi kätte koondatud. Suur osa, koguni kolmandik Kultuuriministeeriumi eelarve eraldistest läheb etendustegevuse ehk teatrite ja kontserdiasutuste…
4 minutit
Eesti parlament peab kardinaalselt muutma oma suhtumist rahvusringhäälingusse
Rahvusliku kultuurikoodi säilitamine on rahvusringhäälingu olulisim missioon.
Millised on Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu põhiülesanded?
Maarja Lõhmus , ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi õppejõud: On kümme põhiprintsiipi, mis peaksid ühe riigi avalik-õiguslikule rahvusringhäälingule juhiseks olema. Esiteks stabiilsus: märk stabiilsest programmist, s.o traditsioonilise programmiga liidetakse uusi ideid ja vorme.
Millised on Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu põhiülesanded?
Maarja Lõhmus , ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi õppejõud: On kümme põhiprintsiipi, mis peaksid ühe riigi avalik-õiguslikule rahvusringhäälingule juhiseks olema. Esiteks stabiilsus: märk stabiilsest programmist, s.o traditsioonilise programmiga liidetakse uusi ideid ja vorme.
7 minutit
Eesti raadio ja televisioon – meie kõigi ühine asi ja tegemine
Aastavahetuse eel tõusis meedias esile avalik-õigusliku rahvusringhäälingu teema. ETV identiteediprobleeme lahkavale artiklile Sirbis („Meelelahutusluulud murendavad Eesti Televisiooni identiteeti”, 18. XII 2009) vastas rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg Postimehes („Rahvusringhäälingu väljakutsed”, 28. XII 2009). Tomberg rõhutas, et meelelahutusliku sisu suurenemine ETVs on uue põlvkonna teleri ette toomiseks paratamatu. Samal ajal jõudis…
3 minutit
Harald Kerese aegumatu aktuaalsus
Keres on kindlasti neid mehi, tänu kellele on Eesti astronoomia ja biotehnoloogia praegu maailmatasemel.Harald Keres, Sajandi seiklused. Ilmamaa, 2009. 190 lk. Harald Keres, Ruum ja aeg. Koostanud ja tõlkinud Piret Kuusk. Ilmamaa, 2009. 416 lk.
Kui teil miski on läinud meelest, mida te siis teete? Eks ikka vaatate järele oma…
Kui teil miski on läinud meelest, mida te siis teete? Eks ikka vaatate järele oma…
4 minutit
Teaduse paistel külmetamas
Humanitaarteadustes leiab laia kasutust loogilise ja mütoloogilise mõtlemise eristus. Kui esimene on teadus- ja tehnikakesksel ajastul igati autoriteetne ja loomulik, siis teisest mõtlemisviisist on saanud eksootika. Põhjused on seotud mütoloogilise tunnetusviisi loomusega: aega tajutakse lineaarse asemel pigem tsüklilisena ning nimede, asjade, märkide jm vahel luuakse seoseid, mis ei allu meie…
3 minutit
Loodus, kultuur, teooria, praktika
See, mis loodusteaduste huviorbiidis ei peaks humanitaarteadlaste tähelepanu alt välja jääma.Loodus on teema, millesse paljud humanitaarja sotsiaalteadlased suhtuvad ebalusega, sest uurijatesse on sügavalt juurdunud komme loodust ja kultuuri jäigalt teineteisele vastandada ning näib, et üpris visa on kaduma komme jagada need otsekui kaheks erinevaks reaalsuseks, mille teaduslikku uurimistki tuleb korraldada…
4 minutit
Autod ei peaks nii võimsad olema
Trivimi Velliste küsib ülemöödunud nädala Sirbi artiklis „Vaimsemat rahvast oodates”, kui palju muistiseid saaks korda teha, kui vahetaksime kallid autod odavamate vastu. Sellele võiks lisada, et senine sõiduautode võimsusega priiskamine koormab vägagi ka looduslikku tasakaalu. Sõiduautode arukas võimsus praeguse autotööstuse taseme juures võiks olla mitte rohkem kui 50 kW, mida…
1 minut
Jätkusõjaks Historikerstreitile
Ikka veel on Euroopa Teise maailmasõja ajalookirjutuses kombeks üks kuri korraga.
Bogdan Musial, Sihikul on Saksamaa: Stalini sõjaplaanid Lääne vastu. Tõlkinud Toomas Huik. Kujundaja Kaia Rähn. Tänapäev, 2009. 392 lk.
Poola päritolu, ent Saksamaal ajaloolaseks kasvanud Bogdan Musiali uurimus ei vääri tähelepanu ehk mitte niivõrd ajalooteadusliku uudsuse kui mälupoliitiliste müravõngete…
Bogdan Musial, Sihikul on Saksamaa: Stalini sõjaplaanid Lääne vastu. Tõlkinud Toomas Huik. Kujundaja Kaia Rähn. Tänapäev, 2009. 392 lk.
Poola päritolu, ent Saksamaal ajaloolaseks kasvanud Bogdan Musiali uurimus ei vääri tähelepanu ehk mitte niivõrd ajalooteadusliku uudsuse kui mälupoliitiliste müravõngete…
5 minutit
Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas
Otsusetegijate pahesid seletatakse sageli poliitilise kultuuri nõrkusega. Olgu tegu teerullimeetodiga riigi- või volikogus, valijate ülesostmise ja hääletama vedamise, valejuttude levitamise või poliitika rahastamise reeglite rikkumisega – ikka olevat paheallikas see, et üldised hoiakud poliitikategemise kultuursust ei toeta. Sellega tuleb vist nõustuda. Ehkki, kui võtta kodanikud ühekaupa ette ja uurida, kuidas…
3 minutit
Apelsinid – kelle huvides?
Nädal tagasi tegid rahvusooper Estonia ja rahvusringhäälingu televisioon koos ajalugu. Kulissidetaguse otseülekanne paralleelselt laval toimuva otseülekandega – esmakordselt Eestis! Me saime kinnituse, et ETV tehniline võimekus on tänu uuele ülekandebussile tõesti tõusnud. Samuti on vähetõenäoline, et ükski Estonia lavale tulnud ooper oleks kunagi varem juba enne esietendust saanud „apelsinidega” võrdväärselt…
2 minutit
70 aasta tagune helisalvestusprojekt jõudis lõpule
Riigi Ringhäälingu saatekava juhataja Hanno Kompus korraldas 1939. aasta suurt heliplaadistamisaktsiooni. Parikase foto, TMM
Aastavahetusel ilmus ja pärjati kohe kultuurkapitali aastapreemiaga kogumik „Eesti helisalvestised 1939”, mis koosneb 12 CDst ajalooliste helisalvestistega (4 CDd orkestrimuusikaga, 3 koorimuusikaga, 2 instrumentaalse kammermuusikaga, 1 ooperikatkendite ja soololauludega, 1 lööklaulude ja operetinumbritega, 1 puhkpillimuusika ja…
Aastavahetusel ilmus ja pärjati kohe kultuurkapitali aastapreemiaga kogumik „Eesti helisalvestised 1939”, mis koosneb 12 CDst ajalooliste helisalvestistega (4 CDd orkestrimuusikaga, 3 koorimuusikaga, 2 instrumentaalse kammermuusikaga, 1 ooperikatkendite ja soololauludega, 1 lööklaulude ja operetinumbritega, 1 puhkpillimuusika ja…
5 minutit
