$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Kaie Tanner
-
Mis siis on rahvakultuur?
Kunagisel rahvakultuuri seaduse ettevalmistamisel oli üks suuremaid komistuskive küsimus, mida täpselt mõeldakse rahvakultuuri all. Nüüd oli ERK koostööseminaril välja pakutud mitu võimalikku varianti, mida arutas kolm töörühma.
Meie rahvakultuuri definitsiooni arutlusele pühendatud töörühmas kaldus jutt iga natukese aja tagant tunnetusele: mida tunnetatakse rahvakultuurina ja mida mitte. Sellele oli palju lihtsam vastata kui küsimusele „mis see on?“. Samuti avastasime end korduvalt arutlemast, mis vahe on mõistetel „Eesti rahvakultuur“ ja „eesti rahvakultuur“, „rahvakultuur“…3 minutit -
Eesti noorte segakoor festivali „Europa Cantat“ lõppkontserdil Pécsis.Pressifoto4,6 protsenti Eesti elanikkonnast
Mõtteid ja kokkuvõtteid kooriaastast 2015
7 minutit -
Koorielu kui elukestva õppe võimalus
Mõtteid ja kokkuvõtteid meie koorimuusikast Raul Talmari pilgu läbi
Dirigent ja muusikakirjastaja Raul Talmar valiti Eesti Kooriühingu (EKÜ) esimeheks 2013. aastal. Muusikahuvilisele on ta kindlasti tuntud segakoori Noorus ja Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise naiskoori kauaaegse dirigendina, samuti kirjastuse Talmar ja Põhi juhina. Praegu juhatab ta segakoori K.O.O.R., mis vaatamata lühikesele tegutsemisajale (asutati aastal 2012) on juba tunnustust pälvinud nii Eesti kui ka rahvusvahelisel areenil. Mullusel laulupeol „Aja puudutus.…5 minutit -
Igaühe oma pidu
Märksõnu ja mõtisklusi laulupeost Eestis ja naabrite juures.
Laulupeoga kipub olema nagu pimedatega, kes vanas mõistuloos elevanti kirjeldavad. Kes katsus elevandi jalga, see ütles, et elevant on nagu puu; kes katsus elevandi külge, ütles, et nagu müür. Laulupeol on eri tahke palju rohkem kui elevandil, nii et sellest kirjutama või rääkima asudes kerkib enamasti küsimus, kust alustada. Ja kui rääkijaid on rohkem kui üks, võib selguda, et jutt käib ühe ja…5 minutit -
Koorimuusika-aasta 2013
2013. aasta on koorimuusikaliselt kirju nagu lapitekk, juhtunud on palju ja mitmel tasandil. Me kõik rõõmustame selle üle, et laulupeole „Aja puudutus” on registreerunud rekordarv – ligi 36000 osalejat, et riigitoetuste programmi arendusstipendiumid tõid meie koorimaastikule palju uusi algatusi, et eesti heliloojatel on valminud hulk uusi kooriteoseid ning järjest rohkem on koorijuhte, kes tunnevad huvi enesetäienduse vastu.4 minutit -
Pealelend: Hirvo Surva
Sel aastal – raske uskuda küll – tähistab dirigent Hirvo Surva oma 50. sünnipäeva. Nagu enamik tema suurest tutvusringkonnast teab, on õigeks juubelipäevaks 2. juuli, kuid et keset suurt suve on enamik koorilauljaid puhkusel, toimuvad sünnipäevakontserdid lähipäevil. Mõlemal kontserdil – 8. juunil Jõhvi kontserdimajas ja 12. juunil Estonia kontserdisaalis – esinevad Rahvusooper Estonia poistekoor, Eesti Rahvusringhäälingu segakoor, sünnipäevameeskoor, solistid Aile Asszonyi ja Siiri Sisask, Ene Salumäe orelil ning Andres Lemba…2 minutit -
Auhind
Eesti viiuldaja Mari Poll pälvis Tagore kuldmedali, mille andis 15. mail Londoni kuninglikus muusikakolledžis toimunud tseremoonial üle Walesi prints Charles. Prints on ühtlasi kolledži president ja õppinud ka ise nooruses tšellot.
Tagore kuldmedal on muusikakolledži kõige prestiižikam auhind, mille saab igal aastal kaks väljapaistvaimat üliõpilast – üks noormees ja üks neiu. Auhinna asutaja Sir Sourindro Mohun Tagore (1840–1914) annetas Londoni muusikakolledžile selleks raha XIX sajandi lõpul ning esimene auhinnatu oli 1899.…2 minutit -
Uus
EMI Classics andis uue digitaalse debüüdi projekti (EMI Digital Debut) raames välja kolm Eesti noore viiuldaja Mari Polli salvestatud teost sooloviiulile.
EMI valis nimetatud projekti jaoks Londoni Kuninglikust Muusikakolledžist neli noort muusikut, kelle hulgas Mari Poll oli ainus viiuldaja. Esmase valiku tegi oma üliõpilaste seast kõrgkool ise, seejärel hindas noori muusikuid EMI žürii saadetud plaatide alusel. Projekti eesmärgiks oligi tutvustada maailmale klassikalise muusika tõusvaid tähti ning ühtlasi anda noortele andekatele muusikutele…1 minut -
Koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad
28. jaanuaril tähistati galakontserdiga Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu 30. tegevusaasta algust ning kuulutati välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad.
Aasta kooriks 2011 tunnistati kammerkoor Collegium Musicale, mille dirigent Endrik Üksvärav pälvis ka aasta noore dirigendi tiitli. Esmakordselt auhindade väljaandmise üheksaaastase ajaloo jooksul juhtus, et aasta noore dirigendi koor valitakse ka aasta kooriks. Ka on Collegium Musicale noorim tiitlivõitja – tegutsetud on natuke üle aasta. Tegu ongi erandliku kooriga: teadaolevalt pole ükski teine…2 minutit -
Esineda esindades või vastupidi
Koorimuusikast aastal 2011
Eesti Kooriühingule (EKÜ) oli möödunud aasta üks märke väljaandja roll. Jaanuaris nägi ilmavalgust noorte laulu- ja tantsupidusid käsitlev raamat, album kõigi seni toimunud noorte laulu- ja tantsupidude kavade, muljete, suveniiride, dirigentide ning kogu muu infoga ning DVD pidude säravamate hetkedega. Aprillis esitleti nelikplaati, mis on läbilõige eesti koorimuusikast Saebelmannist-Härmast Tõnu Kõrvitsa ja Pärt Uusbergini. 95 kooriteost 41 heliloojalt pole küll eesti kooriliteratuuri mahtu arvestades kuigi aukartustäratav kogus, ent…5 minutit -
Õppimiskallakuga koorifestival Pärnus
Laste- ja noortekooride festival „Europa Cantat junior 6” 9. – 17. VII Pärnus.
Eestis esmakordne laste- ja noortekooride festival „Europa Cantat junior 6” oli märgilise tähendusega sündmus mitmes mõttes: esmakordselt jõudis Euroopa Kooriassotsiatsiooni algatatud noortefestival Eestisse, esmakordselt kutsuti sinna ka segakoorid, esmakordselt tõsteti osavõtjate muidu 8–18 aasta vanusepiiri 20 aastani ning esmakordselt saabus Eestisse ühekorraga nii suur hulk tipptasemel rahvusvahelisi koolitajaid: kümme dirigenti USAst, Venezuelast, Kenyast, Hollandist, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Eestist. Seejuures…2 minutit -
PREEMIA
31. jaanuaril kuulutati Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika 2010. aasta preemiad. Viieteistkümnele tiitlile kandideeris 80 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Eesti Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust kultuuriruumi.2 minutit -
Mõtteid koorimuusika-aastast 2010
Olen kasvanud ajas, kus koorimuusika tähendas koorilauljate poolt dirigendi juhtimisel interpreteeritud muusikat. Tulemus võis olla suurepärane, keskmine või kehvapoolne, kuid ikka oli tegemist koorimuusikaga ning sellest mõistest saime kõik üsna ühtmoodi aru.
Muusika- või sotsiaalprojekt?
Praeguseks on koorimuusika Euroopas otsekui teisenenud üheks alaliigiks kooriliikumises, viimasest aga räägitakse üha enam kui sotsiaalsest, integreerivast, hariduslikust või majanduslikust nähtusest. Euroopa Liit toetab mitmeid kooriprojekte, kuid rahasaamiseks tuleb eelkõige kirjeldada, mida seal peale muusika tehakse.…6 minutit -
Kolm heliplaati eesti koorimuusikaga
said selle elu endale kandakäid mööda piiri käid mööda randalaine ees liiv ja laine peal tähedkust sa kord tulid sinna kord lähed(Jaan Kaplinski, teksti on kasutanud Tarmo Lepik meeskooriteoses „Mere väravas”)
Eestis tegutseb praegu 1184 koori ja nii võiks arvata, et häid koorimuusikaplaate ilmub meil hulgakaupa. Üldiselt ju ilmubki – lisaks proffidele salvestavad oma esitusi üsna usinalt ka tublimad isetegevuskoorid. Ometi kurdavad muusikakoolide kooriliteratuuri õpetajad, et suurt osa eesti kooriklassika kullafondist…4 minutit -
Tähemõrsja
Vaike Uibopuu 70. sünnipäeva kontsert 23. V Tallinna lauluväljaku klaassaalis.Vaike Uibopuu on üks säravamaid interpreete Eesti koorimuusikas ja eriti naiskoorimuusikas. Ta on ka üks legendaarseid Õpetajaid meie laulupeoloos: üle 40 aasta on ta harinud dirigendihakatisi Elleri koolis. Seega pole ime, et kui esimene naine üldlaulupeo dirigendiks tõusis (see juhtus alles 1985. aastal), oli see nimelt Vaike Uibopuu.2 minutit -
Pealelend
20. märtsil kohtus 12 puhkpilliorkestrit Estonia kontserdisaalis, kus peeti Eesti Puhkpillimuusika Ühingu korraldusel Eesti puhkpilliorkestrite turniir. Turniiri lõpetas kõrgeima punktisumma ning B-kategooria esikohaga Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli puhkpilliorkester. Orkestri dirigent Priit Sonn, kuidas hindate selleaastase konkursi taset ja kava?
PRIIT SONN : Konkurss on väga vajalik: tekib väike võrdlusmoment kolleegide orkestritega, mis paneb ka tööle. Turniir on keset hooaega kindel siht, mille poole püüelda, ning loomulikult motiveerib orkestreid võimalus…1 minut -
PEALELEND: “Maa ja ilm”
Pühapäeval, 21. märtsil oli Estonia kontserdisaalis 2011. aastal aset leidva XI noorte laulupeo „Maa ja ilm” esitluskontsert, kus ligi seitsme tunni vältel kanti ette kogu peo repertuaar ning tutvustati dirigente ja heliloojaid. Helilooja ja arranžeerija Tõnis Kõrvits, kuidas see kontsert peegeldas laulupeo olemust?
TÕNIS KÕRVITS : Selline esitluskontsert on laulupidude ajaloos esmakordne ning formaat meeldis mulle väga: see oli pidulik ning ilmselt tähtis nii kuulajatele kui esinejatele. Olgugi et lood…1 minut -
Kõik asuvad teele, sest kõik peavad asuma teele*
Märksõnu koorimuusika-aastast 200924. jaanuaril tõmbas Eesti Kooriühing joone alla kooriaastale 2009, andes Estonia kontserdisaalis üle koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Paraku mahtus kontserdil esinejate, autasustatute ja nominentide hulka vaid murdosa möödunud kooriaasta tegudest ja tegijaist. See on paratamatu, kui arvestada, et statistikaameti andmetel oli Eestis 2008. aasta seisuga 38 645 koorimuusikut ja 2724 puhkpillimängijat. See on aukartustäratav hulk. Milline siis oli koorimuusika-aasta 2009?5 minutit -
Las ma armastan sind täna
„Segakoor Noorus 50” 21. XI Estonia kontserdisaalis.
Segakoor Noorus on Eesti koorimaastikul otsekui alati olnud. Nii alati, et 50. aastapäev ei tundu sugugi palju. Ehkki lauses „Noorus sai 50” peitub kummaline paradoks. Noorusel on auväärse tegevusaja kohta olnud vaid kolm peadirigenti: August Lüüs (1959–76), Ene Üleoja (1976–91) ja Raul Talmar (aastast 1991). Eks anna seegi tunnistust stabiilsusest ja muusikalisest jätkusuutlikkusest. Koor on algusest peale agaralt kontserte andnud ja kõrge tasemega…2 minutit -
Kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme?
V üleriigiline noorte koorijuhtide konkurss 5. – 8. novembrini
V vabariikliku noorte koorijuhtide konkursi 2009. aasta võitjad:II Darja Selivanova, III Taavi Kull ja Kaspar Mänd,EFK eripreemia – Igor Nikiforov,RAM-i eripreemia – Darja Selivanova,
kohustusliku laulu parim esitus – Darja SelivanovaKonkursi žürii: Māris Sirmais, žürii esimees (Läti), Tõnu Kõrvits, Tiia-Ester Loitme, Erki Pehk ja Mikk Üleoja.5 minutit -
Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor sai Oslos auhinna
Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor (dirigent Maarja Soone) sai Oslos toimunud EBU koorikonkursil „Let the People Sing“ III koha noortekooride kategoorias!1 minut -
Pealelend
5. – 8. XI toimub V üleriigiline noorte koorijuhtide konkurss, korraldajateks Eesti Kooriühing, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Eesti Rahvusmeeskoor. Mida annab see konkurss Eesti koorimuusikale ja koorijuhtide haridusele, miks te seda teete?
Toomas Kapten, EMTA dirigeerimise osakonna juhataja: Muusikaakadeemial on vastutav roll noorte koorijuhtide kasvatamisel ja seetõttu pean loomulikuks, et EMTA on selle ürituse üks korraldaja. Koorimuusikal on Eesti kultuuris ülioluline koht, mis vajab ka…1 minut -
TEOD: Naiskoor Carmina
Naiskoor Carmina (dirigent Margit Võsa) saabus grand prix’ga 23. – 26. septembrini Barcelonas toimunud XI rahvusvaheliselt koorifestivalilt „Europe and its Songs”, saades 94 punkti 100 võimalikust. Žürii esimees Michael Rinscheid (Saksamaa) tunnustas Carmina puhul stiilset kava, oma maa rahvalaulu mõjuvat esitust, naiskoori väga ühtlast vokaali ning n-ö tugevat ühtset muusikalist tunnetust konkursil. Carminast paremuselt järgmised olid Teherani vokaalansambel (93 punkti) ning Poola naiskoor Canto Cantare ja Saksa meeskoor Die 12…2 minutit -
Ellerhein tegi ajalugu!
XI rahvusvahelisel koorifestivalil „Tallinn 2009” grand prix’ võitnud tütarlastekoor Ellerhein (dirigent Tiia-Ester Loitme) tegi sellega ajalugu. Mitte omaenda koori CVs – seal leidub grand prix’sid niigi –, ent Tallinna koorifestivali ajaloos küll. Sest paraku on siinse võistluse suurima auhinna enamasti võitnud sega- ja kammerkoorid, erandiks vaid esimene festival 1972. aastal, kui selle võitis Tartu meeskoor Gaudeamus Roland Laasmäe juhatusel. Seega on Ellerhein esimene naiskoor, kes Tallinna koorifestivalil kunagi grand prix’…4 minutit
