Sirbiga kaasas Roheline Värav.Sirbis: * Vilen Künnapud ei huvita raha ega kuulsus,vaid olla lõpmatusega üks.* Küsitlus: üheksa arutlust vastuseks küsimusele, mida kriitik ja kriitika peab, võib ja ei või.* Indrek Neivelt majandusarengu dogmadest, Tõnis Saarts keskmise eestlase ideoloogiast, Aet Annist Teisest kirjutamisest, Kaarel Tarand hernesupist.* Ajaloo üle arutlevad Andres Luure ja…
25. novembrist 5. detsembrini saab Tallinnas Solaris Kinos Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali eriprogrammina kaasa elada filmidele, mis kandideerivad 4. detsembril Tallinnas Solaris keskuses jagatavatele 23. Euroopa filmiauhindadele.
Filmiprogrammi raames jõuavad vaatajateni teiste seas Euroopa film 2010 nominendid „Inimestest ja jumalatest“ (Des Hommes et des Dieux / Prantsusmaa 2010), „Saladus nende silmades“…
Vastavalt Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fondi (ERKF) nõukogu otsusele eraldas sihtasutus 2011. aasta stipendiumide ja toetuse maksmiseks 2 765 955 krooni, teatas ERKFi nõukogu esimees Eri Klas.
Eri Klasi sõnul laekus ERKF-i kahekümne esimeseks jagamiseks 517 taotlust summas 6 804 907 krooni ja 73 senti. Nõukogu rahuldas 264 taotlust summas 2 468…
Hr Kaarel Tarand võtab hiljutises artiklis (27. X 2010 ) sihikule Reformierakonna ja selle noorte põlvkonna. Lubatagu seda kaitsta ja selgitada Reforminoorte ühe asutaja poolt. Hr Tarand arvab, et Reformierakond on oma „libertaristlikult ideoloogiliselt positsioonilt seilanud vasakpehmesse hüvede ümberjaotamisse“. Eksivad need, kes kunagi on pidanud Reformierakonda libertaristlikuks. Palun lugege Siim…
Homme esitletakse Johannes Aaviku 130. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil Aaviku mõttepäeviku „Ideepe” esmatrükki (koostaja ja peatoimetaja Helgi Vihma, keele- ja tehniline toimetaja Aili Norberg). See on valminud MTÜ Johannes Aaviku Seltsi ja TEA Kirjastuse koostöös novembris 2010 elektrooniliselt ja raamatuna. Raamat on paks ja kallis. Kui palju maksab elektrooniline versioon? …
Antoine Chalvin. Johannes Aavik et la rénovation de la langue estonienne. (Bibliothèque finno-ougrienne, 19). L’Harmattan – ADÉFO, Pariis 2010. 334 lk.
Soomeugri uuringute liit Prantsusmaal (ADÉFO) annab välja „Soomeugri raamatukogu”-nimelist sarja, kus on siiani ilmunud peamiselt ungari ja soome kultuuri käsitlevaid uurimusi, kuid ka mõned Eesti-alased raamatud, nagu Fanny de…
Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus Tallinna Kunstihoones 1. VII – 14. VIII 2011, kuraator Leonhard Lapin
XX sajandil on lääne kunstis kujutava kõrval võrdväärsena esinenud ka mittekujutav kunst, mõnel perioodil domineerinudki. Ka Eestis on läbi möödunud sajandi ja selle aastasaja kümnendi esinenud abstraktset kunsti, ent paljudel põhjustel on siin ikkagi valitsenud…
Festivali „Animated Dreams” programmi „Iha ja seksuaalsus” näidatakse laupäevast esmaspäevani kell 22 Sõpruses.
Animatsioonis nagu unenägudeski on võimalik ületada alateadvusse aheldatud hirmud ja fantaasiad ning kujutleda maailma, millel ei pruugi meie reaalsuses kohta olla. PÖFFi animafilmide alafestival „Animated Dreams” on tänavu kavasse võtnud eksklusiivse ööprogrammi „Iha ja seksuaalsus”, mille on…
„Mul on filmi idee!” hõikas Miša Beilinson ja tassis mu Pegasuse kohvikusse, kus lihtsurelik jõudis sel ajal veel kohvi ja võisaiade eest maksta.
Usun aasta olevat 1986. Miša on Tallinnfilmis kroonikaosakonnas toimetaja (täna mäletame teda juudi gümnaasiumi direktorina). Ja ta käib välja põneva plaani: teha film 1941. aasta augustilõpu Balti Laevastiku…
Paar Harvardi nohikut lõi selleks Facebooki, et inimesi saaks võrrelda kui lihakäntsakaid – nad tassisid eliitkooli crap’i Internetti. Facebook on päris elus olemas suhtlusvõrgustiku projektsioon, simulatsioon virtuaalmaailmas.
Mängufilm „Sotsiaalvõrgustik” („The Social Network”, USA 2010, 120 min), režissöör David Fincher, stsenarist Aaron Sorkin. Osades Jesse Eisenberg, Andrew Garfield, Justin Timberlake, Rooney…
Seriaal „Riigimehed” Eesti Televisioonis
Stsenaristid Ott Sepp ja Õ-fraktsioon, lavastaja Kaaren Kaer. Osades Taavi Teplenkov, Jaak Prints, Gert Raudsep, Külliki Saldre, Allan Noormets, Märt Avandi jt. ETV eetris alates 31. oktoobrist igal pühapäeval kell 20.30.
„Riigimeeste” loovkoosseis on näiliselt lõbusalt ja ülemeelikult ära teinud kohutavalt suure töö: süüvinud elu hammasrattaid…
August Künnapu portreede seeriad „Arhitektide portreed” (2002) ja „Kau küla mehed” (2010) Parikaste majas (Hariduse1, Tallinn), näituse organisaator ja kujundaja Urmas Luure, väljapanek on avatud kuni 19. XI.
August Künnapu kaks maaliseeriat „Arhitektide portreed” ja „Kau küla mehed” on seekord eksponeeritud väga omapärasel ja ootamatult intensiivselt mõjuval pinnal, mahajäetud korteris…
SIINMAA VILLA PÄRNUS RÜÜTLI 1A. Valminud aastatel 1931–1933, arhitekt Olev Siinmaa, restaureeritud aastatel 1997–2006, siselahenduse restaureerimisprojekti autor Taso Mähar.
Seda maja tunnevad Eestis vist kõik arhitektid – 1930. aastate kodumaise funktsionalismi tippteos ja kultusobjekt. Meenub, kuidas Olev Siinmaa sajandal sünniaastapäeval 1981. aastal kogunesid Pärnusse meistri juubelit tähistama Eesti tuntumad ehituskunstnikud…
Tallinna vesilennukite angaarid. Projekteerija ning ehitaja Christiani & Nielsen A/S (Taani), 1916-1917, tellija Vene Keisririigi Peeter Suure Merekindlus. Rekonstrueerimine: arhitektuurne projekt KOKO Arhitektid, insenertehniline osa professor Karl Õiger (TÜ) ja dr. phil. Heiki Onton (TÜ), ehitaja Nordecon Ehitus, tellija Eesti Meremuuseum. Valmimistähtaeg suvi 2011.
Tallinna lennusadamas paiknevate vesilennukite angaaride juures käib…
Sel aastal pälvis Pärnu kunsti aastapreemia Jasper Zoova, kunstnik, kes püüab järjekindlalt ja väsimatult integreerida siin- ja sealpoolsust, mikro- ja makrokosmost, meie kaasaega ja igavikku.
Pärnu linna kunsti aastapreemiat antakse välja 1991. aastast. Selle võib saada Pärnus töötav kunstnik või kunstnike ühendus, kes on oluliselt rikastanud Pärnu kunstielu ja eksponeerinud oma…
Näitus „Kõik saab korda” Kumus kuni 2. I 2011. Kuraator Kristiina-Maria Soomre, kujundanud Berit Teeäär.
„Kõik saab korda” on videonäitus, mille pealkiri on nutikas leid nii Guido van der Werve’i videole (tema jäälõhkuja ees kõndiv mees on ilmselt väljapaneku efektseim töö) kui ka näitusele tervikuna. Piisavalt intrigeeriv, piisavalt universaalne. Kujundus…
Tallinnas on hakanud tegutsema mitte ainult uus, vaid lausa uut tüüpi galerii, Temnikova ja Kasela galerii: 2. novembril avasite NO99-teatris jaapani maalikunstnike näituse, käisite Berliini messil. Millega on tegemist? Mida on oodata?
Olga Temnikova : Berliinis korraldasime muu hulgas ka Jaan Toomiku uue lühifilmi „Oleg” linastuse koos Andres Lõo heliliste…
Näitus „Kättemaks” Tallinna Kunstihoones kuni 28. XI. Kuraator Kirke Kangro, kujundaja Elin Kard.
Rahvusvahelise väljapaneku koostaja on käsitlenud teemat kaheksateistkümne kunstniku tööde kaudu, kasutanud mitmesuguseid väljendusvahendeid: fotot, videot, installatsiooni. Kuraator Kirke Kangro usub, et peaaegu igaüks on oma elus puutunud kokku mingisuguste kättemaksufantaasiatega ja et psühholoogiliselt on kättemaksuhimu igati mõistetav primitiivne…
Helju Tauk, Muusikast võlutud. Koostanud Inna Kivi, konsultandid Kristel Pappel, Madis Kolk, Jüri Plink, toimetanud Kristina Lepist. Ilmamaa, 2010. 496 lk
„Ma olen nagu aken, kust tuleb valgus läbi,” ütleb Fred Jüssi. Tema valguseks on Loodus, Heljul – Muusika, mis on vaikuse valgus ehk, Yehudi Menuhini järgi, muusika algus. Ainult et…
Möödunud aasta 27. novembril Sirbile antud intervjuus rääkisid Toomas Siitan ja Urve Lippus muu hulgas eesti muusikateaduse aastaraamatu Res Musica esimest numbrist, mis tollal oli äsja trükikojast tulnud. Tsiteerin Siitanit: „Ajakiri valmib [EMTA] muusikateaduse osakonna ja [Eesti muusikateaduse] seltsi ühistöös. Ajakirja juures on kõige olulisem, et siin on tegu teadusliku…
Festival „Jõulujazz” tuleb juba viieteistkümnendat korda. Nagu paljud vahvad ideed, sai ka see festival alguse juhusest – nimelt ei saanud mainekas taani bassist Niels-Henning Ørsted Pedersen tulla Eestisse muul ajal kui detsembris. See, kuidas mängisid Pedersen ja rootsi kitarrist Ulf Wakenius Mustpeade Majas jazziklassikasse kuuluvat „Nightingale Sang in the Berkeley…
„Meistrite akadeemia”: Kai Kallastu (sopran) ja Diana Liiv (klaver), Pille Lill (sopran) ja Piia Paemurru (klaver), kavas Liszt, Pärt, Tormis ja Sisask. 13. XI Vene Kultuurikeskuse kammersaalis.
Kai Kallastu on vabakutselise lauljana esinenud ooperi- ja suurvormisolisti ning kammerlauljana Eestis, Lätis, Saksamaal ja Soomes. Tema repertuaaris, mis hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani,…
Kontsert „Schütz, Pärt, Bach”: Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) Frieder Berniuse juhatusel, orelil Ene Salumäe. 7. XI Niguliste kirikus.
Novembriõhtusel kontserdil oli esindatud kolm heliloojat, kelle looming moodustab mõttelise ahela üle sajandite, ühendades kõike olemasolevat. Kuulaja sai kogeda helendava nimbusega muusikat, mis mähkub ümber pühade tekstide. Siin peegeldus vaimsus, mis ulatub meie…
„Abonement 007”: Reval Ensemble’i kontsert „Quasi niente” 7. XI Pärnu raekojas.
Sarjas „Abonement 007” andis kontserdi Reval Ensemble koosseisus Neeme Punder (flööt, altflööt), Eda Peäske (harf), Aare Tammesalu (tšello), Lea Leiten (klaver), Kai Kallastu (sopran) ja Andrus Kallastu (dirigent). Kavas olid Pärdi, Tõnu Kõrvitsa, Grigorjeva, Tüüri ja Tulevi teosed. Kontserdi…
Eija-Liisa Ahtilaga vestleb Ragne Nukk
Eija-Liisa Ahtila on üks rahvusvaheliselt olulisemaid videokunstnikke (siinkohal jäägu lahtiseks arutlus teemal, kas Ahtila looming kuulub rohkem video- või filmikunsti valdkonda), kes tõusis laiema kunstimaailma huviorbiiti 1990ndate keskpaigas. Tema töid iseloomustab tugev emotsionaalne laetus ja eksperimentaalne narratiivikäsitlus. Ahtila lugude peategelased vaevlevad tihti kriiside käes, olgu…
Eelmisel nädalal tähistati meil gruusia tunnustatuima nüüdishelilooja Gija Kantšeli 75. sünnipäeva kahe üritusega: neljapäeval oli EM TA kammersaalis heliloojaga avalik kohtumine ja vestlusring ning reedel kõlas Estonia kontserdisaalis Gija Kantšeli autoriõhtu, kus ER SO esitas Andres Mustoneni dirigeerimisel maestro teoseid.
Selles, et meil Arvo Pärdi eakaaslase Gija Kantšeli tähtpäevale nii elavalt…
RO Estonia: Vincenzo Bellini ooperi „I Capuleti e i Montecchi” kontsertettekanne, solistid Irina Dubrovskaja (Venemaa), Annely Peebo, Oliver Kuusik, Priit Volmer ja Mart Laur, dirigent Risto Joost. 11. XI Estonia kontserdisaalis.
Hääle kosmeetikaks nimetas bel canto oopereid üks mainekas Viini lauljanna, asudes pärast Richard Straussi Marssaliprouat õppima Donizetti Maria Stuarda…
Tallinna Linnateatri „Suur mees juba”, autor Kaarel B. Väljamäe, lavastaja Diana Leesalu (EMTA lavakunstikool). Mängib Priit Pius (EMTA lavakunstikool). Esietendus 6. X Tallinna Linnateatri väikeses saalis.
Tallinna Linnateatri uus sari „Kümme teatristarti” annab kümnele algajale võimaluse lavastada esimest korda professionaalses teatris. Debüüte tuleb tegelikult kokku siiski märksa rohkem kui kümme.…
Peterburis satiiriteatrit juhtiv poola lavastaja Andzej Buben kuulub nende kümme protsendi maakera elanike hulka, kes oma tööd armastavad ja naudivad.
Oktoobris teatrifestivali „Kuldne mask” aegu külastas Eestit mainekas poola lavastaja Andzej Buben, kes juhib praegu Peterburis Vassili saare satiiriteatrit. Tallinnas etendati tema lavastatud „Vene keedist”. Eesti teatriinimesed tunnevad Andzej Bubenit…
Viljandi Ugala jõuab homme oma selle hooaja neljanda esietenduseni: teatri suures saalis saab lavaküpseks „Jürka”. A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uue Vanapagana” põhjal on selle dramatiseerinud ja lavastanud Peeter Tammearu, kunstnikutöö tegi Jaak Vaus, Jürka rollis näeb Peeter Jürgensit. Eelmised kolm juba esietendunud uuslavastust on: draamakomöödia „Maakad” (lavastaja Taago Tubin), lastelavastus…
Ugala uuslavastuses „Grace ja Glorie” näeb taas laval Leila Säälikut.
Viljandi Ugala „Grace ja Glorie”, autor Tom Ziegler, tõlkija Maarja Aaloe-Laur, lavastaja Indrek Sammul, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Leila Säälik ja Kadri Lepp. Esietendus 30. X Ugala väikeses saalis.
Tom Ziegleri näidendi „Grace ja Glorie” tegevuspaik…
Mats Traat seab tulevaimule ülle küll hõrke kujundeid, küll algriimi, küll aforisme ja ümberütlemisi.
Mats Traat, Tule rüütamine. Kujundanud Jüri Kaarma. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 94 lk.
Tulevaimuga on kirjanik Mats Traat alati soojades sõbrasuhetes olnud. Läinud sajandist uude tõi luuletaja Traat kaasa oma unistused, mis veiklevad kui sädet peitev…
Pablo Neruda „Kapteni laulude” luule on pärit justkui ajastust, kus on veel ruumi idealismile, kõikemääravatele tunnetele, elu elamisele ereda leegiga. „
Preili, armastus ei tähenda ju veel kõike,” lausus Poirot.„Oh, just seda ta tähendab,” vastas preili De Bellefort kärmelt.Agatha Christie, „Surm Niilusel”
Pablo Neruda, Kapteni laulud. Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Carolina…
Kui lähtuda Maslow’ inimvajaduste püramiidist, on indiviidi kõrgem eesmärk eneseteostus. Käsitledes riiki ülekantud tähenduses indiviidina, väljendub riigi eneseteostus kultuuri kaudu. Kui riigi kõht on täis (majanduskasv positiivne, makse laekub piisavalt), turvalisus on tagatud, kuuluvusevajadus rahuldatud (ühinetud on ELi, WTO, NA TO, OECD jt organisatsioonidega) ning ka tunnustus on olemas (näiteks…
Walter Benjamin, Valik esseid. Tõlkinud Mati Sirkel, Hasso Krull, Tiiu Relve. Toimetanud Terje Kuusik ja Marek Tamm. Kujundanud Jüri Kaarma. Loomingu Raamatukogu 2010, nr 26 – 29. 207 lk.
Walter Benjamini pärand ehk tema kohalolev minevik, nagu seda nimetab George Steiner, väärib ja vajab jätkuvat uurimist. Vastselt Loomingu Raamatukogus ilmunud…
Maailm ei muutu teadvusele läbini nähtavaks, kuid fenomenoloogi ülesanne ongi haarata nähtavas ka nähtamatut.
Maurice Merleau-Ponty, Nähtav ja nähtamatu. Prantsuse keelest tõlkinud Mirjam Lepikult. Toimetanud Eduard Parhomenko. Kujundanud Jüri Kaarma. Varrak, 2010. 271 lk.
Tervitan rõõmuhõisetega Maurice Merleau-Ponty (1908–1961) „Nähtava ja nähtamatu” (1964) eestikeelse tõlke ilmumist. Viimaks ometi on XX…
Viisteist ja rohkem aastat tagasi olid meie majanduspoliitika peamisteks põhimõteteks tasakaalus eelarve, vabaturg, fikseeritud valuutakurss, mitte ühegi majandusharu toetamine teiste arvelt, lihtne maksusüsteem. Me oleme nendest põhimõtetest kenasti kinni hoidnud ja tõusude ning mõõnadega arenenud. Kui eristusime kunagi nende põhimõtetega teistest Ida-Euroopa maadest ja mõneski mõttes ka Lääne-Euroopa riikidest, siis…
Selle artikli jaoks mõtteid ja materjali kogudes, sattusin Interneti-avarustes poolkogemata venekeelsele kirjatükile „Bütsantsi asend maailmas ja selle allakäigu probleem”. Kirjutise autor, keegi G. Pikov Novosibirski Riiklikust Ülikoolist, ütleb lääne ja ida võrdleva käekäigu kohta muu hulgas järgmist: „Euroopas levis idale, sealhulgas Bütsantsile, kättesaamatuks jäänud ratsionaalne teadus ja sellega seotud ratsionaalne…
Tegelikult alustasin seda kirja üle kuu aja tagasi, kui Urmas Vadi palus mul pidada nädal aega kultuuripäevikut ja siis see raadios ette lugeda. Pidasin päevikut ausalt. Teksti parajasse pikkusesse lühendades avastasin järsku, et tegelikult moodustavad korjatud faktidest tõusnud mõtted ikkagi omavahel seotud võrgu. Ei saa inimene vabaks teda painavatest mõtetest,…
Ei ole esimene kord, kui hapuks kiskuva muusikaelu süütutele kannatajatele sobivad kaasapanekuks kõige paremini Jüri Üdi 1974. aastal sõnastatud soovitused:
oma viiul Bruno pane kasti
sa Alfonso pista põue flööt
Küll tuleb jälle aeg, kui talendid koju tagasi kutsutakse. Igaühele nii head võimalust ei pakuta, sest
nüüd mil tsirkus teise linna kolib…
Lõppeva aasta alguses ilmus luuletaja ja muusikamehe Lauri Sommeri esimene proosakogu – kolmest jutust koosnev „Kolm yksiklast”. Nii lisas ta uue, jõulise tahu oma loomingulisele panusele ja ühe tugevaima ilukirjandusliku algupärandi käesolevasse kirjandusaastasse. Äsja ilmus aga Sommeri tõlkes Richard Brautigani „Et tuul seda kõike ära ei puhuks”. Seega kujunes eelmisel kolmapäeval…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.