-
Tere!
Teile kirjutab Ivalo Randalu.
Hiljuti päris hea tuttav, emeriitprofessor Ilmar Pihlak nimelt, kas tean La Scala möödunud sajandi teise kümnendi alguse Valga-gastrollist midagi? No ei teadnud, ei tea ka Arne Mikk. Teadaolevalt pole vähemalt eestikeelses ajakirjanduses, rääkimata tõsikäsitlustest, vähimatki jälge ette tulnud. Pihlaku rehkenduste põhjal olid tema eelmise põlvkonna lähisugulased XX sajandi teise kümnendi algul toona just koolitüdrukute eas. Selle põhjal pidi Peterburist lähtunud trupp Valgas peatuma usutavasti ühe või teise…
-
-
Peeter Süda 130 (30. I 1883 – 3. VIII 1920)
Kummaline mees oli.
Tema eluviisi lahtimõtestamiseks läheks vaja psühholoogia abi ja kirjeldamiseks head mõistvat sulge. Eelkõige jääb lihtinimesele arusaamatuks Süda hullumeelne askees: miks ütles ta väga vaese inimesena sageli ära paljudest vähegi avitavatest teenimisvõimalustest, kuigi palus kodustelt pidevalt abi ja laenas tuttavatelt alatasa väikestki raha, mida jagas vahel hädas sõpradegagi? Või miks ta lasi oma Tallinna perioodil sõber Peeter Pennal Narvas kolm…
-
II Tallinna Bachi-nimeline muusikafestival 1. – 7. jaanuaril Nigulistes
Istun, muljed-mõtted lasevad ringiratast. Just äsja kobrutas advendi-, jõulu- ja aastalõpu muusikaelu üle ääre, kellele siis nüüd veel uhke ja tihe, 13 üritusega nädal meil siin, Tallinnas? Üldsegi mitte niivõrd endile, vaid eelkõige intelligentsele (kuigi mitte eriti muusikatuttavale) vene keskklassi turistile, sest ega sellal Venes niisugust muusikat niisuguses miljöös tehta. Sellest janu. Kõlab küll väheke kohatult, ent tegu on tõepoolest „teenusemajanduse” kultuurilise…
-
Kui mullu esimene veerandsada suurejooneliselt täis sai, tundus, et pilli lõhki ajamata pole Tallinna rahvusvahelist orelifestivali (TROF) eriti arendada enam võimalik. Niigi varieeriti ja varieeritakse edaspidi mitmeti, aga just sel moel ongi edasiliikumised võimalikud. Isegi mastaapselt võimalikud, nagu taamal tõdeme.
Rekordilise 37 kontserdini jõudsime – nõnda nüüdki – juba 1990. aastal, mil Pärnu kõrval kontserteeriti veel 13 paigas perifeerias (tänavu neljas). Jah, meil on logistiliselt soodsas ringis hulk suurepäraseid instrumente, ent…
-
XV Suure-Jaani muusikafestival 16. – 23. VII
Juulikuu algul sai Andres Uibo Ühendatud Kuningriikidest kelleltki Mr. Nigel Kellylt kirja, mis algab nõnda: „Ma naasin just Walesi oma ühekuuselt Eesti-reisilt. Tahaksin Teid ja kõiki Suure-Jaani muusikafestivaliga seotud inimesi tänada nii mitmekülgse, kõrgetasemelise ja originaalse nädala eest. See oli kolmas Suure-Jaani festival, mida nüüd külastasin, teistkordselt festivali passiga. Ma olen olnud mitme Briti muusika- ja kunstifestivali administraator ja korraldaja ning tean, kui palju…
-
Tallinna uusaasta Bachi-nimeline muusikafestival
Nõukogulaste võitlus eeskätt kõige sakraalse vastu värvis mõiste „viiruk” üleolevalt tumedakarvaliseks – usutavasti oleme sellest tänaseks vabanenud. Sestap tõdegem himuga, et viiruk pole mürk ning selle suitsutamine on tegelikult õhu puhastamine. Samalaadse toime omistab Bachi muusikale ka Andres Uibo, seda ilmalikugi inimese puhul, ja leiab, et õigeim aeg aktsiooniks on just aasta algus. Seitse aastat vaagitud idee realiseerus tänavu nimetusega Tallinna uusaasta Bachi-nimeline muusikafestival 1. – 7.…
-
Dokumentaalfilm „Roots, sada aastat sõda ja muusikat” (Content Providers, 2011, 58 min), stsenarist ja režissöör Katrin Laur, operaatorid Erik Norkroos, Arvo Vilu, Alejandro Vallejo, Kullar Viimne, Gabriel Castro Rouillé, helisalvestajad Antti Mäss ja Kristian Miilen, monteerija Kersti Miilen, produtsent Paloma Krõõt Tupay. Esilinastus 7. IX kinos Artis.
Hea, emotsionaalse laenguga filmitöö, mille isemoodi teene on minu arvates adumine, et Olav Roots kuulub oma elutööga hoopis rohkem Colombiale kui meile. Tõdeme, et…
-
Muusikafestival 17. – 23. VI
Meie omavalitsusjuhtide seas on üpris eri masti mehi. Üks, keda kõik teavad, laseb end efektselt pildistada annetatavate mugulate taustal, ent jätab rampväsinud lastepeolistele trammid-bussid vastu saatmata. Teine, nimeks Tõnu Aavasalu, arutab muusikalise juhi Andres Uiboga kohviku nurgalauas tähelepandamatult, kuidas sisustada järgmist festivali – vaatamata sellele, et EK jättis rahamured tänavu ülepea valla kanda (erandiks ER SO kontsert), kaasa arvatud Uibo ja tema toimetaja Signe Kiisi kuhjaga välja…
-
On ju sagedane, et ühes isikus käivad üht või teistviisi kokku helilooja ja/või interpreet ja/ või pedagoog. Harvemini ühena veel ka ürituste promootor või produtsent, nagu oleme kogenud Peeter Vähi, Andres Mustoneni, Tõnu Kaljuste puhul. Ainukene, kes kõigis neljas parameetris end võimsalt teostab, on Andres Uibo. Hirmus mõelda, kui ta loobuks enda ellukutsutud Tallinna orelifestivali või omapäraseima analoogi vedamisest Suure-Jaanis. Väike kogemus juba on: tunamullu taandas ta end Eesti Orelisõprade Ühingu…
-
„Edgar Arro 100”: ansambel Arrotajad 24. III Tallinna Jaani kirikus.
24. märtsil möödus tolle „tuntud tundmatu” sünnist sajand. Täpselt sel päeval austas Arrot tema muusikaliste teemandite kandja ansambel Arrotajad kontserdiga Tallinna Jaani kirikus (eelmisel õhtul Tartu Jaanis). Seega astusid üles organist Ene Salumäe (ka vokaal) ning laiahaardelised etnomuusikud Anneli KontRahtola (vokaal, viiul, setu ja hiiu kannel) ja Celia Roose (vokaal, torupill, vile, kannel). Üsna tundmatu on Edgar Arro oma vähese…
-
Helju Tauk, Muusikast võlutud. Koostanud Inna Kivi, konsultandid Kristel Pappel, Madis Kolk, Jüri Plink, toimetanud Kristina Lepist. Ilmamaa, 2010. 496 lk
„Ma olen nagu aken, kust tuleb valgus läbi,” ütleb Fred Jüssi. Tema valguseks on Loodus, Heljul – Muusika, mis on vaikuse valgus ehk, Yehudi Menuhini järgi, muusika algus. Ainult et „Muusikast võlutud” kui kirjatööde kogumiku puhtad „aknaklaasid” ei ole kõik kristalse kõlaga, seda seepärast, et need on kängitsetud – küll…
-
Muusika ja matemaatika seostest ollakse ammuilma teadlikud, tänaseks on lihtsast aritmeetikast jõutud keerukate arvutustehnikateni. Sest hõivatud on ka kosmos: Urmas Sisaski rehkenduste põhjal heliseb kogu taevalaotus ja meile lähima taevakeha, meie oma Kuu võnkeamplituud ehk helikõrgus on tähetargal täpselt si-bemoll. Kuu mõju ilmamerele, neljapäeviti ristteedele (kl 24.00) jne pole miski vaidlusaine, aga mõjusid jagub uuemaidki. Neist ootamatuim avaldus möödunud juunis, kui öölatern hakkas end 13. kuupäeval looma: taevasse ilmus peenike…
-
Tänavu esitleti neid veebruari keskel. Ja seekord on koostöös Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühinguga (RE TÜ) valminud CD muusikaga viiulile ja klaverile vol 1 Sigrid Kuulmanni ja Marko Martiniga (ER P), „Kogutud teoste” IV köide Seitsmenda ja Kaheksanda sümfoonia partituuriga ning „Aastaraamat 2009”. Alustati muusikaga – Sigrid Kuulmann esitas suurepäraselt efektse Soolosonaadi (ETW 57). Sama hästi kõlab see Tubina lemmikinstrument helikandjal, kuhu silmanähtavalt rahulolev produtsent Peeter Vähi on paigutanud veel Capriccio…
-
Olav Roots – 100
Olen vist üks väheseid, kel ammust aega koduseinal Olav Rootsi (26. II 1910 – 30. I 1974) fotoportree – niisugune isikupärane kolmekümnene ja poolprofiilis. Miks küll see pilt, kui ma ise polnud teda ei kuulnud-näinud ega temast lugeda saanud? Nüüdseks pisut olen, kuid teda ootama pani mind Heino Elleri, Karl Leichteri ja mitme sõjapäevist orkestriveterani loodud imago – nende inimeste tunnustusel püsib kullaproov ja see lummab. Ega…
-
30. detsembril jõudis ETVs ekraanile muusikatuttavatest oodatud „Järvimuusika” (kordusega 1. jaanuaril), mida vaadanuksin uuesti ilma lubadusetagi nähtust kirjutada. Teistkordsel vaatamisel asetusin mõttes muulase positsioonile, s.t et kuidas võtaks pakutava vastu näiteks iirlane või austerlane? Meil teab iga mõistlik koolinoorgi, kes on Järvi(d) ja mis on Leigo oma „Järvemuusikaga”.
-
Eestlastel läks konkursil võrdlemisi hästi.
Läänemere idakaldale on tekkimas uus orelimuusika pesa – tekkimas ses mõttes, et orelikonkursi idee generaatoriks ja kunstiliseks juhiks on armeenia päritolu vene helilooja-organisti Mihhail (Mikael) Tariverdijevi lesk Vera Tariverdijeva ning Kaliningrad tema emotsionaalne valik. Emotsionaalne on valik aga ses mõttes, et praegu leidub seal ainult üks keskpärane orel endisest katoliku kirikust kontserdisaaliks kohandatud hoones. Ent tegu on ilmselgelt perspektiivika ettevõtmisega: tänavune M. Tariverdijevi nimeline konkurss oli…
-
Kaheksa suvega on mõndagi traditsiooniks kasvanud, palju ka muutunud. Kui alustati heliloojate Kappide päevadega, siis prevaleeris nende muusika, muud mängiti juurde. Nüüd kõlab enamasti muu ja juurde esitatakse Artur Kappi. See on loomulik avardumine, linnavalitsuse kingitus koos Eesti Kontserdiga eeskätt oma rahvale, kes ka tänus ja huvis aasta-aastalt enam üritustel osaleb. Eestis teist nii laia profiiliga väikelinna festivali ei ole, tõmme haarab aga juba tervet riiki. Peakorraldajateks on linnapea Ülo…
-
Tänavune festival pakkus konkursi kõrval kaht osavõtvate kooride kava, kogu üritust aga raamisid Läti kuulsa segakoori Latvija esinemised: üks sisaldas kõrgromantismi meistrite a cappella töid Olari Eltsi, teine oli Luciano Berio ?Coro? esiettekanne Eestis koos ERSOga Tõnu Kaljuste juhatusel, kes ka festivali kunstiline juht. See ei olnud amatöörluse ja professionalismi vastandamine, vaid kõige sobilikum kõrvutamine, omal tasandil nii küsitavusi kui vaimustavat võis kohata mõlemal pool.
Lätlaste a cappella kaval pikemalt peatumata…
-
Paul Karp 100.
-
Etsuko Takezawa.
?Rütm ja keha? Kanuti gildi saalis 11. XII sarjas ?Diplomaatilised noodid/Jaapan?: Etsuko Takezawa (koto), koreograaf Anu Ruusmaa, koos temaga tantsivad Kristiine Otsing ja Stella Suitso, kunstnik Jane Kaas.
-
Don Juan (Einar Lints) naiste (Helen Org, Kristiina Otsing) saatuslikus haardes. Ingrid Tuksam
-
Pühapäeval, 17. X kell 18 ootab Aare-Paul Lattik, koolituselt prantsuse lihviga organist, kuulajaid Kadrioru lossi tunnistama harmooniumi kui kontsertpilli.
Meil Eestis on see pretsedenditu sündmus, kuigi instrumenti tunti siinmail pea sajand tagasi. Ega harmoonium isegi ole palju vanem, selle hiilgeaeg jääb XIX ja XX sajandi vahetusse.
-
Lõike muusikapäevade päevikust 19. ? 23. VI
(Algus eelmises Sirbis.)
