2008-46 (3231)
MIS saab ESTERMist?
Juba 2007. aasta detsembri Keele Infolehes on kirjas, et „Eesti Õigustõlke Keskuse loodud ESTERMi andmebaas vajab hädasti täiendamist ja uuendamist”. Siiani on mulle jäänud mulje, et see terminibaas on puutunud nii Justiitsministeeriumisse kui EKI Eesti Terminoloogia Keskusesse ja selle täiendamine toiminud ebaregulaarselt. Ka selle aasta novembrilõpu Euroopa Liidu tõlkeüksuste institutsioonidevahelisel…
3 minutit
Keeleuurijate ettekandepäev „Muutuv keel” 07.11.2008 Tartu ülikoolis
Üritusest on saanud traditsioon, sel aastal koguneti neljandat korda. Ettekandepäeva korraldavad ETF grandiprojektide „Eesti keele grammatilise süsteemi muutumine ja selle põhjused: keelemuutuste analüüs kasutuskontekstis” (TÜ, grandihoidja Ilona Tragel), „Eesti keele grammatika ja sõnavara dünaamika 1990.-2000. aastatel” (TLÜ, grandihoidja Helle Metslang) ja sihtfinantseeritava teadusteema „Eesti keele morfosüntaktiline ehitus ja areng” (TÜ,…
2 minutit
Oskuskeeleseminar „Õigekirjast oskuskeeleni” 23.10.2008 rahvusraamatukogus
Seminaril olid võrdselt tähelepanu all nii üld- kui ka oskuskeelekorraldus. Oskuskeel on küll valdkonnakesksem ning allutatud rangematele normidele, kuid põimub tihedalt üldkeelega. Kõneldi erialakeelest, selle probleemidest, ohtudest, võimalustest, allikatest. Üldkeeleküsimustest, sh nimekirjutusest ja keelenõuandest, rääkisid EKI vanemteadur Peeter Päll ja vanemkeelekorraldaja Sirje Mäearu. Terminoloogiat ja standardeid käsitlesid rahvusraamatukogu asjatundjad.
Seminari korraldasid…
Seminari korraldasid…
1 minut
Eesti Keele Instituudi seminar „Eurotekstide tõlkimine Eestis” 13.10.2008
Ürituse korraldasid EKI eurokeelehooldajad, seda toetas ka Euroopa Komisjoni Eesti esindus. Seminarile olid kutsutud Eestis eurotekste tõlkivate tõlkebüroode tõlkijad ja vabakutselised tõlkijad. Esimene seminar oli üldise suunitlusega, s.t kõigile midagi. Euroopa Komisjoni tõlkija Triin Randlane ja Euroopa Parlamendi tõlkija Marek Dreving andsid ülevaate oma institutsiooni nõuetest välistõlgetele, samuti abivahenditest. Neile…
1 minut
Mäemari eesti keeleküngastikul
Hõimurahvaste programm koostöös Soome-ugri Kirjanduste Assotsiatsiooniga andis tänavu teist korda välja hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna, et tunnustada viimase nelja aasta jooksul ilmunud uurali keelkonda kuuluvate omariikluseta hõimurahvaste omakeelseid kirjandusteoseid. Tõlkekirjanduse kategoorias said auhinna sina Aleksis Kivi romaani „Seitse venda” tõlkimise eest mäemari keelde. Siinkohal vestlen küll sinu kui tõlkijaga ajendatult ennekõike…
4 minutit
Kelle mure on eesti oskuskeel?
Selle aasta veebruarikuus kinnitati haridus- ja teadusministri käskkirjaga riiklik programm „Eestikeelse terminoloogia toetamine (2008–2012)”, mis on seniajani üks väheseid katseid toetada eri valdkondade terminiloomet ja -korrastust. Programmi eeltööna analüüsiti oskuskeelekorralduse seisundit ja võimalikke variante terminoloogiategevuse ühtlustamiseks ning toetamiseks. Töö kestel hakkasid üha enam silma torkama suuresti väärarusaamadest tekkinud probleemid. Arvamus,…
2 minutit
Konstrueerides superspiooni
Bondi ülemus M: „Issand, kuidas ma tunnen puudust külmast sõjast.”
„Veidi lohutust”, järjekorras ametlik 22. Bondi-film, on teine pärast superspioon James Bondi reinkarnatsiooni Daniel Craigina. Seda põnevat ja haarav pilti kannab Craigi suurepärane osatäitmine, mis paneb ometi endiselt küsima: kas hr Bond saab hakkama külma sõja järgsel ajal, mil spionaaž on…
„Veidi lohutust”, järjekorras ametlik 22. Bondi-film, on teine pärast superspioon James Bondi reinkarnatsiooni Daniel Craigina. Seda põnevat ja haarav pilti kannab Craigi suurepärane osatäitmine, mis paneb ometi endiselt küsima: kas hr Bond saab hakkama külma sõja järgsel ajal, mil spionaaž on…
3 minutit
Krusensterni lugu kui suurema loo sissejuhatus
Palju tööd on tehtud arhiividokumentidega, mille krüptilised kirjaread jooksevad vaataja ees poolviltu ning äreva muusika saatel.
Dokumentaalfilm „Spe fretus – lootusele tuginedes”. Käsikiri Erik Boltovski, Erki Tammiksaar, Heini Drui, Kaido Leesme, Jüri Karemäe. Režii Kaido Leesme, jutustaja Raivo Järvi, toimetaja Raivo Salmar, produtsent Jüri Karemäe. OÜ Maurum ja Krusensterni MTÜ ,…
Dokumentaalfilm „Spe fretus – lootusele tuginedes”. Käsikiri Erik Boltovski, Erki Tammiksaar, Heini Drui, Kaido Leesme, Jüri Karemäe. Režii Kaido Leesme, jutustaja Raivo Järvi, toimetaja Raivo Salmar, produtsent Jüri Karemäe. OÜ Maurum ja Krusensterni MTÜ ,…
4 minutit
Eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi esimene aasta
Detsembri alul leppis programmi juhtkomitee lõplikult kokku 2008. aasta sõelale jäänud õpikukavandite autoritega sõlmitavate lepingute üksikasjades ning võis seega oma esimesele tööaastale joone alla tõmmata. Hiljemalt kolme aasta pärast peaksid üliõpilaste lugemislauale jõudma järgmised 8 õpikut: täppisteadused – „Analüütiline geomeetria”, keemia – „Orgaanilised polümeerid”, tehnikateadused – „Ehitusmehhaanika”, põllumajandus – „Mullateadus”,…
3 minutit
Mis keelne on ülikool?
Selle aasta juunis peeti Tallinnas üle-euroopaline kõrgharidusalase koostöö konverents, kus ühe olulise teemana leidis käsitlemist ülikoolide õppekeel ja sellega seonduv rahvusvahelise õpi- ja töökeskkonna probleemistik, samuti keelte osa õppekavades nii emakeele kui ka võõrkeelte vaatenurgast. Konverentsi pöördumises soovitati kõigil kõrgkoolidel keeletemaatika läbi arutada ja määratleda ülikooli toimimise keelepõhimõtted strateegilise dokumendina,…
3 minutit
Eesti teaduskeel nõuab pidevat tähelepanu
Kui me tõepoolest tahame hoida ja edendada Eesti riiki, rahvast ja eestikeelset ühiskonda põhiseaduse vaimus, siis ei saa jätta unarule akadeemilist eesti keelt. Kohustus arendada teaduskeelt tuleneb ühiskonna elulistest vajadustest ning kajastub mitmes arengudokumendis.
4 minutit
Tere tulemast, eestikeelsed teadusartiklid!
ERÜ väljaanne Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat / Estonian Papers in Applied Linguistics on 2008. aastast refereeritud ja indekseeritud Thomson Reutersi ehk nn ISI-andmebaasides.
Eesti teaduse infosüsteemi ETIS publikatsioonide klassifikatsioonis vastab ERÜ aastaraamat alates neljandast köitest (ilmus 2008) tasemele 1.1. (artiklid, mis on kajastatud Thomson Reuters Web of Science andmebaasis ja/või Euroopa…
Eesti teaduse infosüsteemi ETIS publikatsioonide klassifikatsioonis vastab ERÜ aastaraamat alates neljandast köitest (ilmus 2008) tasemele 1.1. (artiklid, mis on kajastatud Thomson Reuters Web of Science andmebaasis ja/või Euroopa…
1 minut
Loomegeeniused ja joomad
Mihkel Raud elab uusaegse geeniusemuinasjutu omaenese kehastuses läbi ja tunneb, et on üha suurema pasa sees.Mihkel Raud, Musta pori näkku. Tammerraamat, 2008. 280 lk.
Kui rock 80ndatel meedia tähelepanu pälvis, puudutati teemat rangelt kõrgkunstilistes terminites. Staare endid labaselt epateerima ei lastud. Ka noortelehe veerul andis kergemuusikas toimuvast aru tegelane, kelle leksika…
Kui rock 80ndatel meedia tähelepanu pälvis, puudutati teemat rangelt kõrgkunstilistes terminites. Staare endid labaselt epateerima ei lastud. Ka noortelehe veerul andis kergemuusikas toimuvast aru tegelane, kelle leksika…
6 minutit
Eesti muusika ja muusikud triumfeerisid Ameerikas
Novembris andsid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerkorkester Tõnu Kaljuste juhatusel kontserte Ameerika Ühendriikides. Esinemisgraafik oli tihe: 18 päeva jooksul esineti 11 korral osariikide olulisemates kultuurikeskustes. Reis algas idarannikul Virginia osariigi pealinnas Richmondis, jätkus siksakke tehes läbi Kesk- ja Ida-Ameerika selliste linnade nagu St. Louis (Missouri osariik), Kansas City (Kansas),…
4 minutit
Jõulurahu saabus jõuluoratooriumiga
Advendikontsert: ERSO, üle-eestiline poistekoor Kalev, HELI VESKUS (sopran), TEELE JÕKS (metsosopran), JUULI LILL (alt), MARTMADISTE (tenor) ja UKU JOLLER (bariton) PAUL MÄE dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 30. XI.
Soovitan kõigile, kel probleeme hingerahuga, tutvuda lähemalt Camille Saint-Saënsi „Jõuluoratooriumiga” op. 12 (1858) ja usun, et juba „Prelüüd” likvideerib teie probleemid ning pärast viimase…
Soovitan kõigile, kel probleeme hingerahuga, tutvuda lähemalt Camille Saint-Saënsi „Jõuluoratooriumiga” op. 12 (1858) ja usun, et juba „Prelüüd” likvideerib teie probleemid ning pärast viimase…
3 minutit
Aatomipommi isa „Doctor Atomic”
JOHN ADAMSI ooper „DOCTOR ATOMIC”, THE METROPOLITAN OPERA kinoprojekt, dirigent Alan Gilbert, lavastaja Penny Woodcock,libreto Peter Sellars, peaosas Gerald Finley. Maailma esiettekanne San Francisco Opera, 2005, kobarkinos 8. XI.
Meti kinoprojekti üks olulisi plusse on see, et lisaks juhtiva ooperiteatri lavastustele saime seekord näha maailma kuulsaima elava helilooja uudisteost. Teost, mis…
Meti kinoprojekti üks olulisi plusse on see, et lisaks juhtiva ooperiteatri lavastustele saime seekord näha maailma kuulsaima elava helilooja uudisteost. Teost, mis…
3 minutit
„Carmen” Moskva Suures teatris
Moskva Suur teater: Georges Bizet’ „CARMEN”, dirigent Pavel Sorokin, lavastaja David Pountney, osades Angelina Švatška, Roman Muravitski, Lolitta Semenina, Eltšin Azizov jt, Moskvas 22. XI.
Georges Bizet’ „Carmenit”, mis oma esietendusel 1875. aasta 3. märtsil õnnetult läbi kukkus, on läbi aegade peetud üheks maailma populaarsemaks ooperiks. Seda see tõepoolest ka on, mistõttu…
Georges Bizet’ „Carmenit”, mis oma esietendusel 1875. aasta 3. märtsil õnnetult läbi kukkus, on läbi aegade peetud üheks maailma populaarsemaks ooperiks. Seda see tõepoolest ka on, mistõttu…
4 minutit
„Lõputus kohvijoomises” väljendub pigem Eestimaa loomus kui Eestimaa muutumine
Kõivu näidendite aeg kulub sellele, et välja joonistada muutumatu pilt sellest, kuidas asjad on.
Madis Kõivu näidendile „Lõputu kohvijoomine” saab läheneda mitmest küljest, ja kui alustada „lõputust”, on üheks võimaluseks võtta ette Kõivu 1992. aastal ilmunud jutt „Igavese physicus’e elu”.
Too jutt on pühendatud füüsik Raimule, kellele kõik siin maailmas on oma…
Madis Kõivu näidendile „Lõputu kohvijoomine” saab läheneda mitmest küljest, ja kui alustada „lõputust”, on üheks võimaluseks võtta ette Kõivu 1992. aastal ilmunud jutt „Igavese physicus’e elu”.
Too jutt on pühendatud füüsik Raimule, kellele kõik siin maailmas on oma…
4 minutit
Kohvijoomise lõputu algus
Kõik muutub ja mitte midagi ei muutu
Madis Kõiv, „Lõputu kohvijoomine”. Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, valguse kujundaja Raido Talvend, heliefektide autor Tauno Makke. Mängivad Lembit Ulfsak, Jaan Rekkor, Maria Avdjuško, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Martin Veinmann, Laine Mägi, Tõnu Aav, Ain Lutsepp või Anti…
Madis Kõiv, „Lõputu kohvijoomine”. Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, valguse kujundaja Raido Talvend, heliefektide autor Tauno Makke. Mängivad Lembit Ulfsak, Jaan Rekkor, Maria Avdjuško, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Martin Veinmann, Laine Mägi, Tõnu Aav, Ain Lutsepp või Anti…
5 minutit
Impressionismi sümboolika
Platonlik maailmapilt saab impressionistide loomingus sümboolse lõpetuse.Kunstivoolud on muutunud millekski nii endastmõistetavaks, et me nende päritolu ei vaevu üldreeglina meenutama. Ega see meenutamistöö palju annagi: tegu on ühega arvutuist kaasnähtustest, mis pidid möödapääsmatult saatma uusaegse maailmapildi võimendumist. Valgustusajastul avastati, et ilu, mille osatähtsus inimsuse kujundajana tundus enam kui selge, on…
10 minutit
Süütu pilk
KRISTI PAABI näitus „Rohulibled on ainult üks hetk” Hopi galeriis kuni 16. XII .2005. aastal teatas endale nime teinud ja tähenduse omandanud naiskunstnike rühmitus F.F.F.F. pidulikult, et nad ei tegutse enam koos, et nad lähevad laiali. See aga ei tähendanud ei siis, kui nad seda Marko Raadi filmi avalikel võtetel…
1 minut
Kas draama- või traumapunkt?
Reportaaž
SANDRA JÕGEVA näituse „Draamapunkt” avamine ja samanimelise raamatu esitlemine Kunstikonteineris 28. XI.
28. XI. Kunstikonteineri näitusesaal endises Polümeeri plastmassi ja kumminukkude tehases. Tegevuskunstnik Sandra Jõgeva on organiseerinud oma debüütraamatu, nõndanimetatud novellikogu, täpsemalt kolme viimase aasta personaalse päeviku sissekannete valiku „Draamapunkt” esitluse ja samanimelise näituse avamise. Näitus koosneb peamiselt kahest suurest fotost:…
SANDRA JÕGEVA näituse „Draamapunkt” avamine ja samanimelise raamatu esitlemine Kunstikonteineris 28. XI.
28. XI. Kunstikonteineri näitusesaal endises Polümeeri plastmassi ja kumminukkude tehases. Tegevuskunstnik Sandra Jõgeva on organiseerinud oma debüütraamatu, nõndanimetatud novellikogu, täpsemalt kolme viimase aasta personaalse päeviku sissekannete valiku „Draamapunkt” esitluse ja samanimelise näituse avamise. Näitus koosneb peamiselt kahest suurest fotost:…
3 minutit
Eesti viirus
EHALILL HALLISTE vaibanäitus „Loitsulilled” Vabaduse galeriis kuni 10. XII.
Vaade Vabaduse galerii aknast kutsub sisse astuma. Värvikasse ja sugestiivsesse maailma, kus kõik on ühtaegu omane ja turvaline ning samas üledimensioneeritud, isegi pisut võõristust tekitav oma aktiivsuses ja tähenduslikkuses. Omane ja turvaline on traditsiooniline vaibakunsti põimetehnika, väga korrektne ja efektitsevate viguriteta nagu…
Vaade Vabaduse galerii aknast kutsub sisse astuma. Värvikasse ja sugestiivsesse maailma, kus kõik on ühtaegu omane ja turvaline ning samas üledimensioneeritud, isegi pisut võõristust tekitav oma aktiivsuses ja tähenduslikkuses. Omane ja turvaline on traditsiooniline vaibakunsti põimetehnika, väga korrektne ja efektitsevate viguriteta nagu…
2 minutit
Baltimaade klaasikunstil on arenguruumi, vajaka jääb võimalustest
Rahvusvaheline klaasinäitus „VITRUM BALTICUM IV” („Balti klaas IV”) Kaunases kuni 7. XII. 14. XI rahvusvaheline seminar Läänemere maade klaasikunsti arengukäigust XXI sajandil kunstiakadeemias
Kaunase rahvusvahelise klaasinäituse traditsioon sai alguse 2000. aastal ja on tugevalt seotud asjaoluga, et seal on kaks klaasikunstiharidust pakkuvat õppeasutust: Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase kunstide teaduskond ja J. Vienožinskise…
Kaunase rahvusvahelise klaasinäituse traditsioon sai alguse 2000. aastal ja on tugevalt seotud asjaoluga, et seal on kaks klaasikunstiharidust pakkuvat õppeasutust: Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase kunstide teaduskond ja J. Vienožinskise…
4 minutit
Projekt nimega armastus
Shriverilt võiks ju mõrudalt küsida, kust võtab ta moraalse kapitali sellistel justkui üksnes bioloogilist kogemust eeldatavatel teemadel rääkimiseks, aga romaan on täitnud oma ülesande, paneb küsimusi esitama ja häirib lugejat.
Lionel Shriver, Me peame rääkima Kevinist. Varrak, 2008. Tõlkinud Triin Tael. 496 lk.
Kui mulle seda raamatut arvustamiseks pakuti, kuulsin, et lugu…
Lionel Shriver, Me peame rääkima Kevinist. Varrak, 2008. Tõlkinud Triin Tael. 496 lk.
Kui mulle seda raamatut arvustamiseks pakuti, kuulsin, et lugu…
12 minutit
Ei tohi kibestuda ega käega lüüa!
Rohkem kui ühe või teise kultuuriobjekti valmimine paneb mind muretsema asjaolu: äkki hakkamegi harjuma nähtustega, millega ei tohiks harjuda – ühiskonna protsessidega, kus meiega manipuleeritakse nii, et me sellest enam arugi ei saa. Paljud ju tegelikult saavad: keegi juhib tähelepanu, avaldab meelt, laiutab käsi, kirjutab lookese, artikli, annab intervjuu. Aga…
4 minutit
Ühele teatripõlvkonnale on kriips peale tõmmatud
Raivo Põldmaa: „Meid on terve aasta lollitatud, nagu tagantjärgi selgub.“
Räägime oma juttu 19. novembril, kaks päeva pärast Tallinna linnavalitsuse avalikustatud hääletust. Kuidas kommenteerid seda, et Linnateatri ehitus on kahtluse alla pandud Keskerakonna korraldatud küünilise „rahvaküsitlusega” – Linnateater versus Kultuurikatel?
Raivo Põldmaa: Ei pääse väikesest sissejuhatusest. Viimased viis aastat olen mina…
Räägime oma juttu 19. novembril, kaks päeva pärast Tallinna linnavalitsuse avalikustatud hääletust. Kuidas kommenteerid seda, et Linnateatri ehitus on kahtluse alla pandud Keskerakonna korraldatud küünilise „rahvaküsitlusega” – Linnateater versus Kultuurikatel?
Raivo Põldmaa: Ei pääse väikesest sissejuhatusest. Viimased viis aastat olen mina…
8 minutit
Kõlakoda — külmetava helilooja romanss
Kui olete parasjagu sisse maganud, sokid sassis ja püksid triikimata, ning peate ilmtingimata õigel ajal rongile või lennukile jõudma, kas siis võtate kätte ja hakkate laulma? Ja kui, siis millist laulu – kas härgamisi venivat eleegiat või kärekiiret marssi? Aga kui ootate kella järele, kui aega on hirmpalju, enne kui…
4 minutit
Ad libitum?
Kontserdisarjas „Klaveripalavik” YU-FEN CHANG (klaver, Taiwan) ja Tallinna Filharmoonikud ANDRES MUSTONENI dirigeerimiselTallinna Metodisti kirikus 28. XI.
28. XI anti Metodisti kirikus kontsert Tallinna Filharmoonia korraldatud sarjas „Klaveripalavik”, külalissolistiks oli Taiwani pianist Yu-Fen Chang. Äsja Ameerika Ühendriikidest naasnud Tallinna Kammerorkester oli oma ridadesse lisaks koondanud puhkpillid ning üles astuti Andres Mustoneni juhatusel…
28. XI anti Metodisti kirikus kontsert Tallinna Filharmoonia korraldatud sarjas „Klaveripalavik”, külalissolistiks oli Taiwani pianist Yu-Fen Chang. Äsja Ameerika Ühendriikidest naasnud Tallinna Kammerorkester oli oma ridadesse lisaks koondanud puhkpillid ning üles astuti Andres Mustoneni juhatusel…
2 minutit
Kas lõpuks ometi tegelik poliitika?
Egge Kulbok korraldas läbi 1990. aastate Tartus festivali „Dionysia”, mis läks kümnendi lõpul kahetsusväärselt hingusele. Osalt küllap ka sellest valusast kogemusest tõukudes on Kulbok hiljem pühendunud kultuuripoliitikaalasele akadeemilisele uurimistööle. 1990. aastate kontekstis tundus „Dionysia” hinguseleminek ülekohtune. Olin mitmete muudegi üksikküsimuste puhul Kulbokiga sama meelt: meie kultuur tundus institutsionaalselt suletud, ebatraditsioonilise…
3 minutit
Kultuur – vähkkasvaja rahanduspoliitika kannikal
Mis vägi paneb vähemalt osa poliitikuid suhtuma kultuuripoliitikasse ja kultuuriinimestesse nõnda talumatult patroneerivalt?
Dialoogivõimetus meie ühiskonnas on tõepoolest kohati karjuv. Pärast Jürgen Ligi ja Peeter Kreitzbergi kõmatusi ajakirjanduses pole mõtet meeliskleda, et kui poliitikud ei suuda hoiduda üksteisega kraaklemast, siis võiksid nad vähemalt erialainimesi kuulata. Nojah, nad ju ei vaja selliseid…
Dialoogivõimetus meie ühiskonnas on tõepoolest kohati karjuv. Pärast Jürgen Ligi ja Peeter Kreitzbergi kõmatusi ajakirjanduses pole mõtet meeliskleda, et kui poliitikud ei suuda hoiduda üksteisega kraaklemast, siis võiksid nad vähemalt erialainimesi kuulata. Nojah, nad ju ei vaja selliseid…
4 minutit
Ettepanek Eesti demokraatia parandamiseks
Pöfil näidati tänavu Mali filmi „Faro – vete jumalanna”, kus keskmes ühe Lääne-Aafrika küla kombed. Juba filmi alguses ilmub ekraanile kortsulise näoga vanamemm, kes vaatab tõsise ja läbitungimatu pilguga jõele. Jõega seotud ootused ja hirmud käivitavad sündmuste rea ja toovad päevavalgele hulga kogukondlikke probleeme. Vanamemme käes on haralise otsaga kepp.…
3 minutit
Kultuuri uurimise võimalikkus ja vajalikkus
Tänavu suvel Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel asutatud kultuuriteooria tippkeskus on seitsmest rahastuse pälvinud Eesti tippkeskusest ainus, kus tehakse sotsiaal- ja kultuuriteadust.
Viimastel aastakümnetel on kultuuri- ja sotsiaalteadustega vältimatult kaasas käinud mitmesugused üksteisest välja kasvavad kriisid ja/või pöörded. Nimetagem neist vaid mõnda nagu interpretatiivne, performatiivne, refleksiivne, tekstuaalne, kultuuriline ja on selge, et…
Viimastel aastakümnetel on kultuuri- ja sotsiaalteadustega vältimatult kaasas käinud mitmesugused üksteisest välja kasvavad kriisid ja/või pöörded. Nimetagem neist vaid mõnda nagu interpretatiivne, performatiivne, refleksiivne, tekstuaalne, kultuuriline ja on selge, et…
5 minutit
Pärandi kaitsel garantiid ei ole
Juba viissada nelikümmend aastat tagasi andis paavst Paul II välja bulla sakraalehitistes asuvate kunstiväärtuste säilitamise nõudega ja selle dokumendi sisu kehtis ka Eestimaal. See, et kristliku kiriku pea pidas vajalikuks pöörata tähelepanu kultuuriväärtuste säilitamisele, on märgilise tähendusega ja peaks piisavalt rõhutama, et muinsuskaitse on püha ettevõtmine, aga mitte saatanast, nagu…
3 minutit
Kes on kõige teadlikum?
Nüüdsetel päevadel on nii mõnigi sarnasus XVI sajandi maruliste algusaastatega, reformatsiooni eelõhtuga Euroopas. Terve mõistete süsteem kipub oma tähendust kaotama. Ükski III aastatuhande alguse Martin Luther ei ole veel oma 95 teesi kuskile pangauksele naelutanud, aga selletagi on ju selge, et eelmise maailma finantsmajanduslik kord enam kuidagiviisi kehtida ei saa.…
3 minutit
Ärategijad
Tegelikult kavandatakse just ja ainult seda, mille kavandamist kõige vintskemalt eitatakse. See reegel paistab Eesti avalikus poliitikategemises aina kindlamini kehtivat. „Pole mõtet külvata loomeinimeste sekka segadust ja hirmu,” ütleb kultuuriminister, ise teise käega seda segadust hoolega külvates. Kui see on Reformierakonna teha, siis läheb kultuurkapitali tulupool põhjalikule ümbertegemisele, ning, nagu…
1 minut
