-
On veidi ebatavaline, kui ühe riigimehe eluloos kaalub mõni formaalselt madalam amet üles tema varasema või hilisema riigijuhi või peaministri aja. Ses suhtes meenub esmalt Saksamaa Liitvabariigi legendaarne majandusminister ja hilisem liidukantsler Ludwig Erhard. Eesti näitena võiks siin ennekõike tuua Otto Strandmani, kelle tegevuse kõrghetk jäi aastasse 1924 ja seda rahaministrina.
Kuigi Otto Strandmani tegevus majanduspoliitikuna on nii sisult kui ajalistelt raamidelt palju laiem kui pelgalt 1924.…
-
ja käsikiri Ilmar Raag. Operaator Mait Mäekivi, heliloojad Jimi Tenor ja Rainer Jancis, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümid Anu Lensment, heli Olga Bernadt, Horret Kuus, monteerija Joona Louhivouri. Osades Rasmus Kaljujärv, Hele Kõre, Tambet Tuisk, Margus Prangel, Märt Avandi, Marilyn Jurman, Lembit Ulfsak jt. Produtsendid Riina Sildos, Aleksi Bardy, Amrion Productions ja Helsinki-filmi OY, 94 min. Esilinastus Karlovy Vary filmifestivalil 2008. aasta suvel.
Mida peab tegema lahtise peaga…
-
Unt tundus oma alateadvusega üsna sina peal olevat, vähemalt mis puutus Animasse: festivali näituse „Nattium” tarbeks tehtud 56 intervjuus tuli tihti jutuks tema oskus mõista naist ja naisnäitlejate kaootilist loomust, mida võiks seletada Undi soojade suhetega oma naiseliku algega. „Olen terve elu armastanud kanu rohkem kui kukke, võib-olla on põhjuseks kuke põhjendamatu ülbus, mis võis minus tekitada mingit rivaliteeti,” mõtiskleb Unt romaanis „Öös on asju”.
Varjuga…
-
Nädala eest tegi valitsusliitu juhtiv Reformierakond teatavaks oma ettepanekud 2009. aasta tasakaalus riigieelarve koostamiseks. Dokumendis on kirjas ka soov viia läbi mitmesuguseid „struktuurseid reforme pikaajalise mõistliku eelarvepoliitika tagamiseks ja majanduse elavdamiseks”, sealhulgas niisugune mõte (punkt 15): „Kriitilise pilguga tuleb üle vaadata kõigi avalik-õiguslike institutsioonide ja riigi poolt asutatud sihtasutuste tegevus ning hinnata nende olemasolu ja rahakasutuse otstarbekust”. Iseenesest täiesti rahulik lause, kui vaadata seda väljaspool tänavust…
-
Alustaja jääb selgusetuks
Täpsemini väljendudes oli Gruusia augustiks 2008 valmis oma vägede sisseviimiseks Lõuna-Osseetiasse, sest Vene vägede/„rahuvalvajate” väljaviimine Gruusiast oli – erinevalt Moldovast – pidev protsess (Ahhalkhalakhist ja Bathumist olid nad juba lahkunud). Miks ettevõetust sõda sai ja kes esimesena tulistas, jääb kauaks selgusetuks, sest Moskva kinnitustest hoolimata on ebanormaalne mõelda, et väike riik läks suure riigi armeele kallale. Pigem oli tegu hästi lavastatud provokatsiooniga ja näiteks…
-
Hiljutises öölaulupeo kõnes ütles president, et vabadus ei olevat iseenesestmõistetav, vaid ta „vajab hoidmist ja kaitsmist iga päev”. See mõttekäik tundub lihtsam: vabadus pole olemas nii nagu õhk või vesi, vaid pigem nagu kindlus, müüriga piiratud ala, mis on tekitatud visa tööga ja mida lakkamatult valvatakse. Sellises kindluses viibimine on paradoksaalsel kombel vangistuse vastand, kuid kõik, mis kindlust ohustab, ohustab ka sellesse varjunud vabadust. Vabadus näib…
-
Igaüks õpetab kellelegi midagi. Filosoofid sealhulgas. Üks on aasta õpetaja, teine aastatuhandete õpetaja. On algkooliõpetajaid ja ka inimsoo õpetajaid. John Locke on parajasti keskmine. Rohkem kui kolmsada aastat on ta olnud suur autoriteet neile, kes tema viisil, tema järel usuvad, et igal inimesel on komplekt erilisi loomuomadusi, millistega on kõige paremini kooskõlas inimeste ühiselu korraldus, mida tänapäeval nimetatakse liberaalseks ja kodanlikuks. Ühiselu seisukohalt on inimesele tähtsaimad…
-
Ei saa öelda, et Niklas Luhmanni käsitlust Eesti kultuuriruumis väga tuntaks. Meil on süsteemide ja süsteemiteooriaga enamasti tegelnud loodus- ja reaalteadlased, ka juhtimisteoreetikud, kuid seda kõike mitte Luhmanni „võtmes”. Eestis on kindlasti tänapäeva mõtlejatest Bourdieu või Habermas palju tuttavamad. Samas on Luhmanni teooria puhul tegemist ainesega, mille reflekteerimine võiks olla igati viljakas, kuna Luhmann on tõesti „ära teinud” ühe suurema paradigmamuutuse sotsiaalteoorias, kusjuures see teooriaga on…
-
Kui püüda panna ennast olukorda, kus põhiseadust tõesti praktilises mõttes vaja oleks, siis selgub, et see ei olegi nii lihtne. Seaduste puhul oleme harjunud sellega, et need on keerulises ja veidras keeles. Seadustes tuleb kõik määratleda võimalikult täpselt, et mitte jätta ruumi meelevaldseteks tõlgendusteks, mistõttu ongi välja kujunenud niinimetatud juurakeel. Selle keele vahendamiseks meile, lihtsameelsetele, on olemas juristid. Kui on mingi kohtuprotsess, siis tegelikult ongi ju…
-
Reformierakonna Urmas Paet arvas, et „kui Eesti majandusareng peatub või liigub hoopis tagasi, siis toob see kaasa keerulised ajad kõigis eluvaldkondades. Sellises olukorras otsustavad kultuurivaldkonda eraldatava raha suuruse ikka valitsus ja parlament. Ehk siis tuleb loota, et kultuuri rahastamise kallale ei minda”.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimel nentis Mart Meri, et „on talumatu, kui omaenda valitsus surub need kitsikusse ja kui ei täideta isegi must valgel antud rahastamislubadusi.…
