-
Kuigi näituse kontseptsioonis ei rõhutata niivõrd modernistliku kunstiajaloo ühe provokatiivsema ajajärgu klassika koju kättejõudmist, vaid sootuks kahte aspekti, mis sürrealismi õitseajal olid meie kultuuris kas päriselt tundmatud või ei peetud neid „kõrge” kunsti vääriliseks, ning mis viimastel aastakümnetel on ikka ja jälle olnud meie huviorbiidis. Esiteks, huvi äärealade vastu ehk siis soovi minna kaugemale kuulsatest sürrealistidest, olgu need siis prantslased, belglased või tšehhid, ja tabada sürrealistlikku…
-
Aga väliskeskkond muutus ja lõikas vasttärganud vestluse nagu noaga pooleks (muidugi, kui peaks vastama tõele väide, et loomeliitude ja ministri suhtlemine üldse korralikult käima läkski). Mis võis selle põhjuseks olla? Kõige kaaluvamalt väärarusaam sellest, mis see dialoog üldse on – kas poliitilistest otsustest tagantjärele informeerimine või huviliste kaasamine otsuste väljatöötamisse.
Kuna kultuurielu reguleerivad seadused on põhiosas ammu valmis, siis tähtsaim riigikogu tasemel otsustatav kultuuripoliitiline dokument igal aastal…
-
3. IX kutsuti kultuuriministeeriumis kokku kaunite kunstide nõukoda hasartmängumaksu seaduse eelnõu ja kulka teemal. See oli kindlakäeliselt minister Laine Jänese ja ministeeriumi tiimi dirigeeritud etendus, kus suhteliselt avameelselt räägiti ka kogu kultuuriministeeriumi eelarvekärbetest.
Iga loomeala esindaja sai loomulikult rääkida valupunktidest, asjadest, mida kindlasti ei tohiks kärpida (mina: galeriide toetustest, kunstiajakirjast kunst.ee), kuid kus eri loomealasid konkreetselt ees ootavatest kärbetest, rääkimata must valgel esitatud iga loomeala puudutavatest…
-
Kaheksakümnendate alguses ilmus Benedict Andersoni „kujuteldavatest kogukondadest” (imagined communities) käsitlus, millest sai ühiskonnateoreetikute hulgas bestseller ja millele on viidatud kümnetes, kui mitte sadades töödes. Anderson räägib eeskätt rahvusest kui sotsiaalselt konstrueeritud kogukonnast. Rahvus on kujutlus, mis tekib nende inimeste, kes tajuvad end mingi ühtse nähtamatu kogukonna osana, peas ja südames.
Kogukonnatunnetus tekib siis, kui inimesed evivad sarnaseid väärtusi. Sarnasuste leidmine ja läbirääkimine käib suuresti meedia vahendusel. Meedia…
-
Kreekas, ka selle harituimas osas Ateenas, oli laste, eriti tütarlaste hülgamine just varanduslikel ja pärimisega seonduvatel põhjustel väga tavaline. Spartas kaaluti vastsündinu tapmist-ellujäämist mõningate kirjelduste järgi kergemal käel kui tänapäeval uputatakse kasse. Spartas puudus lastel valdavalt igasugune emotsionaalne tähendus. Sõjakogukonna külge kinnistunud mehed olid oma laste emagagi vähem seotud kui mõni tänapäeva sentimentaal prostituudiga. Mõneti meenutab Sparta militaarne funktsionaalsus tänapäeva isamaalaste suhtumist lastesse. Laste juurdesaamise üle…
-
Kui esimene festival 1998. aasta oktoobrikuus suure pauguga käima läks, ei ulatunud mõtted veel kümne aasta taha. Olime rõõmsad, et ootused osutusid tõeks: täissaalid tõendasid festivali vajalikkust. Festival kasvas ja tõi Tallinna maailma klaverikunsti koorekihi. Meenutagem: Mihhail Pletnjov, Marc-André Hamelin, Angela Hewitt, Piotr Anderszewski, Alexandre Tharaud, Louis Lortie. . . . Nad jätsid meisse osakese oma imelisest maailmast.
Täna algav VI rahvusvaheline pianistide festival „Klaver’08” festival kaardub meie ees kui…
-
Väide, et nimi ei riku meest, on kehv rahvatarkus, sest see võib kehtida ainult steriilses või poliitiliselt pikka aega täiesti neutraalses, ideoloogiavabas keskkonnas. Aga kas sellist aegruumi on Eesti ajaloos kunagi olnud? Teadaolevalt mitte. Ikka on puhunud tuuled idast või läänest ja nime järgi on inimesi omadeks ja võõrasteks liigitatud. Lastele nime valivad lapsevanemadki on ju ikka seisnud poliitilise kaalutluse ees – eriti iseloomulik oli XX…
-
Analüüsides kultuuriministeeriumi 2009. aastaks esitatud eelarvekava, tuleks seda teha nii ministeeriumi vaatepunktilt, s.t hinnata, kas kavandatu täidab ministri seatud ellujäämiseesmärgi, kui ka püüda jõuda arusaamale, kas selline eesmärgipüstitamine on üldse õigustatud.
Ma ei kahtle hetkeski, et ministriga eesotsas töötavad kultuuriministeeriumis oma ala armastavad ja asjatundlikud inimesed. Seetõttu on eelarvekärped tehtud enam-vähem nii, et kõigile siiski natuke hingamisruumi jääks. Mõistlikult on rakendatud ka õigluse ja otstarbekuse printsiipi. Kiita…
-
Ostja, kes mõistab, et ta pole lihtsalt raha kassaletile laduja, vaid globaalsel turul ja sageli negatiivsetes protsessides osaleja, on poeleti ees sageli plindris. Milliste toodete halb mõju kaugetel maadel ja otseselt hoomamatutes sotsiaalsetes ja keskkonnaprotsessides on väiksem? Fair Trade’i kaubamärk on justkui garantii, mis lubab, et vähemalt osa tarbimise ränkadest tagajärgedest saab leevendatud. Hooliv ostja on nõus üsna abstraktsete ja temasse isiklikult vähe puutuvate ideaalide nimel…
-
Paul R. Krugmanile antud Nobeli majandusalase mälestusauhinna puhul võib küsida erinevalt mitmest varasemast laureaadist: miks ta seda auhinda juba varem ei saanud? Niivõrd tuntud on ta tööd rahvusvahelise majanduse alal. Koos Maurice Obstfeldiga kirjutatud „Rahvusvaheline majandusteooria. Teooria ja poliitika” („International Economics. Theory and Policy”) on ilmselt maailmas kõige kasutatum selle valdkonna kõrgkooliõpik. Krugmani preemiat väärivad uurimused on seotud tööstusharusisese kaubanduse (intra-industry trade) kontseptsiooni väljaarendamisega; see seletab…
