-
Olaf Mertelsmann: Lugupeetud professor Zubkova, aasta alguses ilmus teie palju tähelepanu pälvinud raamat „Pribaltika i Kreml 1940–1953” („Balti riigid ja Kreml, 1940–1953”), mis tõlgitakse peatselt ka eesti keelde. Selles raamatus uurite Baltimaade sovetiseerimist Moskva perspektiivist, tuginedes kesksete poliitiliste organite toimikutele. Praegu olete tulnud nädalaks ajaks Eestisse. Millised on teie esimesed muljed?
Jelena Zubkova: Olen juba ammu tahtnud Eestisse ja Tartusse tulla, kuid mitmetel põhjustel sai see…
-
Viieteiskümne ettekande hulgast, mida sai kuulata stalinismiaegsele Baltikumile pühendatud kahepäevasel konverentsil „Balti riigid Stalini valitsemise all” („The Baltic States under Stalinist Rule”), võib välja tuua viis uurimust, kus oli keskendutud konkreetsemalt Lätile. Vaadeldud küsimused ja teemad on muidugi laiendatavad kõigile Balti riikidele ning kogu stalinistlikule perioodile. Mis aga puudutab küsimuste vastuseid või lähenemisvõimalusi, siis need võivad isegi Läti piires olla vägagi eriilmelised.
Üheks peamiseks Läti-teemaliste ettekannete ja…
-
Stalinistliku terrori teemat kaetakse historiograafias jõudsalt nii üldisel kui liiduvabariikide ja regioonide tasandil. Arhiivide avanemine 1990. aastatel on uurimuste hulka pöördumatult kasvatanud. Balti riikides korda saadetud stalinistlike kuritegude käsitlusi on kaugelt üle tuhande, kui artiklid ja mälestused juurde arvata. Kuna Baltimaade arhiivimaterjalid on kättesaadavamad, on mitmedki stalinistlike kuritegude aspektid läbi uuritud just Balti arhiividele toetudes, kuigi kõige olulisemad säilikud on hoiul mõistagi Moskvas. Hiljutised uurimused on…
-
Sõnaraamatulugu, vähemalt väiksemate keelte oma, algab tavaliselt kakskeelsete sõnaraamatutega, mis on Euroopas ja soome-ugri mail seotud kristluse ja vaimuliku kirjanduse levikuga. Ja üldjoontes on olnud ikka sedapidi, et algul on lähtekeeleks muu keel, nagu Stahli saksa-eesti sõnastik XVII sajandi esimesel poolel, seejärel oma keel, nagu Eestis ligi sada aastat hiljem ilmunud Vestringi eesti-saksa „Lexicon”. Tavaliselt on autoriks algul muulased, kuni (ühe-kahe sajandi jooksul) on võrsunud oma…
-
Rahvusvähemuste kuu, s.o oktoobri 20. päeval esitleti Euroopa Liidu infokeskuses rahvarohkelt vastvalminud „Eesti-rumeenia sõnaraamatut”, mille olete koostanud koos oma tütre Regina Palandiga. Miks see sõnaraamat nii laiapõhjalise seltskonna tähelepanu pälvis?
Olen sündinud Moldovas ning lõpetanud Chişinău ülikooli filoloogiateaduskonna, tegutsenud olen turismi- ja tõlkevallas. Eesti on mu kodumaa 1979. aastast. Kuna olin aastatel 1999–2007 Rumeenia aukonsul Eestis, andis see mulle võimaluse tihendada kahe riigi kultuuri- ja majandussuhteid. Äsja…
-
Üks parandusviis selgub ÕSi artiklitest: paneme sõna lisaks ja alaleütleva käände asemele peale ja omastava käände, nt
See kehtib lisaks Eestile veel Tšehhis ja Ungaris. – Parem: See kehtib peale Eesti veel Tšehhis ja Ungaris.
Lisaks haridusele väärtustab tüdruk iga rõõmuhetke. – Parem: Peale hariduse väärtustab tüdruk iga rõõmuhetke.
Teine võte on omastav + kõrval, nt
Koolid tutvustavad lisaks mõisa ajaloole ja tänapäevale ka õpilastöid. – Parem: Koolid tutvustavad mõisa…
-
Sama hull kui kadunud au- ja suurmeeste teotamine on ministeeriumi tegevuses see, et ametnikud on endale võtnud meelevalla seadusandja väga selget rahvuslikku tahet tõlgendada poliitiliselt korrektse „multikultuurilise” pudruna. Ei tulnud emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks tunnistamine riigikoguski naginata. Lauri Vahtre nimetas otse riigikogu valimiste (märtsis 1999) eel rahvaesindajaid tabanud patriotismipuhangut „tegevuse imiteerimise eelistamiseks tegevusele endale” ning rõhutas enne eelnõu lõpphääletust üle: „Jääb üle loota, et emakeelepäev, kui see…
-
Kuigi näituse kontseptsioonis ei rõhutata niivõrd modernistliku kunstiajaloo ühe provokatiivsema ajajärgu klassika koju kättejõudmist, vaid sootuks kahte aspekti, mis sürrealismi õitseajal olid meie kultuuris kas päriselt tundmatud või ei peetud neid „kõrge” kunsti vääriliseks, ning mis viimastel aastakümnetel on ikka ja jälle olnud meie huviorbiidis. Esiteks, huvi äärealade vastu ehk siis soovi minna kaugemale kuulsatest sürrealistidest, olgu need siis prantslased, belglased või tšehhid, ja tabada sürrealistlikku…
-
Aga väliskeskkond muutus ja lõikas vasttärganud vestluse nagu noaga pooleks (muidugi, kui peaks vastama tõele väide, et loomeliitude ja ministri suhtlemine üldse korralikult käima läkski). Mis võis selle põhjuseks olla? Kõige kaaluvamalt väärarusaam sellest, mis see dialoog üldse on – kas poliitilistest otsustest tagantjärele informeerimine või huviliste kaasamine otsuste väljatöötamisse.
Kuna kultuurielu reguleerivad seadused on põhiosas ammu valmis, siis tähtsaim riigikogu tasemel otsustatav kultuuripoliitiline dokument igal aastal…
-
3. IX kutsuti kultuuriministeeriumis kokku kaunite kunstide nõukoda hasartmängumaksu seaduse eelnõu ja kulka teemal. See oli kindlakäeliselt minister Laine Jänese ja ministeeriumi tiimi dirigeeritud etendus, kus suhteliselt avameelselt räägiti ka kogu kultuuriministeeriumi eelarvekärbetest.
Iga loomeala esindaja sai loomulikult rääkida valupunktidest, asjadest, mida kindlasti ei tohiks kärpida (mina: galeriide toetustest, kunstiajakirjast kunst.ee), kuid kus eri loomealasid konkreetselt ees ootavatest kärbetest, rääkimata must valgel esitatud iga loomeala puudutavatest…
