-
EKMi raamatukogu on kultuurkapitalilt toetust taotlenud kõigi teiste taotlejatega võrdsetel tingimustel juba 1996. aastast. Mitte alati ei ole neid taotlusi rahuldatud, kuid kunagi pole ka öeldud, et muuseumi raamatukogu enam taotleda ei tohi. On aga väga rõõmustav, et just viimastel aegadel on kulka nõukogu pidanud muuseumi raamatukogu täiendamist oluliseks ja toetust väärivaks. Pean vajalikuks rõhutada, et ilma kultuurkapitali toetuseta ei oleks kunstimuuseumi raamatukogu, mis on üks…
-
Kaarel Tarandi ülejäänud seisukohad väärivad aga päris kindlasti kommenteerimist ning nende üle mõtisklemist. See on loomulikult tänuväärne, sest on sammuke selles suunas, et (ema)keeleprobleemidele ei mõelda ainult üks kord aastas, kampaania käigus, vaid juureldakse emakeele ja enda seose üle sagedaminigi. Nõustun täielikult Tarandi artiklis viidatud Lauri Vahtre seisukohaga, et emakeelt ei tule armastada mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Lisaksin: pidevates tegudes, mitte ühte päeva aastas…
-
Peaaegu täielik tühjus jääb esialgu haigutama rubriiki „Fotoarhiiv”. Vanade arhiivimaterjalide digiteerimine on, teadagi, töö- ja ajamahukas ettevõtmine. Sirbil on, arvata võib, unikaalne portreefotokogu eesti kultuurielu pea- ja kõrvaltegelastest 1970ndatest kuni iseseisvuse taastamise ajani. Täpselt pole üle lugenud, aga silma järgi üle 10 000 foto kindlasti. Niipea kui rahatähtede praegusest soodsam seis võimaldab, muutuvad need fotod ka avalikult kättesaadavaks.
Hiljemalt esmaspäevast hakkavad Sirbi kodulehele iga päev lisanduma värsked…
-
Käis küll ühekordne kära üle linna, maa ja meedia, et Jaani kirikut ning Kunstihoonet võib Vabaduse Garaaži rajamisel kasutatavate valede ehitusvõtete ning puudulike ohutusabinõude tõttu katkiminek tabada. Vastutajate reaktsioon sellele oli iseloomulikult ebaadekvaatne. Õigeaegselt maasse tagumata jäänud tugivaiu on nüüd juba sõiduhoo sisse saanud hoonete peatamiseks ehk hilja kasutada, ent uskuda, justkui võiks oma häbi ja tegemata töö liivaga katmine probleemi olematuks teha, on hullem kui…
-
Kuidas siis rahastada teadusuuringuid? Eks see küsimus ole olnud päevakorras nii minevikus kui ka tänases maailmas ning on seda kindlasti ka tulevikus. Minevikus pani oma (?) raha mängu valitseja. Nii oli Aleksandrias, kus Museioni külastasid teadlased (sealhulgas Eukleides, Archimedes jpt), nii sai Tycho Brahe legendi kohaselt ca 10% „rahvuslikust kogutoodangust”, sest valitseja kinkis talle terve lossi, jne. Nüüd paneb oma raha mängu riik, s.t ühiskond. Ning…
-
Just niisugune võrdpilt kangastub mu silme ette, kui mõtlen ülemaailmsele majanduskriisile. Mitte ainult sellepärast, et majanduse keeles kiputakse kõike väljendama vastupidistes mõistetes: röövimist kujutatakse annetamisena, orjandust vabadusena ja hävitust kasvuna. Ei, majanduskriis ei vääri kiitust mitte mingis ümberpööratud, iroonilises või veidrustavas tähenduses. Majanduskriisil on tõeliselt häid külgi, mida esialgses ähmis lihtsalt ei nähta või ei taheta tunnistada.
1992. aastal pidas John Cage akrostihhoni vormis kirjutatud loengu „Ülerahvastus…
-
Suvel 1940 alanud Balti riikide sovetiseerimisprotsess katkes Saksa okupatsiooni tõttu ja viidi lõpule 1944-45 pärast seda, kui punaarmee oli Balti riigid taasvallutanud. Nõukogude historiograafias käsitleti seda okupeerimist vabastamisena, nõukogude võimu ja kommunistliku ideoloogia triumfina. Nõukogude võimu oponente käsitleti bandiitide ja fašistidena.
Pärast 1991. aastat on Venemaa Balti-historiograafias näha kaks suunda: liberaaldemokraatlik ja natsionaalpatriootiline. Esimese suuna nimekaim esindaja Jelena Zubkova uurib oma raamatus „Balti riigid ja Kreml, 1940–1953”…
-
Olaf Mertelsmann: Lugupeetud professor Zubkova, aasta alguses ilmus teie palju tähelepanu pälvinud raamat „Pribaltika i Kreml 1940–1953” („Balti riigid ja Kreml, 1940–1953”), mis tõlgitakse peatselt ka eesti keelde. Selles raamatus uurite Baltimaade sovetiseerimist Moskva perspektiivist, tuginedes kesksete poliitiliste organite toimikutele. Praegu olete tulnud nädalaks ajaks Eestisse. Millised on teie esimesed muljed?
Jelena Zubkova: Olen juba ammu tahtnud Eestisse ja Tartusse tulla, kuid mitmetel põhjustel sai see…
-
Viieteiskümne ettekande hulgast, mida sai kuulata stalinismiaegsele Baltikumile pühendatud kahepäevasel konverentsil „Balti riigid Stalini valitsemise all” („The Baltic States under Stalinist Rule”), võib välja tuua viis uurimust, kus oli keskendutud konkreetsemalt Lätile. Vaadeldud küsimused ja teemad on muidugi laiendatavad kõigile Balti riikidele ning kogu stalinistlikule perioodile. Mis aga puudutab küsimuste vastuseid või lähenemisvõimalusi, siis need võivad isegi Läti piires olla vägagi eriilmelised.
Üheks peamiseks Läti-teemaliste ettekannete ja…
-
Stalinistliku terrori teemat kaetakse historiograafias jõudsalt nii üldisel kui liiduvabariikide ja regioonide tasandil. Arhiivide avanemine 1990. aastatel on uurimuste hulka pöördumatult kasvatanud. Balti riikides korda saadetud stalinistlike kuritegude käsitlusi on kaugelt üle tuhande, kui artiklid ja mälestused juurde arvata. Kuna Baltimaade arhiivimaterjalid on kättesaadavamad, on mitmedki stalinistlike kuritegude aspektid läbi uuritud just Balti arhiividele toetudes, kuigi kõige olulisemad säilikud on hoiul mõistagi Moskvas. Hiljutised uurimused on…
