-
Egge Kulbok korraldas läbi 1990. aastate Tartus festivali „Dionysia”, mis läks kümnendi lõpul kahetsusväärselt hingusele. Osalt küllap ka sellest valusast kogemusest tõukudes on Kulbok hiljem pühendunud kultuuripoliitikaalasele akadeemilisele uurimistööle. 1990. aastate kontekstis tundus „Dionysia” hinguseleminek ülekohtune. Olin mitmete muudegi üksikküsimuste puhul Kulbokiga sama meelt: meie kultuur tundus institutsionaalselt suletud, ebatraditsioonilise suhtes tõrjuv jne. Aastatega tunduvad need vanad kultuuripoliitilised vaidlused üha vähem huvi pakkuvat. Tartus on täna…
-
Kultuuripoliitiline kogemus
Veelgi õhem on kultuuripoliitika ning selle üle arutlemise kiht. Kui vaadata lähemalt Eesti kultuuripoliitika ajalugu ja üldistada see perioodideks (vt Acta Historica Tallinnensia 12, 2008), siis võib välja tuua kolm kultuuripoliitilist mudelit.
Üsnagi vaba ning ennast luua ja jõudumööda kehtestada püüdev kultuuripoliitika, kus märkimisväärne roll on omaalgatusel, esmajoones muidugi kultuuritegelaste, aga ka laiema üldsuse initsiatiivil. Selline ideoloogilise ühisnimetajata poliitika valitses aastail 1918–1934 ja 1991–1995 (mäletatavasti oli…
-
Mulle oli filmi kõige huvitavam osa viimane kolmandik: tekib olukord, kus küla naiste ja meeste arvamus lahkneb. Pärast pühakoja põlemist kogunetakse lagedale platsile, seesama kortsulise näoga memm laseb pealiku ajutiselt asendada ning naised väljendavad oma tahet. Kuigi enamasti arutab küla asju väike vanameeste kogu, ei saa sümboolne võim siiski toimida ilma naistelt saadud mandaadita. Naiste keskne autoriteet on kortsulise näoga nõid, selgeltnägija ja ennustaja, kelle käest…
-
Tänavu suvel Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel asutatud kultuuriteooria tippkeskus on seitsmest rahastuse pälvinud Eesti tippkeskusest ainus, kus tehakse sotsiaal- ja kultuuriteadust.
Viimastel aastakümnetel on kultuuri- ja sotsiaalteadustega vältimatult kaasas käinud mitmesugused üksteisest välja kasvavad kriisid ja/või pöörded. Nimetagem neist vaid mõnda nagu interpretatiivne, performatiivne, refleksiivne, tekstuaalne, kultuuriline ja on selge, et teadusilm elab üle tõepoolest murrangulisi aegu, kus varasemad selgesti piiritletud taustsüsteemid ei näi enam kehtivat ning…
-
Paljudel oli võimalus lugeda mõned nädalad tagasi meedias avaldatud lugu ebainimlikkusest, mida ilmutasid muinsuskaitsjad, kes lükkasid kategooriliselt tagasi pakutud lahenduse, kuidas liikumispuuetega inimesed saaksid hõlpsamini rajatava Vabadussõja Võidu samba juurde. Meedias ilmunud teatele järgnenud kohtumisel kõigi asjaosalistega selgus aga tõsiasi, et projekteerijad ei olnudki kõnealust ideelahendust muinsuskaitsele arutamiseks esitanud. Kust siis tekkis avalikkusesse teade muinsuskaitsjate keeldumisest? Aga väga lihtsalt. Vastav avaldus muinsuskaitsjate kohta tehti tulenevalt müüdist,…
-
Üks hõlpraha ajastu moenähtusi sai pealkirjaks loomemajandus. Miks üldse uut pealkirja ja definitsiooni vaja oli, pole lõpuni selge, küll aga jääb faktiks, et loomemajanduse mõiste all askeldamiseks leidis turvalise ametnikukoha nii mõnigi endine kultuurikomissar Briti saartel ja Euroopa südames, lõpuks ka Eestis. Kultuurielu ümber sekeldajate, jagajate ja ümberjagajate arv suurenes, ent kuidas selle hulga kasv on seotud loomeinimeste endi loominguliste võimete kasvuga, pole tänaseni võimalik kindlaks…
-
Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus:
§ 29. Aktsiisi laekumine
(1) Aktsiis laekub riigieelarvesse.
(2) Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Riigieelarvesse kalendrikuu jooksul laekunud aktsiisist tehakse ülekanne Eesti Kultuurkapitalile aktsiisi laekumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.
Kultuuriministri avaldus kultuurkapitali rahastamisest
12. XI 2008
Ei ole mõistlik lammutada Eesti Kultuurkapitali rahastamise süsteemi enne kui pole kultuuriavalikkusele välja…
-
Antud vaidluses ei tohiks me unustada, et:
1. Eestis pole kunagi kehtinud 5% käibemaksu kultuuriürituste piletitele. Kehtis vaid 5%-line alandatud maksumäär teatrietenduste ja kontsertide korraldamisele, mispidi meie käibemaksuseadus ei olnud kooskõlas Euroopa Nõukogu VI direktiiviga. Nimetatud direktiiv lubab alandatud käibemaksumäära rakendada vaid kultuuri- ja spordiürituste külastamisele ehk niisiis piletitele, sugugi mitte aga nende sündmuste korraldamisele. Korraldamine on ju ka kõik muu, mis teatri- või kontserdimajas toimub. Selle…
-
Kulkast
Sotsiaaldemokraadid toetasid palavalt kultuurkapitali loomist ja rahastamist just nii, nagu see täna käib. Ja ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks me peaks oma seisukohta muutma. Avalike maksutulude sihtotstarbelisus on suur eelis ja erand, mida üldistes huvides harva kasutada võib. Kultuur, pensionid, tervishoid, keskkond ja mõni valdkond veel ning ongi loetelu lõplik. See eelis avaldub eriti eredalt just nüüd, kus makstulu langemise tõttu erandite vastu sõjakäiku…
-
Niisiis ehk tuleks tõlkealases arutluses asendada karm sõna „sama” pehmema sõnaga „sarnane”. Paraku on kahel kui tahes erineval asjal (mõttel, väljendil) alati vähemalt üks sarnasus – see, et nad on asjad (mõtted, väljendid). Ja kui neil oleksid kõik tunnused sarnased, siis poleks nad enam kaks eri asja, vaid üks ja seesama. Igal juhul peab kusagilt jooksma ähmane piir, pärast mida ei ole teiskeelne tekst enam tõlge.…
