-
Võiks arvata, et lihtsaid inimesi ahistavat professionaalkretinismi tänapäeval ei esinegi. On ju sund suhelda avalikkusega avalikult ja võimalikult mõistetavas ning lihtsas keeles mõjutanud pea kõiki elualasid. Aga võta näpust! Akadeemilise taustaga avalikku teadmist esindavate ekspertide kõrvale või asemele on tekkinud terve hulk ka eriti salajast teadmist esindavaid eksperte, kes valvavad paljudes nõukogudes ja komisjonides ja kellest me eriti midagi ei tea. Vähemasti kuni midagi väga suurt…
-
Ma mäletan, et kui aastal 1984 ilmus Loomingu raamatukogus mehhiko kirjaniku Octavio Pazi luulekogu ?Alati on olevik?, pälvis see päris suurt tähelepanu ärksama noorsoo hulgas, kellele ladina-ameerika kirjanduse maagiline realism, eelkõige muidugi G. G. Márqueze ?Sada aastat üksildust?, oli teadagi ilmutusliku tähtsusega. Kuigi Pazi luule on küll pigem sürrealistlike mõjudega ning maagilisele realismile iseloomulikku kummituslikkust kohtab seal vähe, õhkus sellest sedasama absoluutset, peaaegu müstilist üksildust, mis…
-
Eelöeldut ei tule mõista, nagu eitaks käesoleva loo autor vajadust osaleda rahvusvahelises teaduses. Ent tsiteerimisindeksite ületähtsustamine ja nende käsitamine teadusloome väärtuse mõõdupuuna on vähe põhjendatud. Pealegi usun, et tõeliselt väärtuslikke mõtteid, millega tasub suure auditooriumi ette minna, ei pruugi pähe tulla väga sageli ja nende äratundmine ei ole nii lihtne, kui teadusfondi põhikiri näib eeldavat.
Teadusfond jaotab juhendi kohaselt raha algupärastele uuringutele, millel on kindel,…
-
Usutavasti on ?Mängiv inimene? raamat, mida Huizinga oli terve elu kirjutada tahtnud, aga polnud julgenud. Sest küllap oli mäng midagi, mida tõsimeelne ajaloolane tollal enese esemeks teha ei võinud, kartmata minetada oma tõsiseltvõetavust. 1938, kui ?Mängiv inimene? ilmus, oli Huizinga 64aastane. Suur sõda Euroopasse sisse hingamas, seitse aastat veel elada jäänud. Selleks ajaks oli Huizinga ammugi tunnustatud ja peale selle juba ka vanuses, kus teiste arvamus…
