-
Praegu on vabariigis isegi juhtivates suurettevõtetes/-kettides levinud tava palgata töötajaid (sageli noori, aga seegi pole reegel) prooviajaks väiksemale palgale ning isegi korraliku töötulemuse puhul nad vallandada enne, kui neile üldse mingid kaitsvad õigused rakenduvad. Samasuguseid juhtumeid on lähiminevikust teada ka meediasektorist. Ümbrikupalgad on tänini kuskil olemas. Aga nendest nähtustest ei räägita, inimesed tahavad ju ära elada. Nüüd siis kavatsetakse sisse libistada ka seadusesäte, mille järgi vallandatud…
-
14% Türgi SKPst tuleb agraarsektorist (kus on tegev 46% rahvastikust), põllumajandus on aga niigi ELi peamisi valupunkte. Mitmes majandusharus (naftakeemia, energiatootmine, tubaka- ja joogitööstus, pangandus ja telekommunikatsioon) domineerivad ebarentaablid riigiettevõtted. Koos riigivõla ülikõrgete protsentidega johtub sellest suur (kuni 10%) eelarvedefitsiit. Välisvõlg küünib 2 aasta ekspordituluni ja laenu teenindamiseks kulub 60% ühe aasta eksporditulust. Türgi on jätkuvalt sõltuv rahvusvaheliste rahafondide toetusest ja ka Ameerika soosingust. Türgi kui…
-
Mõneski demokraatlikuks peetavas riigis rahuldub mõjuv enamus rahvast presidendikandidaadi isikuomaduste ja paari pseudoprobleemi arutamisega. Ikka põhimõttel, et tuleb vaid leida õige mees, küll too teeb õigeid tegusid. Pole tähtis, mis teod need täpselt on. Valimiskampaaniast saab suhtekorraldusfirmade võistlus, ei enamat. Üks pesupulber kõik. Professionaalse suhtekorralduse abiga võib toota ka rahva rahulolu, st. reitingu-uuringu tulemust. Kurb küll, aga pooldemokraatia ongi enamusele meele järele: uuringud näitavad, et väärtustatakse…
-
Maksupoliitika kujunemise ajaloost on teada, et eliidid ja privilegeeritud grupid olid varasematel aegadel maksumaksmisest isegi vabastatud. Kindla määraga proportsionaalne tulumaks hakkas kujunema alles XIX sajandil, kui keskklass oli omandanud poliitilise mõjuvõimu. Progressiivsele tulumaksule üleminekut seostatakse aga valimisõiguse andmisega alamklassidele, ametiühingute tugevnemise ja demokraatliku kodanikuühiskonna tekkimisega. Eestis pole paraku kujunenud veel keskklassigi, rääkimata tugevatest ametiühingutest ja valitsusest sõltumatutest kodanikuühendustest, mis suudaksid maksupoliitikat mõjutada. Sellepärast ongi kujunenud olukord,…
-
?Piiskopi naer? ja krokodillipisarad on ühe olukorra kaks tahku. Näib, et meie kultuurimõistmises domineerib kaks lihtsat põhikujutlust: üks (avatud ja võimukas), et kunstikultuur on nagu loodus (mis peab ise hakkama saama) või üksnes see, mis on tugev nagu loodus (saab hakkama); teine (silmakirjalik), et tõeline kunst on huvivaba ja sõnastamatu.
?Loodus? muidugi ongi tugevam kui ?kultuur?. Suur osa meelelahutusärist parasiteerib akadeemilise haridussüsteemi ja traditsiooni peal.…
-
Austatud pidulised! Täna on meil põhjust olla kahekordselt rõõmsad. Esiteks seetõttu, et taas kõneleb olemine eesti keeli, on ilmunud järjekordne teetähis Martin Heideggeri mõtteteelt. Kuid meile pole vähem tähtis see, et ümmarguse teetähiseni on jõudnud selle raamatu tõlkija, kes meie, üliõpilaste jaoks pole sugugi üksnes tõlkija. Hoolimata M. Heideggeri viibetest, et tõlkimine on alati ka tõlgitsemine, millega kõnealune tõlkija otsustavalt nõustub, peetakse tõlkijaid ometi sageli üksnes…
-
Meenub päikesest küllane kevadpäev, kõnelus Toomemäe nõlval, kõnelus meie õpetajaist, nooruslikult karm kõnelus. Mu sulnis kaaslane lausus: ?. . . . Matjus aga vahendab hoiakuid.? Lausus justkui hoiatuseks, et siis minna, päris ära minna, justkui teise ilma, uude ellu surra, jättes mulle siia oma rasked sõnad. Kas tänagi kõnelda hoiakutest? Mu toonane kaaslane on läinud, temaga otsesõnu rääkida ei saa, ta on läinud, ent, tunnen, vahetevahel ta mõtleb me…
-
Kas filosoofia tulevik on tõesti nii absurdne ja kole? Kuidas elada ja olla, kuidas mõelda nii, et ei jääks tankiroomikute alla? Üks võimalus on mässata. Hakata süsteemile vastu, üksi või kollektiivselt. Näiteks nõuda, et filosoofiat ei arvataks (ka mitte vormiliselt) teaduste hulka, tuginedes väitele, et filosoofia ju pole teadus. Tulemusi pole raske ette näha. Mässajad saavad süsteemi käest ühel või teisel moel karistada. Filosoofid ei saa…
-
Juhan Peegli, tookord noore rahvaluuleteadlase südames oli valus äratundmine eestlasi ja eesti keelt ähvardava hävingu ohust. Selle äratundmise päevadest ja öödest kirjutab ta kakskümmend viis aastat hiljem raamatu ?Ma langesin esimesel sõjasuvel?. Viiekümne neljandal sellist raamatut veel kirjutada ei saanud. Sai aga teha midagi selle ohu enda vastu. Sai teha seda, mida õpetas Juhanile Kreutzwaldi, Jannseni ja Masingu uurimine: toetada võõrvõimule allutatud rahva eneseteadvust tema keeles…
-
?Minu kiri on ebatavaline. Kuid tavatu on olnud ka Teie roll minu elus ning laiemalt vaba ajakirjanduse roll eesti rahva elus. Just täna, pühapäeval, 25. mail kõnelesite 1945. aasta valimistest Inglismaal ? ja Churchillist, kes lahkus Potsdamist, et mitte kunagi sinna naasta. See pööras Stalini veelgi umbusklikumaks. Potsdami konverentsi ajal olime ikka veel küüditatud. See konverents oli ja on praegugi eestlaste silmis Müncheni lepituspoliitika, Teherani ja…
