-
Reformierakonna Urmas Paet arvas, et „kui Eesti majandusareng peatub või liigub hoopis tagasi, siis toob see kaasa keerulised ajad kõigis eluvaldkondades. Sellises olukorras otsustavad kultuurivaldkonda eraldatava raha suuruse ikka valitsus ja parlament. Ehk siis tuleb loota, et kultuuri rahastamise kallale ei minda”.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimel nentis Mart Meri, et „on talumatu, kui omaenda valitsus surub need kitsikusse ja kui ei täideta isegi must valgel antud rahastamislubadusi.…
-
Seega võikski kulka asju omavahel, „siseringis” rahulikult edasi arutada. Mina ise arvan, et kulka töötab üsna hästi – väita, et kirjanikele arvutite ostmine on kahtlane, on sama hea kui väita, et kergejõustikuliidu kavatsus soetada kettaheitjatele kettaid tundub ülimalt kummaline. Sellegipoolest annaks kulka tööd kindlasti veelgi parandada.
Kulka kirjanduse sihtkapitali nõukogu esimees Ilona Martson kirjutas rünnakute tipphetkel rahuliku ja tasakaaluka artikli („Palju kära eimillestki”, Eesti Päevaleht 1.…
-
Viimatist vaegust on meil aidanud leevendada kultuur, mida siinmail ikka on hinnata osatud. Kultuur pole pelk iluasi ega isegi mitte ainult rahvuse ja keele omapära hoidja ja edendaja, mitmekesise humanistliku inimolu kujundaja, kriitilise mõtlemise säilitaja ja võimaldaja ja mis kõik veel. Võimalik, et just kultuur on teadusrahastuse vaegseisus aidanud meil püsida veidigi teadmistepõhise majandustegevuse teel. Pole tõepoolest palju neid asju, mida tänapäeval müüa õnnestuks ja mille…
-
Tunnistan, et ammu pole ükski raamat mind sel moel jahmatanud. Iseenesest on ettevõtmine mõistagi tore. Pidevas identiteedikriisis eestlastele on mälestuste kogumine ikka olnud päästerõngaks ja kui Enno Tammer juba hiljaaegu samalaadse netiküsitluse põhjal kaks nõukogude aja meenutusvalimikku on koostanud, võis arvata, et keegi ka sihipärasemalt üleminekuaastad uuesti ette võtab. Selle eest tänu ja lootkem, et selletaolisi kogusid lisandub veel.
Ja ikkagi, see raamat jahmatas mind – kuigi…
-
Tänapäeva filosoofia ulatub jalgpallist inimõigusteni
Filosoofide suurüritusel peeti plenaaristungitele ja ümarlauaaruteludele lisaks ettekandeid kokku viiekümne neljas sektsioonis. Loomulikult olid esindatud kõik filosoofia peasuunad metafüüsikast, epistemoloogiast (teadmisteooriast) ja filosoofilisest eetikast teadus-, õigus-, religiooni-, tänasel päeval järjest tähtsama tehnoloogia- ja isegi spordifilosoofiani. Näiteks rääkis ettekandja jalgpallifilosoofiast, väites, et just jalgpallimäng võimaldab anda Friedrich Schilleri homo ludens’i mõistele kinnituse tegelikkuses. Hea mäng jalgpalliväljakul laseb mängival inimesel end tervikliku indiviidina tunnetada,…
-
Etnopoliitika ja õiguse sektsiooni töös osales 22 rahva esindajaid, kuulati 73 esinemist ja sõnavõttu. Ettekande pidasid Viktor Rõtškov (permikomi), Lidia Vello (neenets), Zinaida Strogalštšikova (vepslane) ja Valeri Markov (sürjakomi). Sektsioon tegi muu hulgas ettepaneku luua Venemaal rahvuspoliitika ministeerium ning anda mõistele „vähemusrahvus” kindel sisu.
Kultuuri sektsioonis oli osalejaid üle 150, esinejaid 15. Ettekandjad olid Ildiko Lehtinen Soomest ja Pjotr Tultajev Mordvast. Sektsioon esitas lõppresolutsiooni 15 ettepanekut, millest…
-
Rohkem oli siiski tulevikku suunduvat arutelu. Rõhutati, et seadused on küll olemas, kuid need ei toimi (marilased); Jugra ülikooli prorektor Gerassimova rääkis koguni 20 keelt ja kultuuri kaitsvast seadusest, mis ainult paberil. Nõuti reaalse kakskeelsuse kehtestamist (neenetsite esindaja väitel „oskavad inimesed lõunast vaid ühte keelt”) ning selleks vajalikku konstitutsioonimuutust (ersad), meenutati põhiseaduslikku õigust emakeeles õppida (ingerlased). Neenetsite esindaja väitis ka, et 68% Venemaa territooriumist on riigiduumas…
-
Kindlasti mõjutab see konflikt suhtumist Venemaasse. Usun, et nii mõnegi kolleegi usk Venemaa muutumisse sai tõsise hoobi ja suhtumine on nüüd realistlikum. Vaevalt võtab keegi tõsiselt Venemaa retoorikat oma kodanike kaitsmise kohta, seda enam, et järjest tuleb informatsiooni, kuidas kaukaaslasi Venemaal taga kiusatakse. Sallimatus ja vägivald nende vastu sai selle sõjaga vaid hoogu juurde.
Mis puudutab aga Venemaal elavaid soome-ugri rahvaid, siis usun, et sel suvel said…
-
Eestlaste suhe põgenemisse on küll ammune, aga teravalt meeles hoitud. Kodu hirmust või muul moel sunnitult mahajätmise kogemus on jube, sõltumata põhjusest või mandrist, kus inimene elab, ja isegi sellest, kui kaugel inimene kodust on – kui ta sinna tagasi minna ei saa. Lisaks sõdadele põgenetakse tagakiusamise, nälja, looduskatastroofide, aga ka arenguprojektide eest – näiteks Hiinas ja Indias seoses tammide ehitusega – või elatusallikate kadumise tõttu.…
-
Vestlusring leidis aset TLÜ Keskaja Keskuse korraldatud konverentsil „Henriku Liivimaa kroonika: ajalookirjutus ja ristisõda Läänemere keskaegsel rajamaal” selle aasta 23. mail. Osalesid läti arheoloog Andris Šnē, soome medievist Tuomas M. S. Lehtonen, Soome Kirjanduse Seltsi juhataja, mille egiidi all ilmus Liivimaa kroonika soomekeelne tõlge (2003), eesti ajaloolane Enn Tarvel, kes kahasse Richard Kleisiga on pannud kroonika eesti keelde, ja itaalia latinist Piero Bugiani, kes tõlkis kroonika…
