-
Katrin Saks, Euroopa Parlamendi soome-ugri koostöörühma liige
Eesti-Soome-Ungari parlamendisaadikute initsiatiivil läks sel aastal Euroopa Liidu eelarvesse esmakordselt sisse 2,5 miljonit eurot Venemaa soome-ugri vähemuste kultuuri, hariduse, meedia ja kodanikuühiskonna arengu toetamiseks. Kuidas ja kas võib mõjutada Venemaa praegune ülihoolitsev retoorika Gruusia väikerahvaste aadressil ja tema sõjategevus Gruusia pinnal Euroopa parlamendi soome-ugri koostöörühma suhtumisi ja tegemisi Venemaa soome-ugri rahvaste keele ja kultuuri toetamisel?
-
PEETER PÄLL, Emakeele Seltsi keeletoimkonna vanem
-
JOEL SANG, Keele ja Kirjanduse peatoimetaja
-
Olen veendunud, et kõikvõimalikud jututoad ja reeglitest ahistamata veebiavarused on üks keele muutumise imeväärne avaldumisvõimalus. Ent inimesed ei peaks ennast ilma jätma ka võimalusest teha end teistele arusaadavaks selgelt ja vähemate vahendite ning liigse sõnalasuta. Selle võimaluse tagavad keelereeglid ja keelekorralduslikud juhised. Eelmisel aastal ilmus mitugi väljendusõpetusele ja teksti koostamisele keskendatud raamatut (vt Keele Infoleht 14. XII 2007), kuid kahjuks tundub viimasel ajal järjest sagedamini, et seda sorti kirjandust peetakse…
-
Sulev Iva, Võru Instituudi teadur
Euroopa Komisjoni aastateks 2004–2006 mõeldud tegevuskava „Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamine” rakendumisega on Euroopa avalikkus mõistnud regionaal- ja vähemuskeelte toetamise meetmete tähtsust. Võrus 2.–4. novembrini peetud konverentsil „Haridus kultuuri ja keele omapära hoidjana” keskenduti esmakordselt väikekeeltele ja kohalikule omapärale hariduses. Milline on seis Euroopa ja Eesti väikekeelte õpetamisel?
-
URMAS SUTROP, EKI direktor, TÜ antropoloogilise ja etnolingvistika professor
-
Nõukogude ajal oli Eestis religioon põlu all, kuid selge, et just sellistes tingimustes vohabki ebausk. Usk nukufilmi oli Eestis nii kõvasti tõusuteel, et hing sai endale keha – Animuse.
-
Priit Tender, animafilmirežissöör
Nukufilmi juubelinäituse “Hing sees” pidulikul avamisel jäi mulje, et eesti animafilm oli Londoni animafestivalil erakordselt populaarne. Olid seal ise kohal – kuidas sellega ikkagi on?
-
Kui riigikeeled ei ole võrdsed, kas on seda siis riigid?
-
Selle aasta olulisim eesti keeleruumi mureküsimus paistab olevat eesti keele prestiiži langus (väljendub ennekõike ametliku keelekasutuse taseme languses ja selles, et eestikeelses kõrgkoolis on tekkinud vajadus väljendusõpetuse õppeaine järele) ja kasutusala ahenemine. Mõelgem üleilmastumisele, lähiaja rahvastikuprotsessidele Eestis, 2007. aastale kui tööjõu vaba liikumise aastale Euroopa Liidus, võrgustumisele, suure hulga eesti lapsevanemate soovile anda oma võsukestele ingliskeelne haridus ja ka riigikogus praegu menetlemisel Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõule. Põhiseaduse muutmine…
-
Keeleseaduse kohaselt on seni olnud eesti keele ametliku kasutuse alus kirjakeele norm. Kas vene algupära isikunimed jäävad eesti keele ametlikust ja avalikust kasutusalast välja? Isiku muu kui eesti-ladina tähestiku alusel kirjutatud nimi kirjutatakse laiale avalikkusele mõeldud tekstides eesti kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglite kohaselt, sealjuures kirillitsas nimi vene-eesti transkriptsiooni alusel (s.o variant Mihhail, Hruštšov). 2005. aasta määruse kohaselt tuleb ka ametlikus suhtluses rakendada transkriptsiooni ja vaid erandkorras isiku taotluse alusel vene-ladina…
-
22.septembril alustati Ungari Instituudi ja humanitaarinstituudi ettevõttel vestlusõhtute sarjaga,teemaks Euroopa identiteet ja kooslused seal sees.
Ungari Instituudi direktori Urmas Bereczki arvates on tore ja huvitav eestlaste soov end Skandinaavia identiteediga siduda, mõistetavgi. Keelepõhisest hõimuvendlusest jääb tema meelest siiski väheks, Kesk- Euroopa identiteet tundub talle viljakam, selle üle tuleks eestlastel mõtelda. Niisuguse kaalutlusega ongi algus pandud sarjale “Kõnelused Euroopast”, avaüritusel arutajaiks ungarlased ja eestlased.
