-
Tartu ülikooli uusima aja õppetooli juhataja professor Eero Medijainen on kirjutanud raamatu, mille eesmärk on „anda ajaloolase nägemus teemadest ja küsimustest, mis seostuvad sagedamini poliitika ja politoloogiaga”. Teose koostamisel on silmas peetud ajaloolasi, ajalooõpetajaid, ajaloohuvilisi laiemalt ja eelkõige ajalootudengeid, kes tunnevad huvi poliitika kui distsipliini vastu. Tegemist ei ole traditsioonilise õpikuga, mis pakub ajaloo või poliitika alusteadmisi. Lähtutud on soovist avada ajaloolaste ja poliitikute poolt sagedamini…
-
Muude tähtjate külaliste seas osales Suure Prantsuse revolutsiooni 200. aastapäeva tähistamisel ka Deng Xiao Ping; ja temaltki päriti, mida ta arvab suursündmuse ajaloolisest tähendusest. Deng vastas, et ajaloolise tähenduse objektiivsemaks hindamiseks olevat ajaline distants veel liiga väike. Siin annab endast märku ehthiinalik suhtumine, mille kohaselt Euroopal ajalugu peaaegu üldse polevat. Vahest tohime selles suhtelises nooruslikkuses näha ka kärsituse üldisimat põhjust. Hiinlase silmis on kaks sajandit tühine…
-
Vahur Laiapea on oma varasemateski dokumentaalides „Tummfilm kurdist tüdrukust”, „Hing on sees”, „Inimene pole kala”, „Teisel pool pidalitõbe” käsitlenud puudega inimeste ja nende pärast muretsemise teemat, seni viimases töös „Ilusad inimesed” vaadeldakse vaimupuudega noori ja seda, kuidas nende eest hoolitsetakse.
Elementaarsed tõed
Alustaks mõnest elementaarsest tõest.
Filmindus on kunstiliik, mis peaks vaatajas esile kutsuma eelkõige emotsioone (erandid välja arvatud). Nii on „Ilusate inimeste” (ja Laiapea varasemate tööde) puhul see…
-
Mattheusele pole mingi probleem samastada novellitegelased Andrei Hvostovi endaga, kelle leheintervjuusid tsiteeritakse artiklis rohkem kui arvustatavaid jutte. Novellikogu „Võõrad lood” muutub Mattheuse käsitluses märkamatult Hvostovi ideoloogiliste seisukohtade kokkuvõtteks, tema isiklikuks poliitiliseks programmiks, mille paljastamisele kriitik suundub. Läbinägelikult näidatakse meile, et ilukirjanduse sirmi taha peituv autor on tegelikult Suur-Vene ideoloogia esindaja, šovinistist eesti rahva vaenlane, kes on kirjutanud oma raamatu ainult selleks, et õõnestada meie riiklikku iseseisvust.…
-
Hiljuti Rahvusvahelise Inimkäitumise Ühingu XIX rahvusvahelisel konverentsil Bolognas peetud umbes 160s ettekandes oli peateemaks teaduslik vaade sugulisele atraktiivsusele ehk seksikusele. Ometi otsiti seletust ka paljudele teistele meie käitumise ja psühholoogia aspektidele, sealhulgas religioossusele. Alljärgnevas essees käsitlengi tänast olukorda religioosse käitumise teaduslikul selgitamisel.
Charles Darwini loodusliku valiku teooria (1859) seletab liikide tekkimist adaptatsiooni kaudu: geneetilised mutatsioonid annavad põlvest põlve loodusliku valiku materjali, kohasemad mutatsioonid ja geenikomplektid jäävad…
-
Muide, esmalt üksainus osutus, kuidas alghariduse puudujäägi lüngad võõras ainevallas võivad ka tõsise uurija viia täiesti vääratele järeldustele. Nimelt on Vadim Belobrovtsev oma pronksiöö analüüsis leidnud, et meeleavaldajate hüüded „Rossija! Rossija!” olnud meeleheitekarjed, mitte aga armastusavaldus Venemaa vastu. Uurija nähtavasti ei ole informeeritud, et juba ammu kõlab „Rossija! Rossija!” tema kaasmaalaste suust kõikidel maailma staadionidel ning et seda sorti meeleheidet väljendatakse kindlasti ka kõigil Pekingi võistlusareenidel.
Ent…
-
1938. aasta 2. märtsi varahommikul oli minu kohver pakitud. Tõttasin sadamasse, et astuda laevale, mis kuulus tookordsele Inglise-Balti laevaseltsile ja mis kandis nime „Balt-Tallinn”, et alustada pikemat reisi Inglismaa kaudu Pariisi, siit Viini, Berliini ja Varssavisse. Saatmas olid minu vanemad ja veel mõned sõbrad. Reisiseltskonda aga kuulusid minu vend Olev ja Ruut Tarmo Draamateatrist, Kaarel Karm ja mina „Estonia” teatrist. Oli küll juba 2. märts, aga…
-
Ma kulsin et mingid kuradi kuldurnikud raisk varasdavad rahva ühisvara. Et mingi kirjatsura saab endale kulka kulul arvudi ja puha. No mida kuradit teeb kirjatsura arvudiga ma küsin? Ega ta mingi raamadupidaja pole. Tehgu kõgepealt TÖÖD raisk leidku endale korralik TÖÖ, siis tulgu rahva raha nõudma. Inimesed nälgivad, eelarvega häda, kunstiinimesed pidutsevad, need asiad ju odse seotud!
Vot Kreizberg onn mees! Kui ikka tema üdleb, et…
-
„1927. aastal vaieldi raha jagunemise üle erinevate sihtkapitalide vahel, nõukogu töökorra üle ja toetuste määramise otstarbekuse üle. Kultuurkapitali nõukokku hakkasid kuuluma riigikogu liikmed, enamasti ministrid. Sellele eelnes arutlus võimaliku põllumajanduse sihtkapitali, isegi metsa- ja seakultuuri sihtkapitali loomisest. Ettepanekud jäid siiski rahuldamata, kuid kompromissiks kuulus Kultuurkapitali nõukokku mõnda aega põllumajandusminister. 1. novembril 1927 võeti vastu uus Kultuurkapitali seadus, mille järgi 50% jaotatavast rahast läks valitsuse käsutusse. Nõukogus…
-
Pettus võib juhtkiri ju olla, üldjuhul pikema mõjuta samuti, aga siiski häiriv ja solvav. Mingis kriitilises olukorras, kus otsustamisel on kaalukeeleks üksainus hääl, võib aga laimava meediakampaania järelmõju saada tervele eluvaldkonnale saatuslikuks.
Kirjanik ja kunstnik, helilooja, näitleja ja režissöör seisavad praegu Äripäeva ning Postimehe toimetuse ees (viimane on küll juba pisut tagasi tõmmanud), nagu nad seisaksid öisel tänaval näomaskides kurjategijate jõugu ees. Ükskõik, kuidas ja mida sa…
