-
Pettus võib juhtkiri ju olla, üldjuhul pikema mõjuta samuti, aga siiski häiriv ja solvav. Mingis kriitilises olukorras, kus otsustamisel on kaalukeeleks üksainus hääl, võib aga laimava meediakampaania järelmõju saada tervele eluvaldkonnale saatuslikuks.
Kirjanik ja kunstnik, helilooja, näitleja ja režissöör seisavad praegu Äripäeva ning Postimehe toimetuse ees (viimane on küll juba pisut tagasi tõmmanud), nagu nad seisaksid öisel tänaval näomaskides kurjategijate jõugu ees. Ükskõik, kuidas ja mida sa…
-
Miski on XX sajandi viimasel kolmandikul Ameerika kodanikuühiskonnas muutunud. Vanad kodaniku- ja seltsielu vormid näivad olevat lagunemas, uued aga ei seo inimesi enam vahetus silmast silma suhtluses. Inimesed ei tunne end turvaliselt, elu tundub külmem, üksildasem, kõledam. Kas see muutus on tõeline või kujuteldav, mis seda põhjustab ja kas see võib osutuda ohtlikuks Ameerika demokraatiale? Need on küsimused, mida uurib Harvardi ülikooli tunnustatud halduspoliitikaprofessor Robert Putnam…
-
Üldiselt on Eesti avalikus ruumis au sees olnud pigem mütoloogiline kui objektiveeriv ja struktureeriv tüpoloogiline mõtlemine. Kas leidub kusagil tsiviliseeritud riikides selliseid „ühiskondliku tellimuse” tulemusena aja(loo)masinast välja kargavaid poliitilisi „kolle”, selliseid mõõdutundetuid helge tuleviku kuulutusi ja fanaatiliselt märgistavaid kampaaniaid, nagu seda on kuulda ja näha saanud kodutanumal? Ka on raske kujutleda, et kusagil kultuurriigis leiduks sellisel hulgal proletaarset kultuuriviha, millega anonüümsed netikommentaatorid ikka ja jälle kostitavad…
-
2005. aastal prantsuskeelsena ilmunud ning tänavu eesti keelde tõlgitud Milan Kundera esseeraamatus „Eesriie” jätkub sama temaatika, millega meie lugejail oli võimalik tutvuda juba 1988. aastal kohalikku keelde vahendatud kõnes „Romaan ja Euroopa” („Valik III”) ning kümme aastat hiljem Eesti kultuuriruumi sisenenud tekstikogus „Romaanikunst”.
„Romaan ja Euroopa” (kõne Jeruusalemmas 1985) on tegelikult „Romaanikunsti” (prantsuskeelne originaal 1986) vormiliselt eklektilise koguterviku viimane peatükk. Õigupoolest võiks vabalt samade kaante vahele kuuluda…
-
Mattheusele pole mingi probleem samastada novellitegelased Andrei Hvostovi endaga, kelle leheintervjuusid tsiteeritakse artiklis rohkem kui arvustatavaid jutte. Novellikogu „Võõrad lood” muutub Mattheuse käsitluses märkamatult Hvostovi ideoloogiliste seisukohtade kokkuvõtteks, tema isiklikuks poliitiliseks programmiks, mille paljastamisele kriitik suundub. Läbinägelikult näidatakse meile, et ilukirjanduse sirmi taha peituv autor on tegelikult Suur-Vene ideoloogia esindaja, šovinistist eesti rahva vaenlane, kes on kirjutanud oma raamatu ainult selleks, et õõnestada meie riiklikku iseseisvust.…
-
Hiljuti Rahvusvahelise Inimkäitumise Ühingu XIX rahvusvahelisel konverentsil Bolognas peetud umbes 160s ettekandes oli peateemaks teaduslik vaade sugulisele atraktiivsusele ehk seksikusele. Ometi otsiti seletust ka paljudele teistele meie käitumise ja psühholoogia aspektidele, sealhulgas religioossusele. Alljärgnevas essees käsitlengi tänast olukorda religioosse käitumise teaduslikul selgitamisel.
Charles Darwini loodusliku valiku teooria (1859) seletab liikide tekkimist adaptatsiooni kaudu: geneetilised mutatsioonid annavad põlvest põlve loodusliku valiku materjali, kohasemad mutatsioonid ja geenikomplektid jäävad…
-
Eraldi tahan välja tuua Arvo Pärdi autorikontserdi Tartus, Pärnus ja Tallinnas Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja ühe hinnatuma inglise orelikunstniku Christopher Bowers-Broadbenti kaastegevusel ning Paul Hillieri dirigeerimisel. Teenitult on just neid peetud maailmas Arvo Pärdi loomingu parimateks interpreetideks, mida kajastab ka 2007. aastal võidetud Grammy auhind heliplaadi „Da pacem” eest. Ettekandele tulevad seekord nii tuntumad teosed „Da pacem’i” kavast kui ka uuemad lood, värskeim teos on „Morning…
-
Nagu müüdi, nii ka osteti. Raporti meiepoolne koostaja Gunnar Okk turustas meie ajakirjandusele põhiliselt energiateemat, oma vana armastust. Ja seetõttu pole ka ime, et Eesti lehtedest võib küll lugeda kavatsusest teha Eesti-Soome ühine tuumaelektrijaam Eestisse, kuid mitte sellest, kes ja mis keeles seal tööle hakkab. Ega ometi inglise või vene? Või pigem ikka soome või eesti või uues, kontrollitud ahelreaktsiooni käigus sündivas ühiskeeles? Teisisõnu, kuidas võiks…
-
Tekste täiendavad Jaan Klõšeiko kõnekad, 27. aprillil pildistatud fotod vineeritahvlitega kaetud poeakendest. Purustatud akende antud barbaarse lohutamatuse tooni pehmendab siiski paljudel tahvlitel leiduv tekst: „Oleme avatud”. Järgnevas võtan vaatluse alla vaid mõned kirjatööd.
Peeter Torop vaatleb („Eesti sambad”) ajalugu, mälu ja mäletamist ning sedakaudu riigi ning rahvusliku identiteedi kaitsmist. Ta nendib, et Eesti sammaste mõistmiseks ei pea kirjutama sammastest endist, „sest suhtumine sammastesse tuleneb nii Eesti enesekirjelduse…
-
Tõsi küll, see kõik näib veel eeldavat, et keegi on kuskil mõne raamatu siiski avanud. Vähemalt lähtub sellisest eeldusest prantsuse kirjandusteadlane Pierre Bayard, hiljuti ilmus tema väike käsiraamat „Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud” (2007, e. k Loomingu Raamatukogu, 2008, nr 18–20). Juba esimeses peatükis kuulutab Bayard uhkelt: „Ma ei ole kunagi „lugenud” Joyce’i „Ulyssest” ja on tõenäoline, et ma ei loe seda kunagi. Raamatu…
