-
Inflatsioonimäära ei teadnud Euroopas keskmiselt 53%, Eestis 47% vastajatest. Enam-vähem õigesti aga vastas Eesti elanikest 14%, mis on ELi keskmisele (13%) väga lähedane tulemus. Tööpuuduse määra hindamisel aga jäid eestlased Euroopa keskmisele kõvasti alla (õigeid vastuseid vastavalt 12% ja 19%). Eestis hindasid need, kes üldse vastasid, majanduskasvu tegelikust pisut väiksemaks, tööpuudust ja inflatsiooni aga ülehinnati peaaegu kaks korda.
Ühelegi kolmest küsimusest ei suutnud Eestis ligilähedaseltki õiget vastust…
-
Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Boriss Pasternaki 1999. aastal eesti keeles ilmunud suurteoses „Doktor Živago” esitatakse panoraamne pilt Venemaa arengust alates XX sajandi algusest kuni umbes viiekümnendate aastateni. Märksõnadeks on vägivald ja viletsus, vaimusuurus ja armastus, ühe ajastu kokkuvarisemine ja uue sündimine, kuid eelkõige räägitakse selles romaanis inimese hingest. Seda raamatut võib vaadelda kui veenvat nägemust inimeste kannatustest, otsingutest, lõpututest katsumustest, mida elu ikka ja jälle nende ette…
-
Tänane trendiideoloogia on individualism, tugeva, sõltumatu üksikisiku kultus. Sellel põhineb ka hulk võiduka, privilegeeritud ja teadliku üksildumise, eraldumise, eristumise vorme. Võidukat üksildumist naudivad kehvadest oludest lahti rabelnud uusrikkad ja seda sümboliseerivad kõrged müürid pirakate eramajade ümber. Varjamatu rõõm eraldumise ja halvasti varjatud põlgus rahatu „töövõtja” vastu kõlab tihti esimese põlvkonna miljonäride intervjuudest. Igati respekteeritud sotsiaalset eraldumist naudivad ka keskklassi vaprad ja ilusad: tänased hedonistidest üksiklased, keda…
-
Moderaator prof emerit Enn Tarvel (Stockholmi ülikool)
Prof emer James Brundage
(Kansase ülikool), „Henrik ja keskaegne kroonikakirjutus”.
Prof Lars Boje Mortensen
(Lõuna-Taani ülikool), „Henrik keskaja ladina kirjanduse kontekstis”.
Dr Tiina Kala (Tallinna Linnaarhiiv), „Henriku kroonika ajaloomõtte teenistuses: editeerijad ja editsioonid”.
Dr Jaan Undusk (Underi-Tuglase
Kirjanduskeskus), „Sakraalne
ajalugu, profaanne ajalugu:
Henriku piiblikasutusest”.
Reede, 23. mai
Moderaator dr Alan V. Murray (Leedsi ülikool)
10.00 – 11.00 dr Christopher Tyerman (Oxfordi ülikool),
„Henrik ja ristisõjaideoloogia”.…
-
Selles peitub teose tugevus ja nõrkus. Hea on see, et Saksa ja Vene sõdurite, väejuhtide ja tsiviilisikute kirjad ja mälestused annavad ajaloosündmusele inimliku mõõtme, mis sõdu ja lahinguid käsitlevates raamatutes tihti puudub. Seetõttu avaneb lugejale võimalus heita pilk Teise maailmasõja suuruselt teisele lahingule (Moskva 1941. aasta lahingu järel) osaliste endi silme läbi. Bastable on Vene ja Saksa arhiividest leidnud seni avaldamata kirju, päevikuid ja mälestusi, mis…
-
Kuid suhtumine imikupõlve erineb ühiskonniti. Globaalmajanduse tingimustes tähendab lapsepõlv arengumaadel võitlust nälja ja haigustega ning tööelu algab vanuses, kus meie lapsukesed end alles jonnihoogudes poepõrandail veeretavad. Läänes oli suhtumine imikupõlve üsna teistsugune, kui lapse sünd ei tähendanud lihtsalt uut elu, hirmu, kas ta ka ellu jääb.
Ka lihtsalt kasvatuses toimunud muutused on olulised. Nende suhtumiste tõus ja kadu on osalt seotud piirangutega, mis tulenevad riiklikest ja…
-
Omaette nähtuse moodustavad kultuuriloos autorid, kes on hakanud kirjameesteks olude sunnil: kutsumuslik sõjamees võis lahingus nii raskesti haavata saada, et ta oma edasise elu, mis paigalpüsist ja voodist lahutamatu, pidi pühendama raamatutarkusele. Suurima kuulsuse on seda laadi käekäiguga sõdureist saavutanud Ignatius Loyola; jäänuks ta lahingus vigastamata, siis Jeesuse ordu ja kogu jesuiitlus poleks ehk kunagi ilmunud. Autoreile, kes pidid vaimu teenimisele pühenduma vigastuse tõttu, annavad väärtuslikku…
-
Seda laadi amüsantset pärimust võib välja noppida Eesti Sõjamuuseumi käimas ankeetküsitlusest eestlaste teenistuse kohta Nõukogude armees ja sõjalaevastikus. Kuid ka palju muud. Näiteks võime soovi korral leida vähemalt ühe paiga, kust tollal Etioopias teeninud Ants Laaneotsa üksust varustati „põllumajandustehnikaga”, kuidas selle pealelaadimine käis ning missuguste „viljade koristamiseks” tehnika tegelikult mõeldud oli.
Nali naljaks, ent kogutud andmed annavad aimu ka olukorra tõsidusest. Sest esineb juhtum, kus eestlasel õnnestub…
-
Kui kõrvale jätta mõni tuhat vabatahtlikku (eeskätt Saksa armees), oli poole valik tingitud enamasti asjaolude kokkulangemisest. Need, kes olid Eesti Vabariigi lõpus aega teenimas, ning enamik kaadriohvitsere ja ‑allohvitsere viidi üle Punaarmee 22. territoriaalkorpusesse, mille koosseisus osalesid nad ka 1941. aasta suvel lahingutes Loode-Venemaal. Mehed, kes mobiliseeriti 1941. aasta suvel Punaarmeesse ja evakueeriti N Liidu tagalasse (s.t saadeti tööpataljonidesse) sattusid 8. eesti laskurkorpusesse. Suurem osa mobilisatsiooniealisi…
-
Kogu noorteaja ei saanud vere maitset suust ära. Dedovštšina oli kohutav, selle all kannatasid kõik noored. Mina olin kunagi tegelenud maadlusega (klassikalise maadluse I järk), aga sellest polnud mingit kasu – vanemad olijad olid lihtsalt nii julmad. Magada sai noorte ajal 1-2 tundi, süüa vaid niipalju, et hing sees oleks. Nälg oli kogu aeg. Ja mitte seepärast, et süüa poleks olnud, vaid lihtsalt seetõttu, et vanemad…
