-
Karl Õiger, Ma tulin tagasi. Toimetanud Ivo Pilve, kujundanud Madis Raidaru. Professor Karl Õigeri Stipendiumifond SA, 2011. 364 lk.
Mälestusi ja elulooraamatuid ilmub sedavõrd sagedasti, et kõiki ei saagi tähele panna. Ja ammugi ei tekita nende lugemine enam saladuslikku pinget, nagu Vene ajal August Rei, William Tomingas jne. Keelatud mälestuste lugemine. Meediatähelepanu saavad ennekõike osavalt turundatud teosed. Turundusintensiivsus ent ei ütle raamatu tuumakuse kohta tavaliselt täit tõtt. Täiesti turundamata Karl Õigeri…
-
Europarlamendi kulukast mõttekusest ühe äpardunud resolutsiooni näitel
Euroopa Parlamendi (EP) kauge ja salapärase stoilisusega kulgev tegevus ei huvita ammugi enam suuremat osa Euroopa Liidu elektoraadist. Viimatistel valimistel kerkis osavõtuprotsent ainsa riigina Eestis. Vanades liikmesriikides jätkus langustrend. Isegi The Economisti kahe nädala taguses artiklis EPst mainiti hakatuseks just kulu: erirongi Brüsselist Strassburgi ning kiiskavat autoparki, mis on kindla peale minek publiku irriteerimisel. Ma ei ütleks, et selline suhtumine oleks täiesti kohatu –…
-
Lars Peter Fredén, Tagasitulekud. Rootsi julgeolekupoliitika ja Balti riikide iseseisvuse uus algus 1991– 1994. Tõlkinud Enno Turmen, toimetanud Tiiu Kokla. Kultuurileht, 2009. 444 lk.
Lars Fredéni raamat on faktitäpne ja -rikas, kuid mitte kuiv lugemine. Jagub emotsioonegi. Kokkuvõttes on tegemist vaatega väljast Eesti ja Läti ning Venemaa suhetes üle 15 aasta tagasi toimunu dokumendipõhise kirjeldusega. Lähiajalugu oma parimal moel, ühesõnaga. Kuid Fredéni raamat on midagi enamat kui kiretu loetelu koosolekutest,…
-
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves meenutab viimases Diplomaatias laulvat revolutsiooni ja märgib selles kontekstis üllatavalt mitu korda Saksamaa poliitikat. Näiteks Peter Lange oli Ilvesele ütelnud, et „baltlased peavad ära lõpetama oma idiootlikud iseseisvuspüüdlused” ja et Saksamaa huvides on nende riikide jäämine Nõukogude Liidu koosseisu. Veel aastaid hiljem, 1994, oli Saksamaa sõnum Ilvesele ikka sama. Sedapuhku siis Washingtonis resideeruva suursaadiku suu läbi: „Ma pean teid kurvastama, aga Saksamaa ei toeta…
-
Niisuguse väitega põhjendasid islami mõjusfääris olevaist nõukogude vabariikidest pärit ajateenijad oma sealiha söömist allveelaeval. Kaldal jäid nad truuks koraani nõuetele. Et teised ajateenijad neid pisut narrisid, oli ka loomulik. Kuid narrimisest kaugemale asi ei läinud, sest väeosas valitses enam-vähem määrustikujärgne kord. Ehkki Nõukogude Liidu lõpliku lagunemiseni oli jäänud vaid neli ja pool aastat…
