-
Omaette nähtuse moodustavad kultuuriloos autorid, kes on hakanud kirjameesteks olude sunnil: kutsumuslik sõjamees võis lahingus nii raskesti haavata saada, et ta oma edasise elu, mis paigalpüsist ja voodist lahutamatu, pidi pühendama raamatutarkusele. Suurima kuulsuse on seda laadi käekäiguga sõdureist saavutanud Ignatius Loyola; jäänuks ta lahingus vigastamata, siis Jeesuse ordu ja kogu jesuiitlus poleks ehk kunagi ilmunud. Autoreile, kes pidid vaimu teenimisele pühenduma vigastuse tõttu, annavad väärtuslikku…
-
Seda laadi amüsantset pärimust võib välja noppida Eesti Sõjamuuseumi käimas ankeetküsitlusest eestlaste teenistuse kohta Nõukogude armees ja sõjalaevastikus. Kuid ka palju muud. Näiteks võime soovi korral leida vähemalt ühe paiga, kust tollal Etioopias teeninud Ants Laaneotsa üksust varustati „põllumajandustehnikaga”, kuidas selle pealelaadimine käis ning missuguste „viljade koristamiseks” tehnika tegelikult mõeldud oli.
Nali naljaks, ent kogutud andmed annavad aimu ka olukorra tõsidusest. Sest esineb juhtum, kus eestlasel õnnestub…
-
Kui kõrvale jätta mõni tuhat vabatahtlikku (eeskätt Saksa armees), oli poole valik tingitud enamasti asjaolude kokkulangemisest. Need, kes olid Eesti Vabariigi lõpus aega teenimas, ning enamik kaadriohvitsere ja ‑allohvitsere viidi üle Punaarmee 22. territoriaalkorpusesse, mille koosseisus osalesid nad ka 1941. aasta suvel lahingutes Loode-Venemaal. Mehed, kes mobiliseeriti 1941. aasta suvel Punaarmeesse ja evakueeriti N Liidu tagalasse (s.t saadeti tööpataljonidesse) sattusid 8. eesti laskurkorpusesse. Suurem osa mobilisatsiooniealisi…
-
Kogu noorteaja ei saanud vere maitset suust ära. Dedovštšina oli kohutav, selle all kannatasid kõik noored. Mina olin kunagi tegelenud maadlusega (klassikalise maadluse I järk), aga sellest polnud mingit kasu – vanemad olijad olid lihtsalt nii julmad. Magada sai noorte ajal 1-2 tundi, süüa vaid niipalju, et hing sees oleks. Nälg oli kogu aeg. Ja mitte seepärast, et süüa poleks olnud, vaid lihtsalt seetõttu, et vanemad…
-
Riias haagiti meie rongi sappa paar vagunit Läti sundnõukogulastega ja sõit läks peagi edasi läbi Leedu. Vast järgmisel ööl sõitsime rongirataste kolisedes üle Neemeni jõe raudteesilla ja jõudsime Ida-Preisimaale, mis pärast II maailmasõda oli tehtud Venemaaks. Hommikul jõudis meie rong Kaliningradi, mis oli paremail aegadel kandnud Königsbergi nime.
Meie hämmastuseks oli värskete sõdurpoiste ešeloni Kaliningradi raudteejaamas vastu võtmas tuhandepäine kesk- või vanemas eas naistejõuk. Esialgu oli meile…
-
Ametlikel andmetel viibis 1946. aasta lõpus Saksamaa DP-laagrites (DP ehk emigreeruma sunnitud isik) 31 221 eestlast, kellest veidi üle poole (53%) paiknes USA tsoonis, 43% Suurbritannia tsoonis ja ülejäänud neli protsenti Prantsuse tsoonis. SS-üksustes teeninud eestlasi oli Saksamaal orienteeruvalt 2000. Eestlaste seisukohalt olid Ühendriikide ja Suurbritannia tsoon eelistatumad, kuna nende riikide valitsused ei tunnistanud Eesti annekteerimist. Tihti lähtusid taustakontrolli (screening) läbi viinud ametnikud oma seisukohtadest, poliitilistest…
-
Kas lauljad õpivad võrukeelseid laule hea meelega? Kas on vaja ka seletada, mida üks või teine sõna tähendab?
Mina juhatan koolis lastekoori ja segakoori, samuti täiskasvanute segakoori Hilaro ning „Uma pido” meeskoori. Suuremaid elamusi oligi see, et kui hakkasin neid laule koolis õpetama, siis algul ikka küsisin, kas on vaja tõlkida, aga selgus, et polegi vaja. Paari üksikut sõna terve repertuaari peale vahest. Näiteks laulusõnades „Leelokõnõ, laulukõnõ,…
-
Kuid just status quo külge klammerdumine võimaldas ühel meie kultuurielu olulisel osal suuremate kaduteta säilida. Täna tuleb nii mõneski mõttes tunnistada, et kunstialade seas naudib just teater märkimisväärset õitsenguaega. Kuigi käibemaksu alalaekumises väljenduv rahva tarbimispeo koomaletõmbumine on kogu riigielu kohale toomas tumedamaid pilvi, on teatrisaalid jätkuvalt välja müüdud. Linnateatri kõrval on ka paljude teiste teatrite piletist saanud tõeline defitsiit. Ja ei saa öelda, et saalid on…
-
Rein Vahisalu on oma raamatus „Viies kabinet” valuliselt kirjeldanud sümptomeid, mis teda päevast päeva tervishoiusüsteemi juures häirivad. Põhjuste analüüsimine ja õpetuse iva jäävad retoorilisele tasemele.
„Inimestega tuleb rääkida, haigete inimestega eriti,” on peategelase doktor Hannes Aasa viimased õpetussõnad. Nii mõtleb üks hea südamega ja kogenud arst. Nii nagu doktor Vahisalugi. Hea arsti tähtsaim omadus on tähelepanelikkus, millele järgneb analüüs teadmiste ning kogemuse põhjal. Ja siis tuleb…
-
Keelekaitse
Alustagem Sirbis 11. aprillil ilmunud kirjanik Jaan Kaplinski artiklist „Emakeel ja võõrkeel”. See on vürtsikalt koostatud vaidlema ergutav vastuoluline lugu, kus keelekaitse eest seisvatele instantsidele (Põhjala, Tomusk ja teised keelevalvurid – R. M.) ei ole ette nähtud olulist rolli. Selle tõdemuse kohta on kindlasti vaja arvamust avaldada ja seisukoht võtta. Tundub, et Jaan Kaplinski kui suur kirjanik ja autoriteetne keelekasutaja on ilma ühegi põhjenduse või reservatsioonita…
