-
Õigupoolest valitses lihtsalt üks teine laulukultuur, vanema rahvalaulu oma, aga see oli rohkem reerautamine, mida polnud hästi võimalik kooriga ette kanda, kuni keegi (Hermannist Tormiseni) polnud seadeid teinud. Laulukooride asutamine ning laulukultuuri vahetus oli eestlaste ühistegevuses murrangulise tähendusega, midagi võrreldavat ristiusustamisega XIII sajandi alguses. Paradoksaalselt aga pidid just koguduste kaudu uue kultuuri maaletoojad, eesti soost kirikuõpetajad eesotsas Jakob Hurdaga ise ka hoolitsema paganausu (vanema rahvalaulu) säilimise…
-
Lennart Meri on öelnud, et Eesti 3600 kilomeetrit pikk rannajoon on „kõige olulisem tegur, mis meid eristab ajaloolisest Moskva riigist” („Poliitiline testament”, lk 26). Meri lisab Karl Marxi üldistuse, mille järgi Ida-Euroopas „slaavlased piirdusid sisemaaga ja jätsid rannikud mitteslaavi hõimudele” – leedulastele, eestlastele (Marx meid küll ei maini) ja soomlastele Läänemerel ning tatarlastele Musta mere ääres (samas, lk 27).
Väike ja maailma mastaapides tähtsusetu, Eesti jääb tavaliselt…
-
Moraaliküsimused on inimese isikliku vastutusega seotud valdkond. Praegu ei saa inimese isiklikust vastutusest ühiskonna või lähedaste ees väga veenvalt kõnelda, sest see ei klapi liberalismiparadigmaga, kuigi on rahustav retoorikavõte, kui piirideta vabadus juba liiga palju ühiskondlikku saasta ja kaost toodab.
Vanadel aegadel moraalikategooriatega lahatud probleeme käsitletakse täna asjalikes suure plaani kategooriates. Näiteks, et mitmeharuline lõbutööstus kahjustab inimressurssi, mis toob kaasa ka suured majanduskahjud. „Inimressurss”, kes koguprodukti…
-
Tallinna ülikooli antropoloogiaprofessori Lorenzo Cañás Bottos avaldas oma Manchesteri ülikoolis kaitstud doktoritöö ingliskeelse monograafiana „Vana koloonia mennoniidid Argentinas ja Boliivias. Riigiloome, religioossed konfliktid ja tuleviku kujutlemine”. Autor analüüsib selle XVI sajandil Madalmaadel asutatud ja sealt hiljem välja rännanud protestantliku usulahu näitel rahvusriikide-ülese ühtse kristliku kogukonna loomisprotsessi ja tuleviku kujutlemise viise, mis annavad võimaluse teha üldistusi näiteks rahvusriigi- ja kogukonnaloome, riigi ja üksikisiku suhete jpm kohta.
Kuidas see…
-
Kõigepealt olgu edasise paremaks mõistmiseks öeldud, et väikerahvas võib oma identiteedi otsinguil olla kangelaste leidmisel mõneti iseäralik. Suurrahvaste imetlusobjektideks on reeglina suured valitsejad ja väejuhid, aga ka üleilmse kuulsusega kirjanikud või kunstnikud. Eestlastel pole olnud suuri valitsejaid ega väejuhte, ent muidugi oleme meiegi tundnud uhkust oma suurte loojate üle. Ja ometi on rahva kõige kirglikuma kaasaelamise objektiks ning tundeliidriks olnud tihti sportlane.
See võib tunduda kummaline, põhjus…
-
Niisiis, kui mulle (või ringhäälingu-, teatri- või muuseumijuhile, kontserdikorraldajale, filmitegijale) öeldakse, et tegevuskulusid tuleb järgmisel aastal vähendada 20%, siis ainus reaalne kokkuhoiukoht on inimesed. Väga lihtsal põhjusel. Sirbis ei anna kõik trüki ja leviga seotud kulud rohkem kui 15–17% kõigist kuludest. Seega, kui jätaksin ka lehe üldse trükkimata ja levitamata, vaid seda toimetusega paremate aegade jaoks n-ö sahtlisse toodaksin, ei suudaks ma ikkagi riiklikku kokkuhoiueesmärki täita.…
-
Majanduskliima muutumise tõttu mulluste valimiste järel sõlmitud koalitsioonileping enam ei kehti. Nagu poliitilises slängis öeldakse: kõik teemad on jälle avatud, laual. Mida see konkreetsemalt kultuurielus muudab? Millised märksõnad lähiaastaid iseloomustavad?
Esiteks on negatiivne lisaeelarve tänaseks juba valitsusest riigikokku arutamisele jõudnud. See on protsesside algus, negatiivset lisaeelarvet tehes mõtlesime ikka kaugemale, sest tänavu toimuv mõjutab ka järgmiste aastate võimalusi. Kui räägime järgmise aasta kärbetest, siis räägime esimeses järjekorras…
-
Sellise enesepildi taustal näib ehk kummaline, et sõnapaar „uus ajastu” on hakanud meie jaoks märkima midagi hämarat ja müstilist, või koguni mõistusevastast, segast ja ebateaduslikku, mis ühtaegu erutab ning teeb valvsaks. Eesti keelde ei juleta kinnisfraasi „new age” tavaliselt isegi tõlkida, justkui oleks sinna peidetud mingi tõlkimatu sõnamäng. Ometi on selge, et kui teosoof Alice Bailey selle möödunud sajandi keskel käiku laskis, pidas ta ennekõike silmas…
-
Keres oli väikese Eesti rahvuslik uhkus ning seda võib kogeda igal sammul. Südalinnas seisab mälestussammas, maja nr 11, kus Nõmmel elab Maria Keres, asub Paul Kerese tänaval. Pärnus on mälestusmärk selle gümnaasiumi sissepääsu juures, kus Paul õppis. Kerese näopilt kaunistab nüüdseks iseseisvaks saanud vabariigi rahatähte – kes veel maletajaist on pälvinud sellise au?
Viktor Kortšnoi oli Eesti pealinnas esimest korda 60 aastat tagasi. 1948. aastal jagasid nad…
-
Sügavasti lugupeetud Maria Keres!
Austatud tipp-suurmeistrid Paul Kerese unustamatust generatsioonist! Eesti Vabariigi malemängijad, male-elu korraldajad ja malesõbrad!
Minule on Eesti Vabariigi nimel usaldatud n-ö riiklik kohustus, mis sedapuhku ja siin aga on ennekõike au ja hingeliselt liigutav võimalus öelda avasõnad esinduslikul rahvusvahelisel kollokviumil, mis on kokku tulnud siin Tallinnas üleilmselt kõige tuntuma eestlase, rahvusvahelise male-suurmeistri Paul Kerese mälestuseks.
Eesti Vabariigi riigikogu nimel tervitan ja tänan kõiki Tallinna saabunud külalisi.
Oleme…
