-
Teine, suurem viga Alatalu argumentatsioonis seisneb selles, et XX sajandi totalitaarsetest režiimidest (eelkõige NSV Liidust ja tema vasallriikidest) rääkides ei näi Alatalu märkavat, et antud riigid ei kujuta endast normaalseid riike, mis üldjuhul pürivad stabiilsuse ja koostöö poole. Seetõttu ei ole reeglite tuletamine totalitaarsete riikide käitumisest otstarbekas. Tegu on ikkagi XVIII ja XIX sajandi emantsipatsiooniliste filosoofiliste voolude mõjul kujunenud inimvaenulike ideoloogiate ning naiivsete (kuid mitte vähem…
-
Sisenen lähimasse kaubanduskeskusesse. Hiljuti tehti siin ümberkorraldusi. Pärast ekslemist püüan aimu saada, kus asuvad kodukaubad. Nii esimene kui ka teine (ilmselgelt lõviosa elust Eesti Vabariigis elanud) noortest vene teenindajannadest ei tea, mida tähendavad sõnad „kodu” ja „kaup”. Eesti kooliprogramm ei ole seda piisava osavuse ja kannatlikkusega õpetanud. Tore, et viimasel ajal pole eriti asja olnud meditsiiniasutustesse. Viimane kohtumine umbkeelse südamearstiga ei olnud julgustav. Ja nii edasi.
Rutiinsete…
-
1 Negri, A., Il potere costituente. Saggio sulle alternative del moderno. Manifestolibri, 2002, lk 391.
2 Osundatud teos, lk 399.
3 Osundatud teos, lk 411.
-
Kahekümnendat sajandit on tihtipeale nimetatud katastroofiliseks, mitmel puhul tundus maailm täiesti koost lagunevat. Venemaa president Vladimir Putin on nimetanud Nõukogude Liidu kokkuvarisemist koguni eelmise sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. Eestis aga tajuti seda sündmust pigem vabanemisena. Arvata võib, et lõpparve tegemine minevikuga ei lõpe niipea. François Furet’ sõnul: kommunismi matusetseremoonia saab olema pikaldane, häälekas ja rahvarohke. Mida teie sellest arvate?
Tahaksin vastata nagu Eric Hobsbawm, et XX…
-
Terrorism
Ent selle palju ulatuslikuma „madala intensiivsusega kodusõja” taustal, mis õigupoolest markeeris Itaalia ühiskonda terve 1970ndate dekaadi vältel, mängisid Punased Brigaadid vaid marginaalset, isehakanud ja paljudele vastuvõetamatut rolli. Negri ja tema kaasvõitlejad kritiseerisid selle taktikat ja strateegiat (meenutagem brigaadide kurikuulsat loosungit: „Löök riigi südamesse” – „Colpire al cuore”), selle abstraktset leninismi, avangardismi ja elitaarsust, eraldatust massitasandi võitlustest, paramilitaarset struktuuri ja drastilisi meetodeid. Vägivalla küsimus on äärmiselt keeruline…
-
Tallinna linnavalitsejatel on kahtlemata õigus oma linna, ameteid ja kogu Eestit naeruvääristada, kuni valija otsustab teisiti. Aga ideoloogilistel alustel haldus- või finantsotsuseid teha tal õigust ei ole, veel vähem kasutada šantaaži, ähvardusi, varjatud survet. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad, kinnitab põhiseaduse § 38. Tsensuuri ei ole, lisab § 45. Sel taustal on Tallinna linnavõimu filmikunstivastased sammud kõige otsesem eksimine põhiseaduse vastu.
On teine võimalus…
-
http://kirjandusfestival.tartu.ee
Kuuldused kirjanduse surmast on tugevasti liialdatud – see pole originaalne väide, vaid kõlab ikka ja jälle ning tõendab, et need kuuldused on ühtlasi visad. Ja miks ei peaks olema, kui tänavu eesti koolidele lõpukirjandiks kirjanduslikku teemat ei antudki?
Kummatigi kirjanikud kirjutavad – kui süüdatakse tähti, ju neid on siis kellelegi vaja. Kummatigi lugejad loevad – mitte ainult raha (või võlanõudeid), mitte ainult kinofilmide või seebikate subtiitreid, mitte…
-
Millalgi möödunud nädala keskpaigas kuulsin üht raadioajakirjanikku eetris oma repliiki alustamas sissejuhatusega „Neljanda võimu esindajana tahaksin öelda . . . .”. Vajaks pikemat käsitelu, kuidas on Eestis sündinud, arenenud ja oma tänapäevase moonutatud olekuni kasvanud see imepärane kujund ja kuvand „neljas võim”. Aga ajakirjandus tõestas end möödunud nädalal „neljanda võimuna” efektselt ja enesehävituslikult. Toimetused näitasid, et neil on säilinud sõltumatu ainuvõim määrata omaenda väljaannete sisu, hoolimata karvavõrragi sellest, mis…
-
Slaavlased Egeuse mere äärde
Probleemi iva on teada: muinasajast peale kuulus, kuid hiljem varju jäänud Makedoonia osutus Ottomani türklaste Euroopast väljatõrjumise käigus mitte iseseisvaks, vaid Serbia, Bulgaaria ja Kreeka vahel jagatud alaks. Esimese maailmasõja järel läks tänane tülipõhjustaja Serbia koosseisu, Teise maailmasõja päevil andis Hitler selle ala üle Bulgaariale. Sestap võttis kohalik antifašistlik komitee 2. VIII 1944 vastu pöördumise „Bulgaaria ja Kreeka võimu all olevatele makedoonlastele” kutsumaks…
-
Pilt tundub eriti lohutu, kui heita pilk suurte religioonide vähe tuntud kõrvalaladele. Ühe 2005. aastal Helsingis peetud konverentsi kogumikust selgub, et verist vihavaenu leidub ka seal, kust võiks oodata rahumeelsuse ja vägivallatuse vaimu. (Vt Exercising Power: The Role of Religions in Concord and Conflict. Toim Tore Ahlbäck. Vammala, 2006.) Nii võivad vadžrajaana budistid mõnikord kõnelda vägivalla vajalikkusest ning seda ka ise kasutada; vastuolu dalai-laama ja Dorje…
