-
Rohkem saab öelda demokraatia toimimise kohta. Riigid asuvad ikka samas jões ning ka tegurid, mis mõjutavad poliitilisi režiime, on põhimõtteliselt needsamad, kuigi välispoliitilise kliima mõju on varasema ajaga võrreldes järsult kasvanud. Viimase mõjukuse demonstreerimiseks mõelgem kahe seisukohavõtu tähendusele. Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland, üks Eesti kõrgemaid riigitegelasi, on väitnud (EPL 27. III): „Lubage mul tuletada meelde, et viimase aasta jooksul on Riigikogu teinud olulisi seadusemuudatusi selleks, et…
-
„Universaalidest Juri Lotmani semiootika kontekstis” on Peet Lepiku doktoriväitekiri, mille autor eelmise aasta lõpus Tartu ülikooli semiootika osakonnas edukalt kaitses. Raamatu lõppu on lisatud kolm Juri Lotmani loengut teemal „Isiksuse ja ühiskonna semiootika”, need mängivad analüüsimaterjalina olulist rolli.
Raamatule lisab väärtust asjaolu, et tegemist on esimese täismahus eestikeelse monograafiaga Juri Lotmani kultuurisemiootika teemal. Võrdluseks mainin, et ingliskeelses kultuuriruumis leidub mitmeid Lotmani ideede käsitlusi, olgu nimetatud Edna Andrewsi…
-
On ilmselge, et konkursi imetlusväärsete lubadustega võitnud projekt jääb lubaduste täitmisel hätta. Ühestki materjalist massiivne rist ei anna edasi vabaduse ega võidu ideed, vaid väljendab hoopis teatavat tundetut, ebaküpset arrogantsi. Kuna see ei toimi ka sümboli või ikoonina, paistab see naiivne ja pinnapealne ega paku meile erilist elamust. Vabadus ei ole midagi juhuslikku. Olles osa rahva kollektiivsest mälust ja vaimust, heliseb vabadus iga inimese hinges nii…
-
Kes poleks juhtunud mõtlema, et „maailm on närukaelte liit heasoovlike inimeste vastu” (lk 5), või et „tüssamine on nii-öelda ühiskonnaelu hing” (lk 39), mille tõttu „igaüks otsib võimalust lüüa kaaslane pikali ja talle pähe astuda”? Ja kes pole ennast tundnud selles „igaühe võitluses kõigi ja kõigi võitluses igaühe vastu” (lk 112) ühena nendest üksikutest, „kes on määratud teiste hulgas igas asjas äparduma” (lk 26)? Säärastel hetkedel…
-
Hoopis vähem teatakse, et enne inkade ja asteekide impeeriume, tõelisi Uue Maailma suurriike, oli selles paigas aastatuhandete eest palju muinaskultuure, mille materiaalsed jäljed viivad hilispaleoliitikumi välja. Lauricocha matused Peruu Andide keskosa eelmäestikus ja Sierra de Chilca luustikud 4000 meetri kõrgusel Limast lõunas on meie Kunda kultuuri kaasaegsed. Caral, Ameerika vanim teada olev linn (ca 2627–2100 eKr) Põhja-Peruus, Giza püramiidide ja Sumeri linnade eakaaslane, edestas oma sealseid…
-
Tõnu Tender: Kinnitasid vana reeglit: naised armastavat kõrvadega. . . .
Minu värvikamad elamused on seotud lõunaeesti keelekujudega: Tartu ja Võru kandi keelega. Tallinn-Nõmme koolipoisina kuulsin Artur Adsoni võrukeelseid värsiridu, mis mulle väga erilisena kõlasid! Üliõpilaspõlves lummas mind Gustav Suitsu „Kerkokell”, hindan seda praegugi väga kõrgelt. Eesti iseseisvuse taastamise ajal kuulsin muusik Indrek Kalda ehedat ja mahlakat, äärmiselt kõlarikast ning vaimukat võrukeelset kõnet! Mulle avaldas muljet asjaolu, et keele…
-
Kui kaunikõlalised laused on kogutud, valivad keeleeksperdid nende hulgast välja kõnesünteesiks sobivad. Seejärel saadetakse valitud laused tekstina rahvusvahelistele partneritele, kes sünteesivad laused oma keele kõnesüntesaatoritega. Keeletalgud tipnevad sünteesitud lausete võrdlemise ja analüüsimisega ning tulemuste esitlemisega sügisel. Siis on igal huvilisel võimalus võrrelda kõnesüntesaatorite tulemusi ning leida eesti keele kõlalisi iseärasusi. Keelte võrdlusmaterjaliga antakse välja õppeotstarbeline helikandja.
-
ÕS 2006 õpetab, et ümber töötlema asemel peab kasutama tuletist töötlema (töö + -ta- = tööta; tööta + -le- = töötle) või ühendtegusõna ümber töötama. Liitega -le- moodustatud verb töötlema tähendab sama mis ümber töötama, seega teeb ümber-sõna lisamine tuletatud verbi liiaseks: sõnu on rohkem, kui arusaamiseks vaja läheb. (Et vahel valmistab raskusi verbi töötlema pööramine, olgu lisatud, et õiged vormid on töödelda : töötlen :…
-
Haridus- ja teadusministeeriumis käivad keeletalgud, kus otsitakse kaunilt kõlavaid lauseid. Need ei pea küll olema muidugi normikohased, kaunilt võib kõlada nii släng kui murdekeel. Siinkohal tuleb aga ette, et viimases Keele Infolehes (14. III, http://www.keelevarav.ee/keele_infoleht) ütleb Tiit Hennoste: „Häälduse puhul aga pole minu teada eesti keeles mingit hääldusnormingut olemas”. Ometi on valitsuse 2006. aasta 7. septembri määruses nr 196 kirjas, et „Kirjakeele norm on määratud õigekirjutuse,…
-
Kuidas ja millest, kelle voodilinadest ja kleidiriidest ning kus värvituna, lipud tekkisid, on hästi teada. Aga mis siis sai? Järgmisel päeval viidi lipud rongkäiku, Raadile ja tagasi. Siin lõpevad faktid ja edasise kohta pajatab ainult pärimus. Et lipukangad sattunud Tartu akadeemilise meeskoori kätte, õmmeldud kokku ja käinud koori esinduslipuna suvel Leedus Gaudeamuselgi ära. Aga et lipuriie liiga raske materjal olnud ning korralikult ei lehvinud, õmmeldud koorile…
