-
Amsterdam sai 2003. aastal valmis linna kultuurilise arengu tee kuni aastani 2015. Visiooni väljatöötamisse oli kaasatud väga palju huvigruppe. Visioon ise on suhteliselt üldsõnaline ega sisalda tegevusplaani. Strateegiat pole poliitilisel tasandil üldse Amsterdamis vastu võetud, sest eeldatakse, et nii pika aja jooksul muutuvad prioriteedid liiga palju.
Tegevusplaani koostavad vastavalt visioonile ja viivad ellu konkreetsed organisatsioonid ja institutsioonid. Nendele organisatsioonidele annab riik või linn oma kindla vastutusala, mille…
-
27. ja 28. märtsil esinevad Tartus konverentsil „Loomemajanduse võimalused Eestis” ka mitmed Hollandi kultuurielus mõjukad tegelased. Alljärgnevalt arutlevad mõnel Eestigagi paralleele tõmmata võimaldaval teemal Hollandi majandusministeeriumi loomemajanduse vanemnõunik Jasper Kraaijeveld ning kunstnike, kultuuri ja ettevõtlusega tegeleva riikliku organisatsiooni Kunstenaars&CO esindajad Joost Heinsius ja Lucie Huiskens ning Amsterdami piirkonna loovlinnade võrgustiku (CCAA) esindaja Robert Marijnissen.
Jasper Kraaijeveld on varem tegutsenud ka Disney ajakirjade tootmisjuhina ning hollandi ja belgia…
-
Aaviku geenius
Eks tunta Aavikut mitmetahulise tegevuse järgi. Peale tuntuima – tõhusa sõnaloome – jõudis ta programmiliselt ja süstemaatiliselt uuendada paljutki eesti vormimoodustuses. Ühtlasi oli Aavik osav keeleuuenduse mainekujundaja, levitades oma aateid ja vaateid menukirjanduse abiga. Mööngem, et noored inimesed, kes keeleuuenduse teooriat ja keelekorralduse praktikat koolitunnis mõttetuks ajaraisuks pidasid, said Aaviku keelepruugi ja uudissõnad märkamatult külge isukalt roima-kirjandusele kaasa elades.
Eesti kauaaegseim Aaviku-uurija Helgi Vihma ütleb usutluses…
-
-
See väide annab Maret Maripuu puu taha läinud afäärile hoopis teistsuguse värvingu. Niisiis, tuleb välja, et see seaduseelnõu ei tulene mitte majanduslikust paratamatusest ega ka ebamäärasest vajadusest kellegagi konkureerida, nagu väideti, vaid väljendab hoopis teatud poliitilist meelsust. „No nüüd me siis räägime!”, võiks parafraseerida ühte tuntud näitlejat. Järelikult võib öelda, et teistsuguse poliitilise tahte korral saaks ka teisiti.
Tööseadus ja klassiviha
Aga sellega meie tubli peaminister ei piirdu.…
-
Reet Varblane: Kunstiakadeemia skulptuuriõppejõudude ja -tudengite algatatud Vabadussõja monumendi võistluse võidutöö vastase üleskutse puhul on lihtne öelda, et see on hiljaks jäänud, et see rong on ammu läinud. Kuigi spetsialistid, professionaalid, kunstnikud, kunstiteadlased, arhitektid on öelnud õige mitmes kontekstis oma eitava seisukoha välja. Samas tõesti, tuleb tunnistada, et oma reaktsiooni, kui kuulsin, et just see kavand osutus võidutööks, võiksin võrrelda jaanalinnu reaktsiooniga, kes ebameeldiva asja puhul…
-
Tööseadus ja klassiviha
Aga sellega meie tubli peaminister ei piirdu. Samas artiklis ütleb see ühe teise suusataja nimekaim, et senine töölepingu seadus on kantud klassivihast (sic!), kuna töötajatele on tagatud koondamishüvitised. Niisiis igasugused töötajate kaitse- ja sotsiaalhüvitistega seotud mehhanismid ei ole senises seaduses mingil muul eesmärgil kui vaese õnnetu kapitalisti kiusamiseks ja väljendavad lihtsalt töötajate vahkviha tööandjate vastu. Aga õnneks tuleb uus seadus ja pühib vihameele ning…
-
Peatage ohjeldamatu ajakirjanik!
-
Viimase nädala jooksul käivitati kolm suuremat allkirjade kogumist. Eesti Arhitektide Liit asus koguma allkirju Vabadussõja võidu samba, roheliste erakond tuumajaama ning kaks ajalehte riigikogu vastu. Lihtne on need kõik ühte patta panna, kuid näilise sarnasuse taga on mitu põhimõttelist erinevust. Kes ja millisel eesmärgil? Kõik teevad poliitikat, kuid üks on mittetulundusühing, teine erakond ja kolmas äriühing.
On üsna mõistlik, kui erialaühing, tulule mõtlemata, avaldab arvamust ja küsib…
-
Algul, kui poliitikuid veel polnud, vedas arengut ajakirjandus. Paljud poliitikud kasvasidki ajakirjandusest välja. Vabaduse tulles mõtles ajakirjandus rohkem oma missioonile kui kasumile. Samas tulid lavale uued väljaanded, üldpilt oli rikkalik ja hariv. Seejärel lõi ajakirjandus kolletama, süvaanalüüsid asendusid pinnapealse ärapanemisega. Tajudes oma mõju ja sedagi, et ta õieti millegi eest ei vastuta, läks ajakirjandus tihti üle piiri. Faktitäpsus ja oskus teemasid tähtsuse järjekorda seada pole juba…
