-
Selle veendumuse üheks levinumaks tuletiseks on tees, et tõeline vaim on vaid see, mis mässab. Mässul on kaks liiki: mäss võimu vastu ja mäss enamuse vastu. Tsiteerides Jüri Talvetit: „Just mäss karjavaimu vastu tähendabki tõelist vaimu. Ühe rahva vaimu parimad vormijad on ajaloos just olnud vaba- ja teisitimõtlejad”. Tõsi, nimetatud kaks mässuliiki on lähisugulased, mõlemal juhul astub üllas võim välja alatu jõu (ülekaalu, võimu) vastu.
Väljaütlemisi, mis…
-
See väide annab Maret Maripuu puu taha läinud afäärile hoopis teistsuguse värvingu. Niisiis, tuleb välja, et see seaduseelnõu ei tulene mitte majanduslikust paratamatusest ega ka ebamäärasest vajadusest kellegagi konkureerida, nagu väideti, vaid väljendab hoopis teatud poliitilist meelsust. „No nüüd me siis räägime!”, võiks parafraseerida ühte tuntud näitlejat. Järelikult võib öelda, et teistsuguse poliitilise tahte korral saaks ka teisiti.
Tööseadus ja klassiviha
Aga sellega meie tubli peaminister ei piirdu.…
-
Aaviku geenius
Eks tunta Aavikut mitmetahulise tegevuse järgi. Peale tuntuima – tõhusa sõnaloome – jõudis ta programmiliselt ja süstemaatiliselt uuendada paljutki eesti vormimoodustuses. Ühtlasi oli Aavik osav keeleuuenduse mainekujundaja, levitades oma aateid ja vaateid menukirjanduse abiga. Mööngem, et noored inimesed, kes keeleuuenduse teooriat ja keelekorralduse praktikat koolitunnis mõttetuks ajaraisuks pidasid, said Aaviku keelepruugi ja uudissõnad märkamatult külge isukalt roima-kirjandusele kaasa elades.
Eesti kauaaegseim Aaviku-uurija Helgi Vihma ütleb usutluses…
-
-
/—/
Tsensuuri ei ole.
Epp Õlekõrs, EKA graafilise disaini I kursuse üliõpilane. Põhiseaduse §45.
Moodsa ajakirjanduse kasuks on öelda nii mõndagi.
Esitades meile harimatute arvamusi, hoiab see
meid ühenduses ühiskonna võhiklikkusega.
Oscar Wilde
Viimasel ajal on Eestis avalikkuse kõrgendatud tähelepanu alla tõusnud (trüki)ajakirjanduse sotsiaalne roll ja vastutus, tema võimupiirid, liigne meelelahutuslikkus ning väidetav manipuleerimine lugeja madalate tungidega. Peaaegu kõigis sõnavõttudes on tõstatatud kaks üksteisega otseselt põimunud probleemi: Eesti trükimeedia kestev…
-
Loojumas päev
Äkki nime
Nii tuttavat näen
Oo, kes se on
Kui kümmekond aastat tagasi Internet igamehe-asjaks sai ning tekkisid ajalehtede võrguväljaanded, olid need päris naljakad – nagu siis üldse kõik. Õigemini – siis oli kõik tõsine, kuid tagantjärele tundub see naljakas. Ajalehed olid tõsised, isegi meelelahutuslik ajakirjandus oli tõsine, lihtsalt kõike tehtigi tõsiselt. Tõsiselt, ajakirjanduslikult tehtud ajakirjandus peegeldus Internetti adekvaatselt ja ausalt. Internet pidi saama kohaks, kuhu kogu maailma…
-
Ivar Raigi raamatut peaks ilmselt arvustama euroskeptik, sest see raamat sisaldab oma näilisele õpikulikkusele vaatamata just seda aspekti. Mina olen pigem europragmaatik ja sestap ehk mitte õige arvustaja. Paiguti meenutab raamat mulle rongist maha jäänute vestlust jaama perroonil, kus jutt käib selle üle, kui hea või halb see äraläinud rong ikkagi oli – et kas see koosnes eraldi vagunitest või oli see üksainus pikk rong või…
-
Selle veendumuse üheks levinumaks tuletiseks on tees, et tõeline vaim on vaid see, mis mässab. Mässul on kaks liiki: mäss võimu vastu ja mäss enamuse vastu. Tsiteerides Jüri Talvetit: „Just mäss karjavaimu vastu tähendabki tõelist vaimu. Ühe rahva vaimu parimad vormijad on ajaloos just olnud vaba- ja teisitimõtlejad”. Tõsi, nimetatud kaks mässuliiki on lähisugulased, mõlemal juhul astub üllas võim välja alatu jõu (ülekaalu, võimu) vastu.
Väljaütlemisi, mis…
-
See väide annab Maret Maripuu puu taha läinud afäärile hoopis teistsuguse värvingu. Niisiis, tuleb välja, et see seaduseelnõu ei tulene mitte majanduslikust paratamatusest ega ka ebamäärasest vajadusest kellegagi konkureerida, nagu väideti, vaid väljendab hoopis teatud poliitilist meelsust. „No nüüd me siis räägime!”, võiks parafraseerida ühte tuntud näitlejat. Järelikult võib öelda, et teistsuguse poliitilise tahte korral saaks ka teisiti.
Tööseadus ja klassiviha
Aga sellega meie tubli peaminister ei piirdu.…
-
Kus? Toimetuse uus aadress on Tallinnas Voorimehe 9, kultuuriajakirjade sõbrale tuttav koht, sest samas majakompleksis tehakse juba ammu näiteks Vikerkaart ja TeMuKit.
Miks, sellele on mitu seletust. Neile, kes Sirpi ei loe, kuid seda andunumalt kritiseerivad, kõlbab seletuseks ehk toimetuse soov olla võimule lähemal, otse Toompea külje all. Mine tea, äkki saab siis järgmiseks juba ka mäe otsa. Neile, kes on valvsad maksumaksja raha otstarbeka kasutamise küsimustes,…
